Anneta Kõnet kampaania

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Meie roll
Digital / Foto ja video

Klient: Riigi Infosüsteemide Amet koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga

 

Ülesanne: Viia läbi üleriigiline kampaania kogumaks spontaanset eestikeelset kõnet, et arendada välja emakeelne kõnetehnoloogia.

 

Taust ja lahendus: 

Heategevusliku kampaania “Anneta kõnet” kutsus ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga ning seda on rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU.

Kampaania ühine eesmärk on koguda spontaanset eestikeelset kõnet eesti kõnetehnoloogia lahenduste – kõnetuvastus ja häälkäsklused – edasiarendamiseks.

Projekti “Anneta kõnet” vahel võib paralleele tõmmata Eesti ärkamisajaga, mil eeskätt F.R Kreutzwald, Jakob Hurt, Matthias Johan Eisen jpt alustasid süstemaatilist rahvaluule ja -laulude kogumist, mis suuresti aitas kaasa kirja- ja emakeele säilimisele ning ühiskonna edasiviimisele. Täna, ligi 150 aastat hiljem seisame silmitsi analoogse olukorraga, kus kogudes kõnet, on võimalik tõhustada ja viia Eesti ühiskonda läbi spontaanse kõne kogumise, millest arendatakse välja emakeelne kõnetehnoloogia.

Kampaania loovlahendus sai šnitti päriselust – eeskätt mis juhtub, kui me üritame edastada häälkäsklusi nutiseadmetesse emakeeles. Kampaania katussõnumi ja erinevate allsõnumitega tõstsime esile teenuse pikemaajalisema tagamõtte – näiteks miks annetakõnet.ee rakendus on eluliselt tähtis me ühiskondlikule edasiminekule ja etnose säilimisele.

Kampaania jaoks töötasime välja visuaalselt kaks suunda, et läheneda sihtgruppidele vastavalt neile toimivale moel. Nooremale elanikkonnale ja sihtgrupile lähenesime kõnetehnoloogia aspektist, mis edendab häälkäskluste kiiremat kasutuselevõttu igapäevaelus ning vanemat sihtgruppi kõnetasime emakeele säilimise aspektist.

Lähtuvalt sihtgruppi laiusest, kus oskus käsitleda arvutit ja nutiseadmeid kõikusid seinast-seina, lõime ka kaks telereklaami.

Esimene klipp oli suunatud emakeele säilimisele, tuues esile mis moel on võimalik tänapäeval keelt kui sellist säilitada. Teine teleklipp keskendus kõnetehnoloogia kasulikkusele me igapäevaelus, kus metsas seenel olles võib kõnetehnoloogia praktiliselt päästa su elu. Teine klipp oli suunatud emakeele säilimisele, tuues esile mis moel on võimalik tänapäeval keelt kui sellist säilitada.

 

Kuna sihtgrupp oli praktiliselt kogu eesti rahvas, siis pidime nende püüdmiseks tegema igale sihtgrupile vastava klipi või siis hoopis vastupidiselt koondama terve rahva ühte klippi. Selleks lõime raadioklipid, kus ühes klipis lugesid häält sisse 18-aastastest kuni 80-aastaste kodanikeni. Tõime humoorikal viisil esile mis juhtub, kui emakeelne kõnetehnoloogia lonkab ning ei anna soovitud tulemit. Kuna kampaanial oli suur rõhk ka murrakute ja murrete kogumisel, kirjutasime ühe raadioklipi Eesti enim räägitud murdes – Saare murdes.

 

 

Kampaania levis kolmes laines, selleks töötasime välja ka sotsiaalmeediaplaani ja -strateegia. Siin võtsime kasutusse hulganisti eesti murdeid ja murrakuid, üritades populariseerida ning neil mitte lasta hääbuda.

 

 

Lisaks sellele saatis kampaaniat ka põhjalik PR-edu. Kampaania sai äramärkimist kümnetes raadiosaadetes, “Terevisioonis” kui ka “Ringvaates”. Twitteris võtsid projekti kallal sõna mitmed Eesti presidendid, poliitikud ja filoloogid. Kampaania raames viisime läbi ka Postimees Live’is “Murrakute eri”.