Rohelus on tulnud, et jääda

Täna võtame luubi alla ühe aktuaalse ja olulise teema, mis puudutab kõiki. Novembri algul toimus TULI korraldatud konverents „Making Sense“, mis tõi kokku reklaamimaailma  titaanid ja tuleviku tegijad. Konverents puudutas tähtsaid teemasid ning fokusseeris igipõlistele aspektidele nagu loovus ja andmekasutus, ent väga oluline rõhk oli ka tänase artikli peateemal – kestlikkusel, mis on aina enam […]

Brand icon

Täna võtame luubi alla ühe aktuaalse ja olulise teema, mis puudutab kõiki. Novembri algul toimus TULI korraldatud konverents „Making Sense“, mis tõi kokku reklaamimaailma  titaanid ja tuleviku tegijad. Konverents puudutas tähtsaid teemasid ning fokusseeris igipõlistele aspektidele nagu loovus ja andmekasutus, ent väga oluline rõhk oli ka tänase artikli peateemal – kestlikkusel, mis on aina enam ja enam turunduses hakanud kanda kinnitama.

Kestlikkusest on välja koorunud omaette religioon ja -ism, mis puudutab meid kõikjal. Argised uudised, sotsiaalmeediate vood, tööstused ja brändid kirjutavad aina enam ja enam suurematest edusammudest kestlikkuses, millega päästa tuleviku põlvkondade jaoks maailma ja planeeti. Ent millised on peamised kestlikkusega seotud võimalused ja ka ohud? Kuna reklaamimaailmal on suur roll ühiskonna ja mõttemallide kujundamisel, on reklaamil ka suur vastutus teha vastutustundlikku reklaami, mis ühtlasi oleks ka jätkusuutlik ja vastuvõetav ühiskonnale laiemalt.

 

Numbrites peitub jõud

 Inimesed hoolivad planeedist ning soovivad jätta oma tulevastele põlvedele võimalikult liigi- ja võimalusterohke kodu. See joonistub välja ka Havas Groupi poolt tehtud uuringust, mille järgi lausa 53% tarbijatest on nõus maksma rohkem brändi eest, mis on võtnud selge hoiaku kestlikkuse ja sotsiaalsete valukohtade osas. Veel enam joonistub see välja mingil määral ka n.ö kapitalistlikus valgustumises, kus eeskätt nooremad generatsioonid seisavad selle eest, kus 64% tarbijatest eelistavad ettevõtteid, kes seisavad enama kui lihtsalt kasumi eest. Jah, eksisteerib monopole, ent tarbijal on suur võim oma otsustega mõjutada planeedi tulevikku, olles nõus selle eest maksma rohkem.

Oht rohepesuks

Ükski bränd ei saa hakata üleöö roheliseks ja jätkusuutlikuks lihtsalt muutes oma värve ja sloganit. Muuhulgas pole roheliste teemadega mõtet niisama „kaasa minna“, vaid tegevustel peab olema ikkagi sulaselge ja strateegiline eesmärk. Muidu juhtub see, et on käputäis brände, kes kõik teevad head nägu keskkonna nimel, kuid tegelikkuses tegelevad rohepesuga. Kõik väited peavad olema usaldusväärsed ning bränd peab kogu oma hiilguses nende taga ka seisma. Tarbija ei ole rumal ning kahepalgelisus kindlasti maksab kätte pikemas perspektiivis. Ole hingega asja juures või siis üldse mitte.

Ainuüksi jätkusuutlikkuse väite lisamine oma reklaamidele ei muuda neid brändi jaoks paremaks. Kogu lähenemine peab olema detailideni läbi mõeldud nii brändis, toodetes kui ka kommunikatsioonis. Veelgi vägevam, kui suur idee kaasab kogu riiki ja aitab leida lahendust üldisele probleemile.

 

Appi tõttab innovatsioon

Toome näitena Türgi, mida on juba pikemat aega purenud oht jääda täiesti ilma puhtast joogiveest. Ühe ÜRO ennustuse järgi võivad kraanid kuivaks jääda juba 2030. aastaks, mida tagasi pöörata kuulub juba ulmefilmide pärusmaale. Uuringute järgi raisatakse ühe nõudepesu korraga lausa 57 liitrit vett – pole just säästmise A&O. Elu alust tuli säästma hakata juba täna ning just selle võttis nõudepesuvahendi tootja Finish ka ette.

Saatuse tahtel avastas üks andekas brändiga tegelev loovinimene ühtäkki, et Finishi pudeli tootekork on oma kujult ideaalne sobitumaks kraani otsa. Nii otsustaski loovtiim ümber disainida Finish Rinse Aid’i korgi, lisades sellele juurde veel teise omaduse. Sündis innovaatiline kraani külge kinnitatav regulaator, mis säästab nõude pesemisel lausa kuni 70% vett. Uus kork aitab Türgi peredel omakorda hoida hinnanguliselt kokku igas minutis 9 liitrit ja aasta 35 miljonit tonni vett, mis võrdub terve järvekogusega.

 

 

Ka Eestis on ettevõtteid, kes vaikselt rohelise turundusega tegelevad. Nii tutvustasid omapoolseid lähenemisi konverentsil nii Rimi kui Orkla. Suurte ettevõtetena on neil võimalus olla suunanäitaja teistele sama valdkonna tegijatele ning seeläbi harida ka oma kliente. Lisaks on edukalt käima läinud mõni aeg tagasi alustatud Rohetiigri liikumine, mis toob kokku keskkonnast hoolivad ja tulevikule mõtlevad ettevõtted, asutused ja ametid.

Seega tuleb juba ammu mõelda laiemalt, kui ainult täna ja isegi homme. Nii kampaaniate kui ideede loomisel tuleb kestlikkuse printsiip koheselt n-ö töösse lülitada ja mõelda, kuidas see kampaania aitab sinu poolt teenindavat brändi ühiskonda jätkusuutlikumaks luua, või mõeldes globaalsemalt – kuidas Su lahendus aitab kogu maailma?

 

Aleksander Urke

Loovjuht