Sügis 2018 mõjukad kampaaniad

Kuhu suunas arenes reklaamimaailm pärast GDPR-i ja alkoholi reklaamiseaduse muudatusi? Millise mõju on andnud Brexit ja kuidas raputas agentuuri uskumatult kaunis sügis? Võime öelda, et kuigi Euroopa Parlament seisab silmitsi direktiiviga, mis elluviimise korral võib internetikasutajaid tugevasse isolatsiooni suruda ning uueks inimõiguseks kuulutatud vaba internet kaob oma säärases olemuses, liigub reklaamimaastik rohkem väärtuspõhiste lahenduste suunas. Teiseks väga suureks märksõnaks just klientide poolelt on toote- ja teenusearendus. Popp on olla säästlik, jätkusuutlik, keskkonnasõbralik, tervislik, hooliv ning informatiivne. Kuidas aga need märksõnad meie 2018. aasta II poole töödes esindatud olid?

Musta valgeks teha pole mõtet. Ebalahedat lahedaks teha samuti mitte

Kujutame end nüüd kõik jälle kooliaega. Aasta kõige magusam aeg oli kahtlemata suvi – kolm kuud vabadust! Suved tundusid nii pikad ja muretud. Ja siis rikkusid seda imelist vabadust koolikaupade reklaamid. Igal pool. Iga päev anti teada, mitu päeva veel kooli alguseni jäänud on. Mitu päeva veel seda puhkust jagub. Mitme päeva pärast tuleb taas üheksaks kuuks pinki istuda.

Kes tegelikult ootasid salamisi kooli algust? Kes tahtsid, et Jukud-Mannid-Mikud-Tõnnid igal hommikul, ranits seljas, koolitarkust taga nõudma läheksid ning oleks keegi, kes nendega tegeleks? Ikka vanemad. Lapsevanemad, kes ootasid, et kalendris saaks ette võtta septembrikuu ning oleks võimalik rahulikumalt hingata.

Teadsime sel aastal, et tahame Büroomaailma Koolimaailmaga just nimelt vanemaid kõnetada, kuna nemad ongi koolialgusest kõige rohkem elevil. Kui lapsed on silme alt ära ja koolis, on just neil rahulik ning kindel oma päevatoimetusi teha.

Seega sündis meie loovlahendus elust enesest. Tõdesime, et ilmselt ei saa (ega peagi) Büroomaailma Koolimaailm kooli algust kuidagi ägedaks teha, kuid vähemalt saab see pakkuda väga palju lahedat koolikraami, mis tuleb varem või hiljem niikuinii soetada. Ja et natukenegi tuju parandada, anname kingituseks kaasa juhtmevabad kõrvaklapid.

Kampaania „Elevil või mitte!“ tõi üle Eesti Büroomaailma kauplustesse rekordarv inimesi ning kampaania võtsid positiivselt vastu nii õppurid kui vanemad. Koolikaupade müügid ületasid ootusi, kuna kampaania ajal said mitmel korral kampaaniakingitused otsa, kuid muretsemiseks polnud põhjust – kõik kõrvaklapid jõudsid elevil-ja-mitte-nii-väga-elevil-ostlejatele väikese viivitusega siiski kohale.

„Elevil või mitte“ eesmärk polnud musta valgeks rääkimine, vaid mõistmine ja lähtumine sihtgruppide veendumustest ning mõtetest. Kampaania on väga hea näide sellest, kuidas sihtgruppe mõistes on võimalik liigutada masse ning teostada oma eesmärke. Seega oled sa elevil või mitte, keskendu oma sihtgruppidele ning ära lähtu ainult kunagi kirja pandud jäigast brändistrateegiast, vaid kohanda seda vastavalt oma auditooriumile.

elevil või mitte kooli maailm

elevil või mitte kooli maailm

Kui pakud unikaalsust, ei pea kampaania olema hiiglaslik

Kõigil on värskelt meeles, kuidas Instagramis David Beckham ja Guy Richie vaimustusid eestlaste Iglusaunast. Keegi ei mäleta ühtegi Iglusauna reklaami, ometi kõik teavad seda. See on nii unikaalne, et kõnetab juba iseeneses.

2018. aasta varasuvel kohtus agentuur kahe ambitsioonika inimesega, kelle eesmärk oli sügise hakul avada Tallinnas selline treeningkeskus, mida lähiregioonides ei ole. Me kõik maname ilmselt vaimusilmas ette need nn Ninja Warriori takistusrajad, mida ühe telekanali vahendusel juba aastaid oleme näinud. Nüüd on sarnane multifunktsionaalne treeningkeskus olemas ka Ülemiste Citys.

Warriors Den on oma olemuselt paljude võimalustega niivõrd eristuv spordikeskus. Ühelt poolt pakub see tavapärase jõusaali treeningarsenaali, teisalt saad end läbi tõeliste katsumuste proovile panna. Kahtlemata on see parim treeningkeskus, kus jälgida oma arengut või kus üsnagi meeleolukas võtmes treeninguid läbi viia.

Warriors Deni turunduseelarve ei olnud hiiglaslik ning see on ka arusaadav. Küll aga andis kampaania edule kaasa multifunktsionaalse treeningkeskuse olemus. Ei möödunud nädalatki, kui keskuse olid enda jaoks avastanud erinevad ekstreemsportlased, parkourijad, street-workout harrastjad jt. Just selliste teenuste ja huvigruppide kokkuviimise jaoks on oluline sotsiaalmeediategevus. Teemaviited, täägid ning jagamised tõid iga tunniga sadu jälgijaid juurde.

Ära küsi, mida keegi (süüa) tahab. Nuputa see ise välja

Täpselt nii nagu Steve Jobs kunagi ütles, et ära küsi klientidelt, mida nad tahavad, vaid paku neile seda, mida nad oodatagi ei oska. „Sinu kliendid ei tea, mida nad tahavad enne, kui sa pole neile näidanud.“ See klikib täpselt ka tänapäeva toiduainetetööstuse tootearendusse.

Toidutehnoloogid ja tootearendajad on oma ala kõige suuremad spetsialistid ning küsida rahvalt, mida nad soovivad, on märk stagnatsioonist. Turg vajab aeg-ajalt täiesti üllatavaid ja ootamatuid lahendusi ka brändidelt, kes on oma põhilise sortimendi hoidnud traditsioonilise ja kindla.

Läinud aasta teisel poolel saime esile tuua nii Mamma brändi uusi aasiapäraseid roogi, pannkooke kui ka meie rahva jaoks praktiliselt püha lehma staatuses roogi, mida keegi teine turul lihtsalt ei pakkunud. Seega läheneda võib mõlemat moodi: tuua midagi täiesti uut ja ainulaadset või vastupidiselt nii iseenesestmõistetavat, mida lihtsalt turul momendil pole.

„Supp-sti valmis!“ ja „Vastupanndamatud pannkoogid“ kampaaniad võimendasid toodete lansseerimist, kuid väga paljuski turundasid tooted end oma nime ja retseptide järgi juba ise. Täpselt samamoodi täitis lette uhiuus Nõo Street Food sari, millele ametlikku lansseerimiskampaaniat Eestis polegi tehtud, ometi näitas klientide suur ostuarv selliste toodete ootust. Alguspäevad, kui uued road poeriiulitele jõudsid, kadusid uhiuued tooted riiulitelt tundidega.

Kahtlemata aitas kaasa tänavatoidukultuuri trend, silmatorkavad pakendid, innovaatiline tootearendus ning unikaalsus turul.

mamma supid

mamma pannkoogid

nõo street food

Alati enneta. Kui võimalik, siis anneta.

Järgmised kaks teemat on sarnased, kuigi kampaaniate ja klientide mõttes on need täiesti erinevad. Ühiseks märksõnaks on haigus nimega vähk. Vähirisk on meie ühiskonnas üsna kõrge. Ühelt poolt on see seotud geneetikaga, teisalt välisfaktoritega, mida saame tegelikult ennetada.

Sotsiaalministeerium soovis õppevideot, mis räägiks vähiriskist töökeskkonnas ja tööprotsessides ning jagaks infot, kuidas neid ohte ennetada. Kuigi lähteülesandeks oli klassikaline õppevideo, otsustasime võtta riski ning pakkuda lahendust, mis tekitaks narratiivide kaudu vaatajas põnevust.

„Vähirisk tööprotsessides ja -keskkonnas“ ehk projektinimega „Mõju“ on lühifilm, milles neli üksteise jaoks võhivõõrast inimest kohtuvad kohas, kuhu keegi sattuda ei taha – onkoloogia kliiniku ooteruum. Nende lood on erinevad, kuid neid seob ühine ootus diagnoosi ees. Ühel või teisel moel on nende olukord seotud nende tööga ning nelja karakteri kaudu annab film olulist informatsiooni vähiriski ja selle ennetamise kohta.

Paraku on neid, kes peavad elu jooksul vähkhaigusega võitlema ning alati ei saa riik neid toetada. Vähiravifond Kingitud Elu aitab neid, kelle ravimeid riiklik toetus katta ei saa ning läinud sügisel tegime Circle K-le heategevustopsi, mille pealt said kuumade jookide tellijad annetada 10 senti vähiravifondi. Iga müüdud topsi pealt pani ka Circle K Eesti omalt poolt 10 senti juurde ning kokku kogunes üsna suur summa. Kampaania osutus väga edukaks, sest heategevustopsid said teenindusjaamadest juba paari nädalaga otsa. Heateo tops on väga hea näide vastutustundlikust turundusest, kuna Kingitud Elu annetuskastid ning võimalus teha annetus pangakaardiga, on muutunud Circle K igapäevaseks praktikaks.

circle-k heategevustops

circle-k heategevustops

Mis meist saab?

2018 oli taaskord meeletult kiire aasta, mil juhtus palju ning mis ilmselt jääb veel kauaks meelde. Oli see ka Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta ning kindlasti tekitab juubeliaasta kommunikatsiooni kadumine väikese tühimiku. Üsna kiiresti täidavad selle aga erinevad valimisreklaamid, mida on näha juba eelmise aasta lõpust ning mis suuremal või väiksemal määral on I poolaasta märksõna. Pärast märtsivalimisi läheb karavan edasi EL parlamendivalimiste suunas, kuni rahvas on täielikult tüdinenud igasugustest poliitilistest lubadustest.

Lisaks sellele, et rahvuslust süstiti meisse EV100 kommunikatsiooniga ning valimiskampaaniatega, tähistame suvel ka 150 aasta möödumist I üldlaulupeost. 2019. aasta üldlaulu- ja tantsupidu „Minu arm“ mõjutab kindlasti reklaamiteemasid ja sõnumeid tänavu I poolaastal.

Esile kerkivad suured narratiivid meie igapäevaelust. Eesti reklaam jõuab maailmale jõudsalt järele ning hakkab veel rohkem rääkima suurtest lugudest meie ümber. Eetiline turundus ja vastutustundlikkus loovad selleks sobiva pinnase ning inimesed on väsinud gigantsetest, eepilistest ja kaugetest legendidest.

Nende kõrval jätkub pidev nn kaubanduslike teadaannete tulv meie reklaamikanalites. Üha enam näeme allahindlusele, heale pakkumisele ning säästuvõimalustele orienteeritud kiireid ja konkreetseid reklaamsõnumeid. Mõistlik säästmine, nn. finants-kirjaoskus ja kokkuhoid on aktuaalsed ning rahatarkust soosivad reklaamsõnumid on reklaamirahvale küll tihtipeale pinnuks silmas, kuid auditooriumite hulgas oodatud.

 

Jaga ka teistega:

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga