Aastavahetus toob kaasa nii dekaadi muutuse, kuid üleüldiselt on juba täna teada, et 2020 tuleb mitmeti murranguline ja eriline aasta, mis jätab oma tugeva jälje ka turundusse ning kommunikatsiooni. Mis meid täpsemalt ees ootab; milleks peaksime valmis olema ning milliseid ettevalmistusi peaksime oma eesmärkide efektiivseks saavutamiseks juba täna tegema? Palusime turundus- ja reklaamispetsialistidel kirjeldada 2020nda aasta muutusi, trende ning uuendusi, mis neid oma töös peamiselt mõjutab.

Muutuste realiseerumise aasta, mis mõjutab ka turundajaid

Uuel aastal saavad reaalsuseks mitmed erinevad muudatused ja sündmused. Kui poliitiliselt saab tähtsaimaks sündmuseks Ameerika Ühendriikide järgmise riigipea valimine (või taasvalimine) novembris, siis Euroopas saab lõpp-akordi kaua vindunud Brexit. Millised majanduslikud tagajärjed on brittide lahkumisel EL-ist turunduse vaatepunktist, on hetkel veel raske ennustada, kuna Brexit on osutunud äärmiselt emotsionaalseks ning vähem ratsionaalseks protsessiks juba algusest saati. Ka brittide viimaste valimistulemuste üle murravad veel paljud analüütikud pead.

USA 45. presidendi Donald Trumpi eelmine kampaania ning senine töö riigipeana on kahtlemata mõjutanud globaalse kommunikatsiooni stiili ning ärritanud pressi ja erinevaid ühiskonna sidusgruppe. See on diskussiooni toonud mitmeid erinevaid teemasid, mis jäävad ka järgmisel aastal aktuaalseks: kaitsepoliitika, koostöö, keskkond ja kliima ning võrdne kohtlemine. Hetkel käimalükatud Trumpi tagandamise katse tekitab kindlasti tugevamat polariseerumist pooldajate ja vastaste seas. Kuidas on nimetatud poliitilised suunad seotud turundusega? Brexit ja Trump on olulised fenomenid, kuna mõlema kampaania kommunikatsioonis mängis suurt osa sotsiaalmeedia. Nad oskasid väärtustada sotsiaalmeedia tegelikku mõjuvõimu ning kasutasid seda oskuslikult ära, mis tähendab, et nii Brexit kui ka Trump nägid riiklikul tasandil ette, kui suur mõju sotsiaalmeedial tegelikult on ning kuidas seda efektiivse tööriistana ära kasutada. Tasub silma peal hoida, milliseid trikke 2020ndal varrukast tõmmatakse.

Järjekorras 32. suveolümpiamängud Tokyos on juba tänaseks väga palju põnevust ja huvi tekitanud oma innovaatiliste, nutikate ja tehnoloogiliste lahendustega. Tegemist pole mitte ainult spordiüritusega, vaid korraldajalinna turundamisega. Reutersi vahendusel teame, et Tokyol on suured ambitsioonid, kuna kogu ürituse jaoks kasutatakse taastuvat energiat, sangarite medalid on valmistatud vanadest telefonidest, mis on korraldajatele annetatud ning muuhulgas sõidutavad külalisi isesõitvad taksod. Tokyo2020 on tänaseks näidanud mitmeid vingeid AR-lahendusi, tehnoloogilisi saavutusi ja autentset disaini, mis toovad vaatajateni värskust ning mis mõjutab ka meediatarbimise ootusi, kuna mänge jälgib kogu maailm.

Vähemalt sama pretensioonikaks ettevõtmiseks on 2020 aasta maailma EXPO Dubais, mis viib pilgud ühele fenomenaalsele kõrbelinnale, koondades tänased inimvõimete piirid arhitektuuris, inseneerias ning tehnoloogias. Dubai kerkimine näitab, kuidas ka kõige jaburamad ideed võivad saada reaalsuseks, mis inspireerib neid, kes unistavad suurelt. Kuid kas see pole mitte viimaste aastate läbiv deviis?

Loovuse ülesanne turunduses lähtub probleemidest

Arvestades eelnimetatud poliitiliste jõudude võidukäiku, mis proovivad teadlikult ühiskonnas suurendada lõhet erinevate valijate ning inimgruppide vahel, toob turundusse üha rohkem pehmemaid väärtusi ning teemasid, mis tasandavad neid lõhesid. Viimase kümnendi jooksul oleme näinud, kuidas üha rohkem brände toetub oma turunduses vastutustundlikkusele, sekkudes ühiskondlike probleemide parendamisele. Õigesti lähenemisel tagab see neile majanduslikust aspektist jätkusuutlikkuse – brändidelt oodatakse tegutsemist ning ühiskondlike valukohtade parandamine ei lase teatud potentsiaalsetel klientidel langeda tarbijaskonnast välja. Lisaks toovad ühised väärtused enda juurde uusi kliente.

Mida rohkem polariseeritakse maailma, seda rohkem tõusevad võrdsuse ning võrdse kohtlemise teemad päevakorda. Kuidas seda efektiivselt ning mõjusalt teha? Selles peitubki loovuse väljakutse. Turunduselt ning brändidelt oodatakse tasakaalustavat jõudu ja probleemidele osutamist, nendega tegelemist ning lahenduste pakkumist

Teiseks võib loovuse seisukohast esile tuua klientide tihedamat kaasamist turundustegevuste ja -sõnumite väljatöötamise protsessis, üha enam hakatakse kasutama ka otseselt tarbijate enda sisu ja materjale. See lähendab jällegi lõpptarbija ning brändi omavahelist suhet ja muudab turunduslikku sisu „söödavamaks“. Heaks näiteks Eestist võib tuua Helsingi Lennujaama kampaania, mis toetus suuresti klientide Instagrami fotodele ning kasutajate tänamisele brändi poolt.

Vaadates Eesti turundust, siis viimastel aastatel räägitakse üha enam inimeste reklaami vastuvõtlikkuse vähenemisest. Arvatakse, et inimesed ei taha reklaami, seda välditakse nagu müügimehi ostukeskustes ning igal võimalusel vajutatakse ’Skip’ nuppu. Võttes arvesse erinevate kampaaniate järel- ning fookusgrupi uuringuid, tundub, et eestlaste reklaami vastuvõtlikkust alahinnatakse. Tegelikult ei taheta lihtsalt reklaami, mis on igav, tüütu või vähe kõnetav.

Paljuski tehakse nn poliitkorrektset ja soosivat reklaami, mis ei tekita inimestes tugevaid reaktsioone. 2020. aastal tuleb reklaamidesse veel rohkem julgust, millega ei kardeta tarbijas tekitada ka vastakaid tundeid. Täna on reklaami üheks ülesandeks diskussioonide tekitamine ning kutsuda inimestes üles reaktsioone, olgu selleks siis poolt- või vastuseis. Reklaam, mis on korrektselt vormistatud ja nö OK sõnumiga, vajub kiiresti unustusse ega hakka kunagi omaette elu elama. Loovus vallandub aga selles, kuidas inimesi panna reageerima ning kuidas tekitada neis soov kaasa rääkida ja oma arvamust avaldada. Samuti toimub selgem lahknemine reklaami ja müügisõnumite vahel. Reklaamid, mis keskenduvad vaid pakkumistele, allahindlustele või hinnakampaaniale, muutuvad selgemaks ja konkreetsemaks; imagoloogilised reklaamid väärtustepõhisemaks ning julgemaks.

Disain hoiab keskkonnal kätt pulsil

Millised hoovused mõjutavad uuel aastal ja kümnendil disaini ja milliseks kujunevad graafiline ning pakendidisain, reklaamikeel ja bränding, kommenteerivad agentuur La Ecwador art director Anete Konno ja disainer ning illustraator Liis Kurm.

Kurm iseloomustab 2020. aasta disainitrende märksõnaga kontrastsus. Lisaks hele-tumedusele tõuseb esile vajadus eristuda ka värvikasutuse, tekstuuride ja isegi liikuvuse poolest. ,,Uuel aastal kõrvutatakse kujundustes aina enam vastandliku tunnetusega elemente, luues sageli ootamatu terviku,“ tõdeb Kurm. Ta lisab, et erinevad disainivaldkonnad arenevad käsikäes ning nii nagu sisekujunduses, on viimasel aastal üha enam kasutatud tumedamaid toone ning kirjumaid mustreid ka graafilises disainis. Veebikujundustes skandinaavialiku minimalistliku disaini kõrval on näha aina rohkem julgeid värvikombinatsioone.

Samuti ennustab disainer, et 80ndate pildikeelega seriaalide ja filmide populaarsusest inspireeritult tõuseb rahulike toonide kõrval esile futuristlik käsitlus. ,,Rõhku pannakse värvikombinatsioonidele, mida looduses tavaliselt ei esine, näiteks neoonseid roosasid ja erksaid siniseid. Kontrasti loomiseks kasutatakse palju ka säravaid metalseid toone, olgu need siis osana fotost või disainelementide ja tüpograafia fooliotrükina.“

2019. aasta Büroomaailma Koolikampaania „Saada kangelased kooli“ oli inspireeritud hetkel populaarsetest seriaalidest ja kangelasfilmidest, mis kasutavad oma stilistikas futuristlikku tunnetust.

Agentuuri La Ecwador art director Anete Konno näeb, et disaini ja pakendite loomisel arvestatakse jätkuvalt taaskasutuse ning keskkonnahoiu aktuaalsust. ,,Vastutustundlikud ettevõtted pööravad rohkem tähelepanu toodete pakendite taaskäitlemisvõimalustele ning julgen eeldada, et see kajastub ka nende kommunikatsioonis.

Mulieresi keskkonnasõbralikumad pakendid (mulieres.eu)

Lisaks sellele on päevakorras endiselt märksõnad retro ja vintage, mis samuti viitavad taaskasutusele ja mida on näha nii moe kui ka graafilise disaini valdkonnas.“ Konno toob näitena Versace 80ndatest inspireeritud kollektsiooni. „Samuti on tõusvas joones tüpograafiakesksed kujundused. Kasutatakse käsitsi täiendatud fonte, mille pilkupüüdvaks osaks on silmale harjumatu tähe nihe ning mis kujundused huvitavaks ja isikupäraseks muudavad.“

Versace 2019. aasta kampaania (versace.com)

Illustratsioonides jätkub viimastel aastatel laialt levinud vektorgraafika flat joonistusstiil. 2019. aastal kinnitasid sujuvad värviüleminekud graafilise disaini kõrval aina enam kanda ka joonistustes, kuid 2020. aasta peamiseks trendiks on elementide eraldamine peenikeste joontega, mis tekitavad muidu lihtsakoelistele illustratsioonidele suuremat detailsust.

Circle K 2019. aasta kohvikampaania visuaalkeeles kasutati nii mix’i fotost, illustratsioonist kui joongraafikast.

Kurm ennustab, et ka illustratsioonides võib näha julgeid värve ja geomeetriast lähtuvaid optilisi illusioone. „Futuristlikule stiilile vastanduvalt võib ühtlasi näha art nouveau-st inspireeritud kujundusi, mille detailsus käib käsikäes sisekujunduse trendidega.“

Näide joongraafikast ja flat joonistusstiilist Politsei- ja Piirivalveametile loodud mängukaartide illustratsioonidest (laecwador.ee)

Tulenevalt tänasest infoküllusest ja mürahulgast, tuleb turundus- ja reklaamimaastikul tegutsevatel inimestel tähelepanu saavutamiseks üha enam pingutada. Konno usub, et siinkohal on üheks suureks suunamuutjaks motion graphics-i võidukäigu jätkumine. „Animatsiooni kasutatakse üha enam nii logode disainis kui ka kodulehtedel ning dünaamiline disain jääb kindlasti paremini silma.“

Digi põimub veelgi tugevamalt sisuturunduse ja sotsiaalmeediaga

Agentuuri digitaalmeedia tiimi juht Kert Aavik ja sisuturundustiimi juht Teele Hein tunnistavad, et uue dekaadi esimesel aastal jätkub digitaalmeedia ning sotsiaalmeedia külg-külje kõrval liikumine. ,,Vaadates erinevaid uuringuid üle maailma, on näha, et sisuturunduse osakaal turundusplaanides on jätkuvalt kasvutrendis ning uuel aastal planeeritakse eelarveid 3–9 % suurendada,“ tutvustab Hein oma valdkonnas toimuvaid muutusi. „See tähendab ka sisuturunduse suuremat sidumist müügiga, mis eeldab tarbijate tegevuste ning käitumise monitoorimist. Kindlasti on ja tuleval aastal ka jääb populaarseks visuaalse sisu loomine, sh erinevad videod, pildid ja filtrid. Rohkem hakatakse arendama vahepeal soiku jäänud mänge, teste, hääletussüsteeme ning chatbot’e.“

Kert Aavik toob esile ememic-content–i ehk vahetu sisu osakaalu suurenemist ning ka selle suuremaid arenguid. Lühikesel ajaperioodil kättesaadav sisu on vallutanud nii Instagrami ja Facebooki, lisaks olnud oluline võtmeelement nii Snapchati kui ka TikToki edus.

„Samuti hakkavad esile kerkmina nö nišši-saidid, millel on kindel fookus. Ei soovita üht meeletut keskkonda, mis on tööriist kõige jaoks, vaid just kindla suunaga saiti. Tarbijad kaovad kogu info sisse lihtsalt ära ning neil kaob liikumistaju, kui e-pood, portaal või rakendus pakub massiivselt informatsiooni. Näiteks B2B ja värbamise suunal on selleks LinkedIn; meelelahutuses TikTok; mängurite seas Twitch ja lisaks WeChat, QQ, QZone, Reddit jne.“

Muudatusena toob Aavik esile ka Instagram’is LIKE’de kadumist, kuna selle tagajärjel saab hoobi menukas influencer-marketing. „Kuna lihtsaim viis ROI arvutamiseks on kasutada aina efektiivsemaid Instagram ja Facebook ADs võimalusi, siis see oli ka põhjuseks, miks gigant tegelikult sellise otsuse langetas. Reklaamieelarveid hakati aina enam influencer-itele suunama, mis pärssis Facebooki turuosa kasvu.“

Märksõna, mida ettevõtted peaksid üha tõsisemalt võtma, on personaliseeritus. ,,Tuleb mõelda, kuidas inimestele silma jääda sotsiaalmeedia kirjus virr-varris. Selleks tuleb luua väga kindlale sihtrühmale vastavaid sisukaid pakkumisi, kuna 63% tarbijatele ei meeldi reklaampakkumised, mida nad täna saavad. Samuti toovad neli inimest viiest esile, et nad tarbiks ettevõtete pakkumisi, kes kõnetaks neid personaalsete pakkumistega.“ Aavik toob näidetena Easyjeti e-maili kampaania, kus koostati storyboard kliendi varasematest sihtkohtadest ja reisidest. Antud informatsiooni alusel pakuti kliendile sarnaseid kohti, kuhu lennata ning selle põhjal tehti personaalne pakkumine. Tulemusena kasvatas kampaania CTR-i 25%.

Link: https://www.singlegrain.com/

Mõiste, mis omab aina suuremat tähendust ja osa digiturunduses, on programmatic advertising, kuna Google-Facebook tag’ide kaudu annab iga kulutatud eurot väga efektiivselt investeerida. Aavik rõhutab, et see hõlmab keskkondades reaalajas automatiseeritud reklaamide oksjonit, kus veebilehed põhimõtteliselt võistlevad omavahel impression-ite eest.

Viimasena toob digimeeskonna juht Pinterest Lens/Google Lens lahendust: „Üha enam kogub turunduses populaarsust kaamera kasutamine. Sisuliselt: kui inimene teeb pilti mingist tootest või asjast, kuvab Google talle selle tootepakkumise mõnest e-poest. See aga eeldab, et nüüdseks võiks ja peaks juba kodulehe SEO korras olema. Kui sellega pole siiani tegelema hakatud, siis nüüd on tõesti viimane aeg.“

Turundusosakondade fookuseks on kogemuse pakkumine

Intervjueerides erinevaid turundus- ja brändijuhte, joonistub selgelt välja sarnane eesmärk: pakkuda mitte ainult head teenindust, toodet ja lugu, vaid tervikuna meeldejäävat kogemust. Denim Dreami baltikumi brändijuht Mari-Liis Medar tunnistab, et klientide teadlikkus ning nõudlikkus on viimaste aastatega oluliselt tõusnud ning see paneb ettevõtteid rohkem pingutama. „Meile tähendab see hoolikat valimist, milliseid tegevusi või väljundeid kasutada, kuna soovime olla suunanäitajad eri uuenduste, trendide ja eksperimenteerimise osas. Näiteks tähendab see veelgi suuremat keskendumist meie e-poe arendamisele ning kasutusmugavusele kogu Baltikumis.“

Nii Medar kui baltikumiülese lemmikloomakaupluste keti Pet City turundusjuht Maria Otsa rõhutavad 360-kraadise vaate saavutamist nii kliendikogemuse kui ka -tundmise osas. “Kliendi täielik tundmine annab meile võimaluse pakkuda personaliseeritud pakkumisi ning kasulikku sisu igas kanalis. Brändilojaalsuse kasvatamine ehk investeerimine keskendub rohkem positiivsete emotsioonide loomisele.”

Kommunikatsioonijuhid ennustavad, et veelgi olulisemaks saab nii sisekommunikatsiooni kui ka töötajate heaolusse panustamine. Circle K kaubandusdirektor Diana Veigel tunnistab, et ka parim värbamiskampaania on olemasolevate töötajate hoidmine, nendega arvestamine ja väärtustamine. Ka Medar rõhutab, et oma töötajatesse investeerimine on kõige väärtuslikum, sest just nemad kujundavad brändi nägu ning on ettevõtte visiitkaardiks. See mõjutab 2020ndal aastal nii tööandja brändingu osatähtsust kui ka töötajate rahulolu kasvatamise rolli.

2019. aastal Kõrvitsa-kohupiimapannkookide eest Eesti parima toiduaine kuldmärgi pälvinud Mamma eduka aasta taga on põhjalik eeltöö, mida jätkatakse ka 2020ndal. Mamma turundusjuht Taavi Rehepapp rõhutab et viimased aastad on möödunud tootearenduse rütmis. “See vajab palju pühendumist, kindlasti tuleb teele ka vahepealseid ebaõnnestumisi ning mitmeid katsetusi, kuid samas annab testitud ja tuleproovid läbinud lõpptulemus enesekindlust, sest saame kliendile pakkuda tõepoolest parimat võimalikku. See töö tagas kindlasti ka parima maitse kuld- ja hõbemärkide saavutamise ning üleüldise tuntuse ja usalduse kasvu Mamma brändile.” Teise turunduse põhisuunana toob Rehepapp esile soovi olla parim võimalik koostööpartner jaekettidele ning saavutada maksimaalne usaldusväärsus.

Sarnaselt disainile, toovad ettevõtete turundusjuhid esile keskkonnasäästlikkuse ning jätkusuutlikkuse trendide kasvu igapäeva tegevustes. Loodussõbralikum tegevus ei ole ainult võlusõna, millega tarbijas meeldivust tekitada, vaid see on iga organisatsiooni eetika ning vastutustundlikkuse küsimus. “Ilmselt ükski ettevõte ei planeeri tegutseda veel ainult viis aastat, seega on oluline näha pikemat perspektiivi. Kuid kui täna käitutakse hoolimatult, siis varsti polegi enam kellelegi turundada,” leiab Veigel.

Taavi Lehari

Agentuur La Ecwador loovjuht

2020. aastal toob 2018. aasta Äripäeva Turunduse TOPi võitnud turundus-kommunikatsiooni- ja reklaamiagentuur La Ecwador koostöös järelmaksu pakkujaga ESTO oma klientidele järelmaksu võimaluse, mis muuhulgas aitab algusfaasis ettevõtetel turule siseneda tugeva turundustegevusega.

La Ecwadori loovjuht Taavi Lehari tõdeb, et järelmaksuteenuse pakkumine võib esmalt tekitada mitmeid erinevaid küsimusi, kuna „piiks-piiks“ ja sms-laenud on paljudele valus teema. Üleüldine finants-kirjaoskus ning riskikäitumine on viimase kümne aasta jooksul suure arengu teinud ning nii äri- kui tavakliendid oskavad tärniga teenuseid vältida ja oma vajadusi ning võimalusi arvestades järelmaksu võimalusi kaaluda.

Agentuuri tegevjuht Heily Aaviku sõnul on La Ecwadori järelmaks mõeldud eeskätt ettevõtetele, kes alles sisenevad turule: ,,Viimaste aastate jooksul oleme kokku puutunud mitmete kihvtide ettevõtete, inimeste ja ideedega, kes on avastanud turul tühimiku ning kellel on väga suur töö lansseerimiseks tehtud, kuid tihtipeale jääb tugev sisenemine ning tuntuse kasvatamine just napi turunduseelarve taha. Samas näeme klientide tegevuses ja ideedes suurt potentsiaali, mida saaks suuremaks kasumiks ning tuluks pöörata just efektiivse ning mõjusa turunduse kaudu.“

„Tegemist pole ainult kampaania või meediaplaneerimisega. See kõik on teisejärguline. Tihti näeme, et alustavatel ettevõtetel pole know-how’d ega võimekust arendada endale korralikku brändingut ja CVI-d, et oma toode või teenus korrektselt disainida. Siis võibki juhtuda olukord, kus turule sisenetakse nii-öelda poolkõva asjaga, mis ei tekita piisavalt mõju, tähelepanu ega usaldusväärsust. Nii mõnigi geniaalne mõte on seepärast surnud enne, kui see tarbijateni on jõudnud,“ lisab Lehari.

Agentuuri digitaalmeedia meeskonna juht Kert Aavik, kelle idee oli järelmaksu oma tänastele ja tulevastele klientidele võimaldada, rõhutab, et suured ambitsioonid ja innovaatilised ideed ei ole ainult suurettevõtete päralt: ,,Meie jaoks on oluline, et sõltumata ettevõtte suurusest ja tegutsemisperioodist oleks kõigil võimalik oma turundusideed ellu viia kiiremaks eesmärkide saavutamiseks ning oma positsiooni kindlustamiseks. Seetõttu tekkiski idee pakkuda esimese agentuurina Eestis võimalust kasutada tellimuste eest tasumisel La Ecwador järelmaksu.“

„Ettevõtte edu üheks väga oluliseks eelduseks on õiged turundusotsused just algusfaasis ning oma ideedesse uskumine,“ rõhutab agentuuri tegevjuht.

La Ecwador järelmaksuteenuse kohta on võimalik lugeda aadressilt: https://laecwador.ee/jarelmaksu-voimalus/

On 1. oktoober. Väljas on kena sügisene ilm. Mitte see vihmane, vaid päikseline, mis kuldkollastel lehtedel sätendas.

La Ecwadori majja sisenevad samal päeval korraga kaks praktikanti – Ron ja Marko. Mõlemad erineva päritolu ja eri taustaga. Ron, kes näeb välja nagu tegelane moemailmast, on tavaelus hoopis mäesuusa treener, ning Marko, kes saabus vestlusele pintsakus, on väljaspool kontorit hoopis… räppar. Nagu öeldakse “ära hinda raamatut kaante järgi”, täpselt nii ei saa ka teha meie praktikantidega.

Sissejuhatuseks räägib Ron ühest päevast enne praktika algust

“Olin siis parasjagu vanemate ja õega teatris, kui vaheajal mõlgutasime mõtteid, et kuidas ja milline hakkab mu praktika välja nägema. Õde tegi nalja, et minu praktika on justkui filmis ‘’Saatan kannab Pradat’’. Kes filmi näinud pole, siis kokkuvõtvalt rääkis film ühest tegelasest, kes läks praktikale moeajakirja toimetusse ja pidi seal täitma erinevaid ülesandeid. Üheks selliseks oli kuulsuste kontaktide saamine.”

Esimene päev kontoris:

Esimesel päeval kontorisse jõudes tundsin ennast üpris koduselt, eriti kui olin saanud majatuuri ja tutvunud majas olevate inimestega. Seda ei saa nimetada klassikaliseks kontoriks, sest n-ö kontor’ on ehitatud elumajale ja õhkkond tundus kodune, mis tõmbas mul närvipinge kohe maha. Agentuuri enda inimesed kutsuvad ennast La Pereks ning mul ei läinud palju aega mööda mõistmaks, miks nad ennast nii kutsuvad. Nii tundsin, et neid mitte ei ühenda ainult töö, vaid kirg ühise asja vastu. Selline keskkond motiveerib mind – mitte kui kõrvaltvaatajat aga praktikanti!– ning seepärast pean tunnistama, et agentuur on mind nakatanud – näiteks olen end pühapäeva õhtul leidnud reklaame vaatamast!

Agentuurielu nagu filmis!

Tulles tagasi ‘’Saatan kannab Pradat’’ juurde: siis kui majatuur tehtud, sain oma praktikajuhendaja juurde maha istutud ja BOOM! – üllatus-üllatus, minu esimene ülesanne oli leida kümne eesti kuulsuse kontaktid. Mul hakkas siis peas muidugi keerlema see, mis õde eelnevalt naljaga rääkis, ning kujutasin vaimusilmis ette, et see praktika SIIN saab olema ‘’elu nagu filmis’’. Seda on ta ka olnud, sest mind on väga soojalt vastu võetud. Siinsed inimesed on üleüldse alati nõus aitama ja üksteist toetades tehakse ükskõik millisele kaelamurdvale projektile 1-0. Seda kõike peab aga ise kogema, sest sõnadesse on kirjeldatut raske panna.

Mida sellest kõigest õppisin?

Praktika ise on õpetanud midagi sellist, mida koolipingist ei saa. Siit saadud kogemused ja teadmised jätan pikaks ajaks endale kõrva taha, et need aitaks mind nii era– kui ka tööelus.

Teistele, kes soovivad praktikale minna, olenevalt kas siis agentuuri või kuhugi mujale, siis see on võimalus, millest soovitan kõigil sarvist haarata. Kasvõi näha teatud ettevõtte telgitaguseid, et teada saada, millega nad tegelevad. Võin julgelt väita, et saadud teadmised mööda külge maha ei jookse! Aitäh kõigile, kes on mind aidanud, sest siinne veedetud aeg on olnud väga õpetlik. Samuti tänan tervet agentuuri võimaluse eest!

Kuidas Marko sukeldus pea ees tundmatusse vette…

Ausalt öeldes ei olnud ma La Ecwadorist varem kuulnud. Samuti ma ei teadnud ka teiste Eesti agentuuride nimesid. Kuigi näeme kogu aeg igasuguseid reklaame, ei ole meil õrna aimugi, kes neid teeb. Mida ma aga teadsin, oli see, et mul on kindel soov liituda loovagentuuriga. Võtnud appi kõikvõimsa Google’, asusin asja spiooni kombel uurima.

Sirvisin läbi esimesed neli kodulehekülge, aga ei leidnud enda jaoks midagi. Miks? Sest kõik need agentuurid tundusid mu jaoks liiga jõhkra kaliibriga. Nägin enda ees Eesti kõige kuulsaimaid brände ja tuntuimaid inimesi, kellega need neli agentuuri koostööd teinud olid. Selline väike aukartus lõi sisse. Kohe hakkasin oma peas mõtlema, et kas ma sobiksin sellisesse kohta ja kas ma saaksin seal hakkama, sest tegemist on ikkagi väga suure vastutusalaga.

Kuid hirmudest hoolimata, otsustasin endale väljakutse esitada ja kirjutada kõikidele loovagentuuridele, kelle üles leian. Ka nendele kõige kõvematele! Jõudsin vaevalt neljanda juurde, kui juba vastas mulle Heily agentuur La Ecwadorist, kes kutsus mind ka vestlusele ja pakkus kohe kokkusaamiseks aega. Ühesõnaga reageeris ta väga kiiresti, mis oli tore ja jättis hea mulje.

Heilyga kohtumist oodates ei osanud ma midagi karta, pigem tekkis huvi, milline näeb üks agentuur välja. Kõigepealt olin kindel, et see agentuur on kusagil kesklinna käras, kust on võimatu õiget kohta üles leida. Ma ei tea, miks ma nii arvasin, aga sedasi ma mõtlesin. Siis märkasin, et agentuur asub Nõmmel. Mõtlesin – okei, selle ma peaks küll üles leidma, kuna seal on kindlasti kusagil suur silt väljas. Akna peal või kus iganes.

Jõudsin siis navigatsiooni järgi kohale, aga maja üles ei leidnud. Seisin siis ühe armsa eramaja ees ja mõtlesin, et kas tõesti õige koht. Kuigi päris kindel ei olnud, otsustasin siiski järgi uurida. Majja jõudnud, nägin – LA ECWADOR ilutses pea igas nurgas. Võimatu oli hetkekski enam koha õigsuses kahelda. Ja nii ma tundsin enda seeski, et jep, this is it, seda ma olengi otsinud – Nõmme mändide all, eramajas sagiv loomepere.

Pärast vestlust läksin naeratus suul koju. Uurisin veelkord nende kodulehte, Facebooki, Instagrami ja kuulsin isegi tuttavalt, kui ühtehoidev see seltskond on. Võin kinnitada – seda nad tõesti on. Iga järgnev asi andis boosti, et ma tahan sinna minna ja seal töötada. Nii pakkuski Heily mulle praktikakohta, hoolimata sellest, et mul puudus sellealane taust ja töökogemus. Mõeldud, tehtud! Hetkekski kõhklemata olin ma nõus ja haarasin suurepärasest võimalusest kohe kinni. Kodus olles hakkasin portfooliot koostama, mis mul turundusega seoses tekkinud oli.

Tere tulemast aasta edukaimasse reklaamiagentuuri, Marko!

Tulin umbes nädala pärast tagasi ja alustasin koos teise praktikandi Roniga. Vahepeal oli agentuur La Ecwador pärjatud tiitliga „Aasta edukaim reklaamiagentuur“, mis jala ikka korraks värisema lõi. Alles nüüd hakkasin taipama, millega ma end sidunud olin, sest mul polnud õrna aimugi, et tegemist on nii suure ja tunnustatud agentuuriga. Vägev! Esitasin endale väljakutse kogu täiega, kuid seda parema kogemuse ka saan! Enam pole tagasiteed, sest nüüd tuleb ainult lõpuni pingutada ja kogu protsessis areneda.

Areneda ja end arendada tuli iga päev.

La Ecwadoris ei tule sulle vastused niisama lihtsalt kätte. Enamus, kellelt abi küsisin, suunasid mind ise pusima ning õppima. Midagi otseselt ette ei öeldud, vaid enamasti anti lihtsalt õiged vihjed, mis viisid lahenduseni. Selline tee sunnib sind ise mõtlema ja lahendusi leidma, mis on väga hea arenemiseks. Tagatipuks jäävad ise pusides asjad kõige paremini meelde. Hoolimata toredast ja toetavast meeskonnast, tasub ikkagi alati ise proovida, katsetada ja pead murda, kuniks ülesandega aega on.

Enne proovisin läbi kõik uksed, kuni leidsin enda jaoks selle õige.

Praktikale tulles mul mingisugune kokkupuude turundusega siiski oli, mispärast omasin väikest ettekujutust, mida ma teha tahaksin. Neid väikseid asju, mida enda arust teha oskasin, oli päris palju, samas ei olnud mul välja kujunenud üht konkreetset suunda. Sellest järeldasin, et siin praktikal on vaja välja selgitada, mida ma teha tahan ja kus suunas edasi liigun. Selle eesmärgi täitsin sada protsenti, kuid mitte kohe alguses, sest enne seda proovisin läbi kõikvõimalikud muud uksed. Ma sain kätt proovida näiteks veebilehtede ja sotsiaalmeedia haldamisel ning uudiskirjade koostamisel nii toidublogijana kui ka toidu- ja tootefotograafina, millega kaasnes veidi filmimist ja monteerimist. Foto- ja videotöötlus oli minu jaoks päris uus ja põnev maailm.

Ent ükski eelnimetatutest ei köitnud mind nii palju kui tekstide loomine ehk copywriting. See oli nagu armastus esimesest silmapilgust. Ma olin koputanud läbi kõik uksed, enne kui leidsin “selle õige”! Õnneks oli agentuur paindlik ja lasigi mul teha erinevaid ülesandeid, ent ma ise poleks küll selle peale tulnud, et pakkuda end copywriteriks. Teadsin, et ma olen terve oma elu tekste kirjutanud, aga ei pidanud seda suureks saavutuseks või oskuseks, kuid erinevate ülesannete kaudu jõudsin lõpuks arusaamisele, et see amet võiks tõesti tulevikus olla midagi meelepärast. Järgmistele praktikantidele soovitan, et kui tunnete, et mõni suund meeldib või sobib rohkem kui teine, andke sellest kohe märku. Nii möödub praktika valutult ning saad fokusseerida kindlale suunale.

Aitäh, La Ecwadori maja ja selle pere, et võtsite mu vastu, lasite mul end otsida ja ehk lõpuks leidagi. Suurepärane kogemus täis õppetunde, mida ei vahetaks mitte millegi vastu!

Ron Mamers

Kuidas mõtleb fotograaf loovlahendusest tulenevalt välja fotokontseptsiooni ning kuidas ta lahendusteni jõuab. Agentuuri audiovisuaalspetsialist Karel on täielik multifunktsionaalne-rööprähklejalik-macgyver-kokk-kondiiter-talent, kes lisaks videote monteerimisele, helindamisele, kujundamisele ja animeerimisele tegeleb ka pildistamise, filmimise, režii ja pisut ka eriefektide meisterdamisega.

Üheks heaks näiteks, kuidas igapäeva mugavustsoonist väljuda ning endale lisaväljakutseid esitada, on Kareli loodud Büroomaailma Koolimaailma kampaaniafotod. Koostöös Art Director Anetega valminud tööd kirjeldab Karel järgmiselt: „Apelleerisin kampaania visuaalsel kontseptsioonil jõulisemale poster-kuvandile, kus kujutasin lapsi enesekindlatena ning ema, kui taustajõudu, rahuolevana. See stiil on teadlikult valitud klassikaliste superkangelaste filmide postrite stiililt, kuid ülesande keerukus seisnes selles, et kuidas nii-öelda tavalisi inimesi kangelastena kujutada nii, et see ei jätaks paroodia muljet.

Futuristliku feel’i saavutamiseks kujutasin ette kontrastset ja värvilist lähenemist. Vastandvärvid nagu sinine ja oranž annavad mõnusa sci-fi look’i. Kuna lähteülesanne oli näidata tegelasi kui futuristlikke enesekindlaid kangelasi, valisin rakursi alt üles, et kujutada neid aukartustäratavamana.

Koolimaailm 2019 kampaania ning videoklipiga „Saada kangelased kooli“ saab tutvuda meie tehtud tööde rubriigis.

• Klient: Büroomaailm
• Copywriter ja idee: Marten Liivik
• Art Director ja disain: Anete Konno
• Loovjuht: Taavi Lehari
• Foto ja video: Karel Otstavel
• Projektijuht: Mairi Talving

Kuu aega tagasi said jagatud Eesti disainiauhinnad, augusti lõpus tunnustati reklaamimeistreid BalticBestil. Järjekordsed loovauhinnad on oma omanikud leidnud. Septembri keskel Äripäeva avaldatud Turunduse TOPi Eesti edukaima reklaamiagentuuri kategoorias esikoha võtnud Agentuur La Ecwador näitab suurepärast tulemust majandustulemustes, kuid samas pole ette näidata lademetes auhindu reklaami- ja disainiauhindade konkurssidelt. Kas vastuolu peitub teadlikus boikotis, tagasihoidlikes loovlahendustes või milleski muus?

Agentuuri loovjuht Taavi Lehari tõdeb, et seda küsimust on viimastel aastatel mitmeid kordi õhku visatud, kuid tema sõnul ei tasu otsida sellest mingit vandenõuteooriat või sildistada vastuolu mingisuguse boikotiga. „Tegelikult on tegemist ikkagi strateegilise ja teadliku valikuga. Loomulikult on äge, kui loovagentuuri seintel on auhindu ja tunnustusi mainekatelt konkurssidelt ja oma valdkonna mentoritelt, kuid sageli ei nähta väljast, milline ressurss on tegelikult nende tööde esitamisse pandud.“ Lehari sõnul võtavad erinevad ettevalmistused, case-study’d ja konkursitööde koostamised omajagu aega, energiat ja vahendeid, mis kõik peavad tulema millegi arvelt.

Seda nimetabki loovjuht valikukohaks: kas suunata see ressurss oma klientidele ning aidata neil oma eesmärke saavutada või tõmmata hoogu pisut maha oma põhitöö kõrvalt ning pühendada end “munade” kasvatamisele. ,,Ma arvan, et iga reklaamiagentuuris töötanud inimene teab, kui palju energiat tegelikult tööde esitamisse pannakse. Teiseks, kui agentuur teeb tööd ainult auhindade nimel, siis ei tee ta päriselt tööd kliendi eesmärkide saavutamiseks. Sama tõdesid ka Leedu agentuuride Milk ja Not Perfect juhid, kes tunnistasid, et auhindade tagaajamine ei ole edukas ärimudel. Ühtel hetkel küsisime ka meie endalt, et mis on olulisem kas meie klientide eesmärgid või auhinnad.“

Uhkuse küsimus

Lehari tunnistab, et temalt on ka mitu korda küsitud, et kas nad pole oma töö üle uhked ning kas tema meeskonnas puudub see teatav edevuse faktor, mis agentuuridele nii omane on. ,,Ma leian, et küsimus on selles, millega inimesed seda uhkust oma töö suhtes tunnetavad ja tõlgendavad. Loomulikult on auhindade ja tunnustuste saamine oma tegevust väärtustav, kuid vähem oluline ei saa olla see, kui täidetakse ja ületatakse oma tööle seatud eesmärgid, mis üldiselt tulevad kliendi poolt. Ülesanded, probleemid, eesmärgid on agentuuride igapäevased tööosad – meie ülesanne on välja pakkuda lahendusi. See on kõige olulisem.“ Lehari leiab, et kui sellega kaasneb tähelepanu oma valdkonnas ja sihtgrupi väliselt alalt, siis on see ainult boonus, kuid mitte omaette eesmärk.

Kõrvu on jäänud ka ütlused, et osalemine peaks iga agentuuri DNAsse ja endast lugu pidava teenusepakkuja tegevustesse kuuluma, tõmmates kõigile mitte-osalejatele varju peale. Kas nõustute sellega? „Ma tean mitmeid professionaale, kes ei võta ise osa sellistest konkurssidest, kuid ma ei leia, et nad kuidagi vähem paremad oleksid oma oskuste ja saavutuste poolest, kui need kes saadavad kümneid ja sadu töid igal aastal laiali ning saavad nende pealt nominatsioone. Parimal juhul ka säravaid kohti. Jällegi – ma ei pea osalema rahvamaratonil, et teada, kui heas vormis ma olen.“

Kreatiivsus vs efektiivsus

Lehari leiab, et väga palju rõhutatakse kreatiivsust ning originaalsust, kuid vähem efektiivsust. „Kohati on mul tunne et loovusekultus on niivõrd suur, et efektiivsus jäetakse täiesti kõrvale. Muidugi loovkonkurssi nimi ütleb juba, et seal on peamiseks kriteeriumiks kreatiivsus, kuid vaatamata sellele, et minu ametinimetus on loov-juht, ei saa ma vähem oluliseks pidada meie tööde mõju ning seatud eesmärkide (olgu need ärilised või midagi muud) saavutamist. Kui me töötame välja näiteks sotsiaalkampaania, mille peamine eesmärk on vähendada tööõnnetusi ja -surmi, siis minu „auhinnaks“ on see kui järgmise aasta statistikas on töösurmade arv vähenenud.“ Lehari leiab, et kui tulemus on sama või isegi hullem, ei ole eetiline sellist kampaaniat kuskile konkursile esitada, sest olgugi see nii loov, kõneainet tekitav ja originaalne kui tahes – oma eesmärki pole see ei täitnud. „See on ikkagi agentuuri enda vastutustundlikkuse küsimus, mis peaks ettevõtte äripoliitikasse sisse kirjutatud olema.“

Kuid kas tähelepanu ei ole oluline?

,,Jah, pikas perspektiivis on tähelepanu suurem valuuta, kuid kui see ei too kliendile investeeringut tagasi, siis kas sellel valuutal on väärtust? Ka Eestis on viimase aasta jooksul tegevuse lõpetanud mitu ägedat ettevõtmist, mis tegid väga lahedat, kaasaegset ning ägedat turundust, kuid kas siis lansseerimise-eelsest turuanalüüsi veast või ebaefektiivsest inimeste motiveerimisest reklaamtegevuste kaudu, pani äri ikkagi uksed kinni. Mis siis et nende sisu jagati, vaadati huviga ning sellest räägiti. Seega jõuame tagasi selleni, et mis on olulisem: kreatiivsus või efektiivsus?“

Lehari tõdeb, et päris kardinaalseks otsuseks seda konkurssidelt eemale hoidmist pidada ei saa, sest enne iga esitamisperioodi käib osalemise teema koosolekute õhust läbi. ,,Loomulikult oleme alati avatud esitama töid, kui klient selleks soovi avaldab. Koos see töö ja tulemus sündis, koos võib ka auhindu jahtima minna. Jällegi valik, eks ole.“ Samuti tunnistab Lehari, et vahel on olnud tunne, et oleks ikka võinud ühe või teise töö esitada, sest vaadates hiljem võidutööde taset, oleks mõnel tööl kindlasti head šansid olnud. ,,Aga teadagi need ’oleksid’ ei maksa mitte midagi,“ muheleb ta.

Tulemus või pagunid?

Üheks väikeseks tõrvatilgaks kohalikul reklaamimaastikul peab Lehari konkurentide teatavat jäikust oma klientide suhtes. Selle all peab ta silmas olukorda, kus agentuur surub oma ideed läbi just auhindade ja tähelepanu soovist, kuid jätab tähelepanuta kliendi ülesande esmase eesmärgi. ,,Mul on nelja aasta jooksul olnud kogemusi, kus klient tuleb majja ning räägib oma varasematest kogemustest Eesti mõjukate reklaamiagentuuridega, mis on lõppenud pettumusega – loovtiimid on lahendusi kujundanud selles suunas, et endale selle pealt paguneid ning tunnustusi teenida, kuid tegelik vajadus on jäänud saavutamata. Klient tuleb ikkagi agentuuri heas usus ning kui neid lootusi petta, võib lõppeda või tugevalt kahjustada saada agentuuride tase ja maine üldiselt, mis paneb kahtlema, kas agentuuril on võimekust mõista oma kliendi äri ja tema eesmärke.“

Jättes auhinnad ja loovprežtiisi tahaplaanile, siis mis Taavi Lehari arvates oli läinud aastal edu valemiks? „Üheks eelduseks on kindlasti pikaajaline koostöö. Meie klientide seas on palju neid, kellele oleme olnud turundusosakonna laienduseks juba mitmeid aastaid. Oleme õppinud nende äri ja turgu üksipulgi tundma ning teame täpselt, mida nad vajavad. Pikaajalise koostööga kaasneb usaldus ja stabiilsus, mis tulevad igapäevasele töötamisele kasuks. Teiseks on kindlasti paar aastat tagasi tehtud strateegiline muudatus meie tööjaotuses. Tekitasime majasiseselt viis individuaalset meeskonda, mis keskenduvad sisuturundusele, meediaplaneerimisele, digiturundusele, trükistele ning traditsioonilisele reklaamile. Selle tulemusena on toimunud väga tugev spetsialiseerumine ning lisaks võimalus pakkuda kliendile terviklahendusi selliselt, et klienti ei pea enam kaasama mitut erinevat partnerit, mis jällegi aitab ressursse säästa.“

Teele Hein

Sisuturundustiimi juht

Septembrikuu oli La Ecwadori jaoks väga eriline kuu ning ühtlasi ka oluline verstapost 22 tegutsemisaasta juures. Nimelt tunnustas Äripäev La Ecwadori reklaamiagentuuride TOPis esimese kohaga.

Mis on La Ecwadori edu saladus?

Tegevjuhi Heily Aaviku sõnul on selline tunnustus äärmiselt suur kiitus ning ühtlasi ka tõestus sellest, et agentuur teeb õiget asja. „Juba La Ecwadori moto ütleb, et meie äri on kasvatada meie klientide äri. 2012. aastal võtsime La Ecwadoris vastu otsuse, et meie fookus on kliendi äritulemuste parandamisel, mitte auhindadel. Me oleme tulemustele orienteeritud ning meie prioriteediks on kliendi eesmärgid. Võiks isegi öelda, et kliendi eesmärkidest saavad meie isiklikud eesmärgid ja nagu näha, toob selline lähenemine parema tulemuse.“

Heily lisab, et kindlasti ei saa jätta mainimata agentuuris töötavaid inimesi, kes kõik on andnud esimese koha saavutamiseks märkimisväärse panuse. Mõned aastad tagasi tehti agentuuris strateegiline muudatus ning inimesed jagunesid 5 meeskonda, mis keskenduvad sisuturundusele, digiturundusele, meediaplaneerimisele, trükistele ja traditsioonilisele reklaamile. „Meeskondade loomine ja spetsialiseerumine on täna meie agentuuri peamiseks tugevuseks. Tänu sellele suudame pakkuda turunduse täisteenust. Oleme oma kontseptsiooni niimoodi üles ehitanud, et kliendil oleks võimalikult lihtne – kõik turundusega seonduva saab ta ühest kohast. Tänu sellele hoiavad kliendid kokku aega ja ressursse ning turunduskulud on kontrolli all,“ selgitab Heily.

Kuidas toimub koostöö agentuuriga?

„Kõik saab alguse kliendi eesmärkidest. Turundusel on täna ikkagi väga kindel äriline eesmärk. Ettevõtted tahavad saavutada äriliselt paremaid tulemusi: mainet parandada, müüki tõsta või turuosa suurendada. Kui eesmärk on selge, tuleb kinnitada eelarve, sest me teeme alati tööd kliendi eelarvest lähtudes. Vastavalt eelarvele pannakse paika läbiv idee ja loovstrateegia. Kui need on paigas, tuleks jaotada eelarve eesmärgist lähtuvalt erinevate kanalite võimalikult efektiivselt.“ Heily selgitab, et ettevõtte ja agentuuri koostöö on väga interaktiivne suhe ning infovahetuses ollakse järjepidevalt, sest klient kinnitab kõik agentuuri poolt tehtud tööd enne, kui nendega avalikuks minnakse. Ta lisab, et koostöö ei lõppe kampaaniaperioodi lõppedes. Vastupidi, siis algab põhjalik analüüsi etapp. „Tulemuste analüüsimiseks on väga oluline mõlema osapoole koostöö ja usaldus. Selleks, et kogu kampaaniat põhjalikult analüüsida ei piisa ainult sellest, kui meie anname ülevaate reklaami nähtavusest erinevates kanalites. See info tuleb alati kõrvutada ettevõtte siseinfoga, et saada täielik ülevaade sellest, kas kampaania mõjutas eesmärgi saavutamist.“

Millest lähtuda agentuuri valikul?

Heily sõnul on agentuuride taseme hindamine väga tunnetuslik. „Paljud ettevõtted valivad agentuuri ägeda idee põhjal, aga see ei pruugi tuua ärilist edu. Agentuuri valides pead ikkagi aru saama, kui põhjalikult see agentuur tööd teeb. Kas ta on taustaanalüüsi ära teinud ja hoomab kliendi ärivaldkonda. Kui sa päriselt keskendud ettevõtte äritulemuste parandamisele, siis pead selle kliendi äri endale selgeks tegema – kus tal raha tekib, kuidas klient tuleb, kes tema klient on, kuidas seda klienti mõjutada,“ selgitab Heily. Ta tõdeb, et enamjaolt sõltub agentuuri valiku tegemine turundusjuhist, kellele ettevõte on koostööpartneri valimise usaldanud. Heily usub, kõigepealt peab turundusjuht väga täpselt oma peas paika panema, mida ta saavutada tahab, „Kui turundusjuhti huvitavad kuulsus ja auhinnad, siis ta valib vastava agentuuri. Tean paljusid kliente, kes on öelnud, et nad said reklaami eest auhinna, aga kampaania ise oli täielik läbikukkumine“. Seetõttu soovitab Heily agentuuri töödega tutvudes küsida, kas julged ja loovad lahendused täitsid ka oma eesmärki või olid lihtsalt väga huvitavad.

Mille alusel saavad ettevõtted hinnata, kas agentuur suudab nende äriedule kaasa aidata?

„Pakume iga kampaania puhul välja mõõdikud, kuidas investeeringu tasuvust mõõta. Kuna klientide eesmärgid on erinevad, paneme need mõõdikud alati koos kliendiga paika. Mõni klient tahab mõõta, palju tema müük kampaaniaperioodil kasvas. Samas mõne kliendi jaoks on tähtis hoopis see, et kampaania aitaks kliente ostukohta meelitada ja kolmanda jaoks on hoopis oluline, et tema tuntus sihtgrupi seas kasvaks ning üldsuses tekiks ettevõttest soovitud kuvand,“ räägib Heily.

Millest lähtute kampaania eelarve jagamisel?

„Sõltub projektist ja loovkontseptsioonist, kuid väga olulisel kohal on kliendi äriline eesmärk. Eelarve jagamisel keskendume eelkõige tegevustele ja kanalitele, mis aitavad kliendil kõige efektiivsemalt soovitud eesmärki saavutada.“

Kas agentuuri poole võib pöörduda ka siis, kui ettevõttel endal puudub konkreetne idee, millist kampaaniat teha võiks?

„Kahtlemata. Meie juurde tasub tulla ka ärikonsultatsioonile. Kui ettevõtted tahavad oma äritulemusi parandada, tasub tulle meie juurde ja rääkida, mis on mureks. Aitame neil välja mõelda, kuidas soovitud olukorda turunduslikult lahendada, olgu selleks siis teenuse disainimine, kampaania väljatöötamine, uue toote lansseerimine või midagi muud.“

Keit Ausner
kliendisuhete juht

La Ecwadori sisuturundustiimi juhil Teele Heinal täitus hiljuti agentuuris viis aastat. Teele sõnul on ta nii pikalt ühes ettevõttes püsinud kahel põhjusel: „Üks põhjus on kindlasti La Ecwadori kollektiiv ja teine oluline märksõna minu jaoks on tööiseloom.“

Teele usub, et põhjus, miks täna noored üsna lühikest aega ühes ametis püsivad, peitub selles, et neil hakkab igav. Inimesed liiguvad edasi siis, kui töö hakkab ennast ammendama ja midagi uut juurde õppida ei ole. Tema sõnul neil agentuuris seda muret ei ole. „Meil on kõik võrdlemisi pika staažiga, tiimijuhid on vahemikus 5–15 aastat ja juht lausa 22 aastat. Ma arvan, et meil kõigil on selline töö, et loorberitele puhkama keegi jääda ei saa, kogu aeg tuleb midagi juurde õppida ja teistmoodi teha. Mina võin julgelt öelda, et sisuturundustiimi juhi töö hoiab mind pidevas arengus ning pakub mulle iga päev uusi väljakutseid.“

Suurimad muutused sisuturunduses

Teele tõdeb, et kui tema agentuuris alustas räägiti küll turunduse integreerimisest erinevate kanalite vahel, aga sisuturundust selle tänasel kujul veel ei eksisteerinud. „Mulle tundub, et viis aastat tagasi tähendas sisuturundus pigem PR-tegevusi. Lisaks peeti sisuturunduseks ka kliendilehti, reklaamartikleid ja kodulehel kajastatavat infot. Kuigi PR-il ja sisuturundusel on endiselt puutepunkte, on sisuturunduse teravik suunatud klientide harimisele ja väärtuse pakkumisele.“

Täna on Teele sõnul erinevaid võimalusi sisu levitamiseks kõvasti rohkem, kui mõned aastad tagasi. „Uusi võimalusi tuleb vajaduse kasvades aina enam juurde. Ettevõtted on hakanud aru saama nii sisuturunduse olemusest kui ka vajalikkusest,“ ütleb Teele. „Veebiväljaanded arendavad jõudsalt erinevaid lahendusi ja täna näeme sisuturundusrubriike nii paberväljaannetes kui ka online meedias,“ lisab ta. „Sisuturundustiimi juhina pean olema kõikide võimalustega kursis, seetõttu jälgin ma iga päev, mida erinevad ettevõtted sotsiaalmeedias teevad. Kuna julgemad ja lahedamad väljundid saavad sageli alguse Ameerikast, siis hoian ka sealsete ettevõtete tegemistel silma peal. Nende pealt on hea näha, milliseid suunad hakkavad populaarsust koguma,“ räägib Teele.

„Minu jaoks on väga positiivne see, et ettevõtted saavad üha paremini aru, et sisuturundusartikkel ei ole reklaamartikkel. Artiklid stiilis „See on minu toode, minu toode on hea, osta minu toodet“ ei tööta ja õnneks mõistetakse kliendile väärtuse pakkumise vajadust täna juba paremini, kui mõned aastad tagasi. Toon teile näitena sirgendajaid müüva ettevõtte. Kui kunagi taheti artiklit, mis tutvustaks nelja erinevat sirgendajat ja räägiks nende tehnilistest omadustest, siis täna teatakse, et see ei ole kliendi jaoks huvitav,“ räägib Teele. Ta selgitab, et sama asja saab edukamalt teha, pakkudes väärtusi. Et mitte kurnata klienti tehniliste andmetega, võiks teha hoopis artikli „Kuidas teha sirgendaja abil lokid vaid viie minutiga“ ning lisada sinna kas videoõpetuse või paar pilti. Selline lugemine pakub sihtgrupile väärtust. Otsese müügi asemel tekitatakse kliendis huvi toote vastu talle midagi uut õpetades. Teele usub, et see on sisu, mida kliendid lisaks tarbimisele ka teistega jagada tahavad.

Ka sotsiaalmeedia olulisus on ajaga pidevas tõusus olnud. „Kui mina 2014. aastal La Ecwadoriga liitusin, leidus veel palju ettevõtteid, kes ei olnud sotsiaalmeedias tegevad. Täna pole see enam muidugi küsimus, kas teha sotsiaalmeediasse konto. Pigem tuntakse muret, mida teha sotsiaalmeedias teisiti, et silma paista. Suur eksiarvamus on see, et B2B suunaga ettevõtetel ei ole sotsiaalmeedias midagi teha.“ Kuigi Teele tõdeb, et neile on sisu raskem toota, kui B2C suunaga ettevõtetele, siis peaksid nad sellegi poolest sotsiaalmeediat oma turundustegevustes kindlasti kasutama. „Ei tasu ära unustada, et need inimesed, kes B2B suunal otsuseid teevad on päeva lõpuks ikkagi tavalised inimesed, kes samamoodi sotsiaalmeediat kasutavad. Täna on Facebookis kõvasti üle 600 tuhande eestlase, nende seas otseloomulikult ka eritasandite juhid, kes võivad sinu toodet või teenust just sotsiaalmeedia vahendusel märgata.“

Millised trendid sisuturunduses praegu aktuaalsed on?

„Mis puudutab sotsiaalmeediat, siis seal on aina rohkem hakatud rõhku panema loovusele ja põnevatele visuaalsetele lahendustele, mis meeletus infomüras pilku püüaks – looperid, GIFid ja erinevad videolahendused pakuvad klientidele praegu huvi. Lisaks ka interaktiivsed tegevused, nagu pollide ehk küsimustike loomine ja emoticonide kasutamine kaasa rääkimisel,“ selgitab Teele.

„Kõige uuemad suunad sisuturunduses on tõenäoliselt podcastid ja tehisintellekti kasutamine. Podcastide tähetund Eestis kindlasti alles tuleb, aga üha enam on seda ühe võimaliku väljundina kasutama hakatud. Vaikselt kogub hoogu ka tehisintellekti kaasamine, olen juba paari ettevõtte sotsiaalmeediakontodel näinud seda, kuidas vestlusaknas võtab suhtluse üle robot.“ Huvi sisuturundusrubriikide ning blogide vastu on kasvamas ja ühtlasi kasutatakse aktiivsemalt ka product placementi võimalusi.

„Kui kunagi kaasati kampaaniatesse pigem suuri staare, siis täna tehakse rohkem koostööd influenceritega. Kuigi influencerite mõjuala on kitsam kui üle Eesti tuntud staaril, usun mina, et nad on mõjusamad, sest tavainimestel on palju lihtsam nendega samastuda kui suure staariga. Eesti on küll piisavalt väike, et Taukariga Prisma järjekorras kokku puutuda, kuid staaride igapäeva elust ja tegemistest teame me võrdlemisi vähe. Influencerid on tavainimestele palju lähemal, sest nad räägivad oma eraelust ja igapäeva probleemidest palju avatumalt,“ räägib Teele.

„Mina soovitan panna rõhku ideedele, mis aitavad tarbijaid brändiga pikalt siduda. Üks eriti hea näide on minu arvates Swedbanki kogumispäevik. Nad on suutnud luua kommuuni, kellele nad olulist väärtust pakuvad. Nad harivad oma sihtgruppi ja seovad selle kaudu neid tugevalt oma brändiga. Minu arust on see väga hästi läbimõeldud interaktiivne suhe, sellised sisuturundusprojektid on väga ajamahukad, aga ka tulemuslikud,“ ütleb Teele. Ta usub, et ettevõtted võiksid olla selles osas julgemad ja katsetada traditsioonilisest sisuturunduse kõrval ka veidi suuremaid ideid.

3 soovitust edukaks sisuturunduseks

• „Esiteks soovitan ma mõelda reklaamartiklist kaugemale, sest huvitavaid viise, kuidas sisuturunduse abil kliendile oma tootest või teenusest lugusid jutustada, on palju. Fakt on see, et saame iga päev nii palju infot, et keegi ei jaksa enam lugeda toote tehniliste omaduste kohta – sisu peab olema huvitav,“ ütleb Teele.

• Teise soovitusena juhib ta tähelepanu sellele, et lühikeste ja kiiretoimeliste kampaaniate kõrval tuleks panna rõhku ka pikaajalisusele. „Jah, sisuturundus toob tulemusi pikaajalisema perioodi jooksul, kuid selle mõju on ka tugevam ning pikaajalisem kui hinnakampaanial.“ Teele sõnul võib sisuturundust kõrvutada imagokampaaniaga, sest pikemas perspektiivis parandab see ettevõtte kuvandit ja kasvatab klientide lojaalsust. Sisuturundusega luuakse endale uut tarbijaskonda ja haritakse olemasolevat. Väärtuse pakkumine seob kliendi ettevõttega palju tugevamalt kui soodusmüük.

• „Leia oma nišš! Fakt on see, et silma paistmiseks tuleb kuidagi muust massist eristuda. Sõltumata tootest ja teenusest, on igaühe jaoks olemas väga ägedaid lahendusi, mis seda teha aitavad. Kui majasiseselt ei leidu loovinimesi, kes erinevaid suundi ja tegevusi välja oskaks pakkuda, võib alati kaasata majavälist jõudu, kes oskaks toote või teenuse väärtusi tarbija vaatevinklist esile tuua.“

Keit Ausner
kliendisuhete juht

Juunikuus oli Äripäeva raadio eetris viimane Turunduskohv La Ecwadoris. Pikaajaline kogemus reklaami- ja turundusvaldkonnas ajendas La Ecwadori tegevjuhti Heily Aavikut jagama ettevõtetele nõuandeid, millal tasub kaasata oma tegemistesse agentuur ja millal piisab majasisesest turundusest.

Pea 22 tegutsemisaasta juures on La Ecwador teinud koostööd väga erinevate ettevõtetega ning Heily sõnul on nende aastate jooksul saanud selgeks, et kõik ettevõtted, sõltumata oma tegevusalast, vajavad mingil hetkel enda kõrvale partnerina ka turundusagentuuri. Kuigi agentuuri ei pea ilmtingimata lihtsamatesse igapäevastesse turundustegevustesse kaasama, usub Heily, et agentuur võiks kindlasti olla partner, kes aitab turunduses strateegilise vaate ja suundumused paika panna.

Paratamatult tuleb ette olukordi, kus ettevõtted jäävad oma stampidesse kinni ja teevad asju mingil kindlal moel, sest nii on alati tehtud. Heily kogemus on näidanud, et aeg-ajalt ei julge ettevõtte sees inimesed juhtkonnale öelda, et tänased tegevused on vanamoodsad või protsessid aegunud. Agentuuril on sellist tagasisidet palju lihtsam anda ja ka argumenteeritult põhjendada.

Heily tõdeb, et reaalsuses on turundusmaastikul kõik pidevas muutumises ja uusi ning huvitavaid lahendusi, mis võivad olla eesmärgipärasemad, tuleb pidevalt juurde. Uudsuse ja arengutega kaasas käimine on konkurentsis püsimiseks äärmiselt oluline – kui teed asju kogu aeg ühte moodi, ei tasu oodata ka tulemustes märkimisväärseid muudatusi.

Agentuuri ei tasu vaadata kui lihtsalt teenusepakkujat, vaid kui partnerit, sest pikemas perspektiivis saab agentuurist turundusmeeskonna laiendus, kes tuleb appi seal, kus oma jõududest jääb väheks. Mida pikaajalisem on koostöö, seda tugevamaks kasvab usaldus ja tõusevad ka tulemused, sest agentuur hakkab ettevõttega samas tempos hingama, hoiab end turuolukorraga kursis ja töötab proaktiivselt välja uusi ideid, milleks sageli ettevõtetel endil igapäevaste tegevuste kõrvalt aega napib.

Edu võti peitub spetsialiseerumises

Erinevad turundusvaldkonnad on läinud täna nii spetsiifiliseks, et ilma spetsialiseerumata on keeruline neid võimalikult optimaalselt oma kasuks tööle panna. Paratamatult on see nii, et üks inimene ei saa olla oma rollilt kokk, kondiiter ja keevitaja ehk kõike teha. Kuigi need ootused sageli turundusinimest palgates seatakse, saab üsna kiiresti selgeks, et see ei tööta.

Agentuurid palkavad oma meeskonda erinevate valdkondade spetsialiste ja arendavad neid järjepidevalt, sest see on agentuuri toimimiseks äärmiselt oluline. Kahjuks ei ole sageli ettevõtetel võimalust palgata eraldi inimesi sisuturunduse, sotsiaalmeedia, kujunduse või digitaalse meediaga tegelema. Nii juhtubki, et head ideed jäävad teostamata, sest kõiki vajalikke rolle ei suudeta majasiseselt täita.

Näitena selgitab Heily meediaplaneerimise protsessi, kus kompetentsil on äärmisel oluline roll, sest see võimaldab pidada edukamaid läbirääkimisi ja saada paremaid pakkumisi. Erinevate kanalitega suheldes peab turundusinimene olema selles vallas piisavalt pädev, saamaks aru, mida talle üldse müüakse ja mis on eesmärki arvestades mõistlik hind. Kui pole piisavalt teadmisi ja kogemusi, võib kanalite valik ja hinnastamine osutuda pikemas perspektiivis ettevõttele hoopis äriliselt kahjumlikuks. Kui kaasata sellesse protsessi agentuur, kes igapäevaselt meediaplaneerimisega tegeleb, võib olla kindel, et saadakse parem strateegiline pilt ja ka nõuandeid erinevate kanalite ning tegevuste valikul.

Koostöö ei pea olema kallis

Heily leiab, et jutt sellest, et koostöö agentuuriga on kallis, ei pea paika. Selles kontekstis on kallis väga suhteline mõiste, sest agentuur töötab ikkagi vastavalt kliendi eelarvele. Eelarvet ja eesmärki arvestades pannakse paika koostööks sobivaim viis.

Heily tõdeb, et paljud keskmise suurusega ettevõtted, kelle turunduseelarved on aastas kuni 300 000 eurot, ei võta endale tihti enam palgale turundusinimest, sest see on liiga suur kulu. Kuna üldiselt teeb strateegilised otsused kas juhatuse liige, esimees või müügijuht, ei ole mõtet palgal hoida veel ühte lüli, kes lihtsalt osapoolte suhtlust vahendaks. Seda ülesannet täidab väga hästi agentuuri projektijuht.

Ta lisab, et täna tehakse La Ecwadoris palju koostöid, millel on kokku lepitud kuupõhine fikseeritud tasu. Selle käigus lepitakse kliendiga kokku kindel kuutasu  ning  pannakse paika orienteeruv teenuste maht – nii on ettevõtte jaoks kulu igal kuul sama ning ootamatuid kulutusi ei ole vaja karta. Lisaks on garanteeritud, et vajaminevaid töid teostavad oma ala professionaalid.

Palgainfo Agentuuri uuringust selgub, et turundus- ja reklaamivaldkonnas jääb turundusdirektori keskmine töötasu 2000 euro juurde ja assistendi oma 1200 euro kanti. Olles ka ise ettevõtte juht, ütleb Heily, et kui arvestada sinna juurde veel sotsiaalmaksud, puhkused, koolitused ja tõsiasi, et üks inimene ei ole pädev kõiki rolle täitma, siis on selle pinnalt väga lihtne arvutada, kas mõistlikum oleks pidada inimest majas sees või teha vastavalt vajadusele koostööd hoopis agentuuriga.

4 põhimõtet, mida iga ettevõte võiks silmas pidada

Saate lõpetuseks tõi Heily välja neli mõtet, millega tasuks arvestada, kui kaalutakse, millal kaasata agentuur ja millal teha asju majasiseselt.

• Kompetents – turundusvaldkond on pidevas muutumises ja selleks, et meeskond oleks tasemel, tuleb inimesi pidevalt koolitada ja arendada. Tasub läbi mõelda, kas teha investeeringuid ja koolitada oma inimesi või kasutada hoopis teatud ülesannete juures agentuuri, kes peab niikuinii oma inimeste arengusse järjepidevalt panustama. Mõistlik on leida see aeg, et teha vajalikud arvutused ja selgitada välja, milline variant on ettevõttele suures pildis kasumlikum, kas majasisene turundusinimene või koostööpartner.

• Turunduskulud kontrolli alla – selleks, et vältida planeerimata kulutusi ning efektiivistada turunduseelarvet, tasub kaaluda agentuuriga kuupõhist koostööd. Kuupõhise koostöö korral lepitakse kokku osutatavate teenuste kogusumma ja agentuuri teenuste orienteeruv maht, mille ulatuses iga kuu koostööd tehakse. Ettevõtte vajadused ei ole igal kuul sarnased, igapäevaselt on vaja tegeleda sotsiaalmeediakanalite haldamisega, siis jälle panna rohkem auru müügikampaaniatele või hoopiski digiturundusele. Koostöös La Ecwadoriga saab oma turundustegevustes kasutada agentuuri erinevaid teenuseid hetke vajadusi ja fookust silmas pidades kõige efektiivsemal moel.

Keit Ausner
kliendisuhete juht

Keit Ausner

Augustikuus kasvas La Ecwadori agentuuripere ühe särava ja ambitsioonika liikme võrra, kui kliendisuhete juhi rolli hakkas täitma Keit Ausner.

Varasemalt töötas Keit üle 5 aasta Äripäevas, millest viimased aastad juhtis ta koolituste osakonna turundust. Keit ise ütleb, et La Ecwadori meeskonnaga liitumine oli õnnelik juhus: „Tegin koolitustega seoses Äripäeva raadios Juhtimislabori nimelist saadet ja täiesti juhuslikult pakuti mulle võimalust hakata juhtima ka Turunduskohvi La Ecwadoris. Sealt sai meie esmane suhtlus alguse ja ei läinud kaua kui ma juba nende meeskonnaga liitusin,“ selgitab ta. „Mulle tundub, et ajastus oli väga õige. Tundsin juba mõnda aega, et tahaksin midagi uut proovida. Tänu varasemale kokkupuutele La Ecwadori meeskonna ja tööga teadsin, et see saab olema väga põnev ja väljakutsuv,” lisas Keit.

La Ecwadori tegevjuhi Heily Aaviku sõnul jättis eelnev kokkupuude väga sügava mulje. “Keit paistis kohe silma oma tugeva töökultuuriga, mis sobib suurepäraselt meie agentuuri teinekord pingeliseks kujuneva tööga,” ütles Heily ja lisas, et Äripäevast saadud professionaalsus ning suur kogemuste pagas tegid temast La Ecwadori jaoks täiusliku kandidaadi. Naljatades lisab Heily, et otsustamisel said määravaks ka Keidi kaks kassi See ja Teine – tema sõnul sobivad La Ecwadori meeskonda lemmikloomasõbrad hästi ja loovus nimede valikul on ainult kirsiks tordil.

Oma esimese suurima väljakutsena meenutab Keit otsust kolida peale keskkooli Ameerikasse. Tema sõnul oli see unustamatu kogemus, mis viis ta ühel päeval lausa Valgesse Majja. „Ma olen alati olnud selline, kes ei võistle mitte teistega, vaid pigem iseendaga. Seetõttu meeldib mulle panna end uutesse ja vahel ehk ka pisut ebamugavatesse olukordadesse – ainult nii me ju õpimegi,“ räägib Keit.

Keit usub, et Äripäevast saadud kogemused aitavad tal kindlasti uude ametisse paremini sisse elada. „Mul õnnestus seal töötada mitmel erineval ametikohal müügist turunduseni. Lisaks olen õppinud Tallinna Ülikoolis suhtekorraldust. Mulle endale tundub, et kõik eelnevad kogemused on mind justkui praeguseks kliendisuhete juhi ametikohaks ette valmistanud, mistõttu oli La Ecwadori meeskonnaga liitumine järgmine loogiline samm,“ selgitab ta.