Eesti Nokia on geopoliitiline asukoht

[vc_row][vc_column width=”1/2″][vc_column_text]Endiselt on Eestis kõige olulisemal kohal teema, kas ikka praegu võimulolevad inimesed saavad jätkata või peavad oma koha loovutama kellelegi teisele. Avastasin selle lehti sirvides. Teine grupp uudiseid on kas idast või läänest. Hirmuga vaadatakse Venemaa poole ja abitu lootusega Euroopa suunas – tegelikult pole kummaltki poolt midagi liiga head loota.[/vc_column_text][vc_column_text]Kindlasti jõuab lehti sirvides ka arvamusteni, mis puudutavad Eesti pikka iket ja lugematuid okupatsioone. Tegelikult ei ole Eesti riik kunagi kellegagi sõjajalal olnud ja siinseid alasid on pidude või koosolekute käigus ära jagatud või maha kupeldatud.[/vc_column_text][/vc_column][vc_column width=”1/2″][vc_single_image image=”3211″ img_size=”full” alignment=”center”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Pöörame hetkeks pilgu poliitikutelt kõrvale ja tegeleme äriga. On ilmselge, et Eesti vajab uut ärilist lähenemist. Kohalik maksupoliitika äritegemist ei soodusta ja turg on tegijaid täis. Konkurents on tihe ning alati on eelistatud seisuses välismaised, suure rahakotiga ettevõtted, kes kasutavad Eestit lihtsalt ühe kuuleka kassaaparaadina. Iseenesest väga tore lähenemine ja annab paljudele tööd, aga kokkuvõttes laseb rahal Eestist välja voolata.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Teen ettepaneku keerata oma nõrkus tugevuseks. Jah – saite õigesti aru: kõike seda artikli alguses olevat halajuttu saame kasutada enda kasuks. “Kuidas?” karjub pessimistlike optimistide segakoor.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Väga lihtsalt – kes veel maailmas tunneb paremini nii ida kui ka lääne ärihaaremi mõttemaailma, kui mitte meie! Kes veel oskab sünnipäraselt kahte kuni nelja keelt, tunneb naabrite ärikultuure ning tajub ida ja lääne inimeste erinevaid kombeid![/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Arvate, et ma vaatan kaarti ja imen seda juttu pastakast välja? Ei! Toon reaalsed näited ilma nimesid nimetamata:[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text css=”.vc_custom_1464677579005{margin-left: 10px !important;border-left-width: 10px !important;padding-left: 10px !important;}”]1. Piimatooteid tootev ettevõte Eestis, kes toodab maailmas üsna ainulaadset piimasaadust, soovib oma toodangut turustada Hiinas, Euroopas ja mujal. Igal pool küsitakse tema käest, et milline on tema positsioon kodumaal? Aga see kodumaa on Venemaa. Miks venelased siis otse laia maailma ei liigu? Sellepärast, et kasulikum on ehitada tehas Eestisse, noorde Euroopa Liidu liikmesmaasse. Kusjuures Eesti imepisikest turgu on tunduvalt lihtsam vallutada, kui Venemaa turgu, ja tõestada, et kodumaal ollakse tugev.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text css=”.vc_custom_1464677585252{margin-left: 10px !important;border-left-width: 10px !important;padding-left: 10px !important;}”]2. Lätis asuv lihatootmine müüb oma toodangut Saksamaale, sihtgrupiks on sealsed venelased. Teleklipp tehakse Eestis tänu headele hindadele ja kultuurilisele taustale.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text css=”.vc_custom_1464677596515{margin-left: 10px !important;border-left-width: 10px !important;padding-left: 10px !important;}”]3. Piimasaadust tootev Venemaa ettevõte ehitab oma tehase Eestisse ja seal toodetud tooteid müüakse Poolas, Saksamaal ja soovitakse liikuda ka teistesse maadesse.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text css=”.vc_custom_1464677602786{margin-left: 10px !important;border-left-width: 10px !important;padding-left: 10px !important;}”]4. Rõivaid tootev ettevõte toodab Eestis riideid ja müüb neid Venemaal ja teistes idabloki maadedes. Ettevõtte nimi ja kuvand on selgelt soomekeelne, sest Venemaal tähendab Soome kuvand kvaliteeti.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text css=”.vc_custom_1464677609028{margin-left: 10px !important;border-left-width: 10px !important;padding-left: 10px !important;}”]5. Eesti sõjatehnikatööstus toodab läänest põhineval tehnoloogial Eestis keerulisi seadmeid ja müüb neid Gruusiasse.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Ma võin neid näiteid veel hulgim tuua. Alati on selgelt tunda meie eelistatud olukord otsese või kaudse vahendaja rollis. Eesti reklaamindus on tegelikult väga heal tasemel ja see kultuur pärineb läänest. Seega – ei ole olemas mingit Eesti reklaamikultuuri, vaid värskelt läänest üle võetud reklaamioskus, mis on jõudnud 20 aasta jooksul mõnusalt ära settida. Ärikultuuris annavad tooni start-upid ja muud värsked ettevõtmised. Vanadel ja suurtel nii hästi läänes ei lähe, sest Eestis puudub toimetulekuks vajalik kapital. Teisisõnu, võõrturgude vallutamiseks krabisevat ei jätku – nad süüakse ära enne, kui mõõga maasse löövad. (Hansabank, Premia).[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Kurioosne fakt on ka see, et Eestis tehtud lahendused, mis laias maailmas ilma teevad, on rohkemal või vähemal määral kommunikatsioonialased. Näiteks Skype, Grabcad, Transferwise ja paljud teised.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Emapiimaga on kõikidele Eesti inimestele sisse joodetud teatud hulk teadmisi ja tunnetust, mida võib kokkuvõtvalt nimetada kolme kultuuri segunemiseks. Need on Vene mõmmid, Euroopa fritsud ja Eesti matsid. Need teadmised on justkui programmid, mis meie inimestele on sünnist saadik sisse installeeritud. See on nagu fosforiit, mida iga eestlane oma pea sees kaasas kannab ja mis mitte kunagi otsa ei saa. Eesti on justkui aken kahe tugeva leeri vahel: ida ja lääs.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column width=”1/2″][vc_empty_space height=”20px”][vc_single_image image=”4045″ img_size=”full” add_caption=”yes” alignment=”center”][/vc_column][vc_column width=”1/2″][vc_column_text]Tegelen reklaamialal juba paarkümmend aastat ja olen täheldanud, et kõik ekspordiärid, mis seovad endas neid kahte leeri, on edukad. Eesti oma märgi maailmale turundamine on väga pikas perspektiivis tulus ettevõtmine, aga seniks tuleb kusagilt ka raha teenida. On ju selge, et näiteks Coca-Cola (loodud 40-ndatel aastatel USAs) ei saanud üleöö kuulsaks ja rikkaks maailmabrändiks, vaid see rikkus tuli aastakümnete pikkuse teadliku töö tulemusena. Nii on ka Eesti brändiga, mis ainult mõtestatud töö tulemusena jõuab parimal juhul 50 aasta pärast keskmise ameeriklase ajju.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Eesti Nokia on tema geopoliitiline asukoht, mis pakub erilist sünergiat ainult siis, kui tegutseda üheskoos. Leidke üles kokkupuutepunkt kahe leeri vahel ja korraga leiate, et teil on eelis, mis pakub huvi nii idas kui läänes. Lisaks on meie pisikesel Eesti maalapil näha hästi palju üksikuid rabelevaid toiduainetootjaid, tööstureid ja muid ärimehi. Nad võitlevad nii välismaiste firmade kui ka üksteisega, muutes seeläbi oma elu põrguks. Pange seljad kokku, kasutage ära meie geopoliitiline asukoht ja siis räägime juba mitte Eesti Nokiast, vaid Nokia äraostmisest.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_empty_space][vc_column_text]Uku Nurk
loovjuht[/vc_column_text][vc_empty_space][vc_facebook][/vc_column][/vc_row]