Mis on 5 aastaga sisuturunduses muutunud?

La Ecwadori sisuturundustiimi juhil Teele Heinal täitus hiljuti agentuuris viis aastat. Teele sõnul on ta nii pikalt ühes ettevõttes püsinud kahel põhjusel: „Üks põhjus on kindlasti La Ecwadori kollektiiv ja teine oluline märksõna minu jaoks on tööiseloom.“

Teele usub, et põhjus, miks täna noored üsna lühikest aega ühes ametis püsivad, peitub selles, et neil hakkab igav. Inimesed liiguvad edasi siis, kui töö hakkab ennast ammendama ja midagi uut juurde õppida ei ole. Tema sõnul neil agentuuris seda muret ei ole. „Meil on kõik võrdlemisi pika staažiga, tiimijuhid on vahemikus 5–15 aastat ja juht lausa 22 aastat. Ma arvan, et meil kõigil on selline töö, et loorberitele puhkama keegi jääda ei saa, kogu aeg tuleb midagi juurde õppida ja teistmoodi teha. Mina võin julgelt öelda, et sisuturundustiimi juhi töö hoiab mind pidevas arengus ning pakub mulle iga päev uusi väljakutseid.“

Suurimad muutused sisuturunduses

Teele tõdeb, et kui tema agentuuris alustas räägiti küll turunduse integreerimisest erinevate kanalite vahel, aga sisuturundust selle tänasel kujul veel ei eksisteerinud. „Mulle tundub, et viis aastat tagasi tähendas sisuturundus pigem PR-tegevusi. Lisaks peeti sisuturunduseks ka kliendilehti, reklaamartikleid ja kodulehel kajastatavat infot. Kuigi PR-il ja sisuturundusel on endiselt puutepunkte, on sisuturunduse teravik suunatud klientide harimisele ja väärtuse pakkumisele.“

Täna on Teele sõnul erinevaid võimalusi sisu levitamiseks kõvasti rohkem, kui mõned aastad tagasi. „Uusi võimalusi tuleb vajaduse kasvades aina enam juurde. Ettevõtted on hakanud aru saama nii sisuturunduse olemusest kui ka vajalikkusest,“ ütleb Teele. „Veebiväljaanded arendavad jõudsalt erinevaid lahendusi ja täna näeme sisuturundusrubriike nii paberväljaannetes kui ka online meedias,“ lisab ta. „Sisuturundustiimi juhina pean olema kõikide võimalustega kursis, seetõttu jälgin ma iga päev, mida erinevad ettevõtted sotsiaalmeedias teevad. Kuna julgemad ja lahedamad väljundid saavad sageli alguse Ameerikast, siis hoian ka sealsete ettevõtete tegemistel silma peal. Nende pealt on hea näha, milliseid suunad hakkavad populaarsust koguma,“ räägib Teele.

„Minu jaoks on väga positiivne see, et ettevõtted saavad üha paremini aru, et sisuturundusartikkel ei ole reklaamartikkel. Artiklid stiilis „See on minu toode, minu toode on hea, osta minu toodet“ ei tööta ja õnneks mõistetakse kliendile väärtuse pakkumise vajadust täna juba paremini, kui mõned aastad tagasi. Toon teile näitena sirgendajaid müüva ettevõtte. Kui kunagi taheti artiklit, mis tutvustaks nelja erinevat sirgendajat ja räägiks nende tehnilistest omadustest, siis täna teatakse, et see ei ole kliendi jaoks huvitav,“ räägib Teele. Ta selgitab, et sama asja saab edukamalt teha, pakkudes väärtusi. Et mitte kurnata klienti tehniliste andmetega, võiks teha hoopis artikli „Kuidas teha sirgendaja abil lokid vaid viie minutiga“ ning lisada sinna kas videoõpetuse või paar pilti. Selline lugemine pakub sihtgrupile väärtust. Otsese müügi asemel tekitatakse kliendis huvi toote vastu talle midagi uut õpetades. Teele usub, et see on sisu, mida kliendid lisaks tarbimisele ka teistega jagada tahavad.

Ka sotsiaalmeedia olulisus on ajaga pidevas tõusus olnud. „Kui mina 2014. aastal La Ecwadoriga liitusin, leidus veel palju ettevõtteid, kes ei olnud sotsiaalmeedias tegevad. Täna pole see enam muidugi küsimus, kas teha sotsiaalmeediasse konto. Pigem tuntakse muret, mida teha sotsiaalmeedias teisiti, et silma paista. Suur eksiarvamus on see, et B2B suunaga ettevõtetel ei ole sotsiaalmeedias midagi teha.“ Kuigi Teele tõdeb, et neile on sisu raskem toota, kui B2C suunaga ettevõtetele, siis peaksid nad sellegi poolest sotsiaalmeediat oma turundustegevustes kindlasti kasutama. „Ei tasu ära unustada, et need inimesed, kes B2B suunal otsuseid teevad on päeva lõpuks ikkagi tavalised inimesed, kes samamoodi sotsiaalmeediat kasutavad. Täna on Facebookis kõvasti üle 600 tuhande eestlase, nende seas otseloomulikult ka eritasandite juhid, kes võivad sinu toodet või teenust just sotsiaalmeedia vahendusel märgata.“

Millised trendid sisuturunduses praegu aktuaalsed on?

„Mis puudutab sotsiaalmeediat, siis seal on aina rohkem hakatud rõhku panema loovusele ja põnevatele visuaalsetele lahendustele, mis meeletus infomüras pilku püüaks – looperid, GIFid ja erinevad videolahendused pakuvad klientidele praegu huvi. Lisaks ka interaktiivsed tegevused, nagu pollide ehk küsimustike loomine ja emoticonide kasutamine kaasa rääkimisel,“ selgitab Teele.

„Kõige uuemad suunad sisuturunduses on tõenäoliselt podcastid ja tehisintellekti kasutamine. Podcastide tähetund Eestis kindlasti alles tuleb, aga üha enam on seda ühe võimaliku väljundina kasutama hakatud. Vaikselt kogub hoogu ka tehisintellekti kaasamine, olen juba paari ettevõtte sotsiaalmeediakontodel näinud seda, kuidas vestlusaknas võtab suhtluse üle robot.“ Huvi sisuturundusrubriikide ning blogide vastu on kasvamas ja ühtlasi kasutatakse aktiivsemalt ka product placementi võimalusi.

„Kui kunagi kaasati kampaaniatesse pigem suuri staare, siis täna tehakse rohkem koostööd influenceritega. Kuigi influencerite mõjuala on kitsam kui üle Eesti tuntud staaril, usun mina, et nad on mõjusamad, sest tavainimestel on palju lihtsam nendega samastuda kui suure staariga. Eesti on küll piisavalt väike, et Taukariga Prisma järjekorras kokku puutuda, kuid staaride igapäeva elust ja tegemistest teame me võrdlemisi vähe. Influencerid on tavainimestele palju lähemal, sest nad räägivad oma eraelust ja igapäeva probleemidest palju avatumalt,“ räägib Teele.

„Mina soovitan panna rõhku ideedele, mis aitavad tarbijaid brändiga pikalt siduda. Üks eriti hea näide on minu arvates Swedbanki kogumispäevik. Nad on suutnud luua kommuuni, kellele nad olulist väärtust pakuvad. Nad harivad oma sihtgruppi ja seovad selle kaudu neid tugevalt oma brändiga. Minu arust on see väga hästi läbimõeldud interaktiivne suhe, sellised sisuturundusprojektid on väga ajamahukad, aga ka tulemuslikud,“ ütleb Teele. Ta usub, et ettevõtted võiksid olla selles osas julgemad ja katsetada traditsioonilisest sisuturunduse kõrval ka veidi suuremaid ideid.

3 soovitust edukaks sisuturunduseks

• „Esiteks soovitan ma mõelda reklaamartiklist kaugemale, sest huvitavaid viise, kuidas sisuturunduse abil kliendile oma tootest või teenusest lugusid jutustada, on palju. Fakt on see, et saame iga päev nii palju infot, et keegi ei jaksa enam lugeda toote tehniliste omaduste kohta – sisu peab olema huvitav,“ ütleb Teele.

• Teise soovitusena juhib ta tähelepanu sellele, et lühikeste ja kiiretoimeliste kampaaniate kõrval tuleks panna rõhku ka pikaajalisusele. „Jah, sisuturundus toob tulemusi pikaajalisema perioodi jooksul, kuid selle mõju on ka tugevam ning pikaajalisem kui hinnakampaanial.“ Teele sõnul võib sisuturundust kõrvutada imagokampaaniaga, sest pikemas perspektiivis parandab see ettevõtte kuvandit ja kasvatab klientide lojaalsust. Sisuturundusega luuakse endale uut tarbijaskonda ja haritakse olemasolevat. Väärtuse pakkumine seob kliendi ettevõttega palju tugevamalt kui soodusmüük.

• „Leia oma nišš! Fakt on see, et silma paistmiseks tuleb kuidagi muust massist eristuda. Sõltumata tootest ja teenusest, on igaühe jaoks olemas väga ägedaid lahendusi, mis seda teha aitavad. Kui majasiseselt ei leidu loovinimesi, kes erinevaid suundi ja tegevusi välja oskaks pakkuda, võib alati kaasata majavälist jõudu, kes oskaks toote või teenuse väärtusi tarbija vaatevinklist esile tuua.“

 

Keit Ausner
kliendisuhete juht

Jaga ka teistega:

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga