Töötame nüüd jah juba teist nädalat kodukontorites. Otsus kodukontoritesse kolida tuli kohe, kui viirus riigisiseselt levima hakkas. Kõik töötajad, kel oli soov said omale töövahendid koju kaasa, et kodustes tingimustes töö ladusalt sujuks.
Kuna meil on enamus kliendid pikaajalised ja igapäevane efektiivne koostöö hästi paika pandud, siis kodukontor klientidega koostööd ei sega. Me oleme agentuuris eelnevalt pannud suurt rõhku tehnilisele valmidusele projektide efektiivseks juhtimiseks, tänu sellele on meil tehniline valmidus majast väljast töid teha väga hea. Eks esimesel nädalal oli kuidagi imelik, et osad kohtumised just mõne uue kliendiga tuleb teha virtuaalselt, aga tänaseks oleme täheldanud, et virtuaalsed kohtumised ongi kuidagi vabamad, sest inimesed on kodudes ja igaüks oma argises olemises.
Hetkel ei ole meie kliendid mahtusid vähendanud. Üks klient on kampaania algusaega nihutanud, aga seda juhtub ka siis, kui kriisi pole. Positiivse poole pealt on meil lisandunud hoopiski paar uut klienti.
Väga oluline on operatiivse info vahetamine ja võimalike olukorrast lähtuvalt muudatustele kiire reageerimine. Rääkida agentuurile oma muredest, mõtetest ja plaanidest, sest ega agentuur on hetkel kui kiirreageerimisüksus, kellel on oluline hetkeolukorrast lähtuvalt üle vaadata klientide turundustegevus ning võimalikult kiiresti vajalikud kampaaniate sterateegilised muudatused teha.
Turunduseelarvete vähendamine on väga lühinägelik, võttes arvesse praegust kriisi, siis on selge, et ettevõtted, kel pikaajalisem visioon, peavad suutma kiiresti oma tegevusi ümber mõtestada ning ümber orienteeruda. Kui füüsilisse kauplusesse rahvast ei tule, siis veebipoodide külastus tõuseb. Antud hetkel pole mõtet anda üheseid soovitusi, kuhu ja millistesse tegevustesse eelarve suunata. Iga ettevõtte peab oma strateegilised tegevused individuaalselt üle vaatama ja olukorda hindama, eks igal ettevõttel on omad võimalused. Ühte soovitust tasub kindlasti arvesse võtta, iga kriis ja majanduslik kaos annab väga head võimalused ettevõtte turupositsiooni parandamiseks.
Agentuurid teevad pikaajalist strateegilist tööd, eriolukord on kestnud natuke rohkem kui nädal. See aeg on olnud nii lühike, et vastu võtta otsuseid ettevõte pikaajalise turunduskursi muutmiseks. Kriisid on majanduse üks osa, millega peab iga ettevõtja arvestama. Praegust kriisi analüüsides, oleme ju oluliselt paremas olukorras, kui 10 aastat tagasi. Inimesed ei saa küll teatud tooteid tarbida, aga siin tulebki mängu turundus, kuidas sina suudad antud olukorras pakkuda klientidele midagi, mida ta hetkel vajab. Eelis 10 aasta tagusega on asjaolu, et praegu on meil riigis toimiv töötuskindlustus ning isegi, kui inimesed jäävad töötuks ei ole nad päris ilma rahata. See omakorda tähendab, et tarbimine ei saa kukkuda nii auku, kui 10 aastat tagasi.
Viimastel aastatel on nagu ikka headel aegadel tekkinud hulganisti väikseid agentuure ning väga paljud oma valdkonna spetsialistid eelistavad teha tööd vabakutselistena. Hetkeolukorras on neil kindlasti kõige raskem. See on ikka nii, et headel aegadel on kindlustunne tugev ja hakatakse väikeettevõtjaks, kuid rasketel aegadel eelistatakse palgatööd. Ilmselt viimastel aastatel üha hoogsam palgaralli saab pidurid ning turundussektor seisab taas suurte muudatuste ja väljakutsete ees. See on majanduse nõudlus-pakkumise suhte loogiline ja igapäevane osa.Turunõudlus paneb paika, mida kliendid soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal turul, kindlal ajahetkel.
– Heily Aavikut intervjueeris Marianne Liibert Best Marketingist.
– kaanefoto autor Jake Farra
Pildigalerii La Pere kodukontoritest
Meie sisuturundustiimi ideekirjutaja Timo rääkis suunamudijatest ja loovagentuuri koostööst. Seda kõike Äripäeva raadiosaates ”Turunduskohv La Ecwadoris”. Saadet juhib Hando Sinisalu.
Järelkuula saadet siit:
Autoriõigustese tundmine ja rahvaloomingu teoste kasutamine turunduses on oluline, kuid keeruline teema. Milliseid aspekte seejuures jälgida, räägitakse saates “Turunduskohv La Ecwadoris”.
Stuudios on reklaamiagentuuri La Ecwador juht Heily Aavik ja Advokaadibüroo Aavik & Partnerid vandeadvokaat ja partner Elise Vasamäe. Saadet juhib Hando Sinisalu.
Järelkuula saadet siit:
2019 hakkab läbi saama ning milline pöörane ja vägev aasta see meie jaoks olnud on – nimelt tunnustas Äripäev La Ecwadori reklaamiagentuuride TOPis esimese kohaga, meie uus maja Pirital sai nurgakivi ja kerkib kiiresti ning Marten sai endale uue arvutihiire. Kuid tunnustusi ja auhindu jagasime ka ettevõttes sees. Tänavused aasta parimad on teie ees!
Hommik pärast La Oscareid
Traditsiooni kohaselt jagasime auhindasid kokku kuues kategoorias ja siin on meie laureaadid:
AASTA KULLATÜKK:
Vallo Kivimaa/AD – kõige produktiivsem ja viljakam töötaja
Vallo võtab ette ja viib täide – ta teeb seda kiiresti, korralikult ning väga hästi. Vallo on juba mitu head aastat seda kategooriat vallutanud. Kuid mis mees see Vallo on?
Vallo teab kõigest kõike, isegi, kui see pole kujundamise või disainiga seotud. Ta jõuab tööle tihti esimesena, isegi enne agentuuri tegevjuhti, ning on suutnud kliendilehtede ja aastaraamatute disaini viia paljudel klientidel täiesti uue tasemeni.
,,Kui Vallo kätte projekt anda, siis teeb ta selle ära kiiresti ning korralikult!“ on lause, mis ikka ja jälle meie maja peal kõlab. Kes meie sotsiaalmeediat jälgib, siis on kindlasti tähele pannud, et seal figureerib tihti ka üks koerapoiss Loki, kelle Vallo alati suure heameelega tööle kaasa võtab. Täname Vallot ka selle eest!
Lisaks mängib Vallo arvutimänge ja loomulikult on ta ka selles kibe käsi. Kui La Ecwador oleks arvutimäng, siis Vallo oleks kindlasti MVP ehk most Most Valuable Player.
Maiken ja Vallo
AASTA TIIMIJUHT:
Maiken Veskimäe/trükisetiimi juht – ületab eesmärke (näiliselt) mängleva kergusega
Kes ei tea, mida tiimijuhid teevad, siis nad juhivad meeskonda, kuid mitte ainult – nad peavad seda tegema edukalt. Muidu polegi varsti tiimi, mida juhtida.
Maiken hoiab ohjes trükisetiimi. Kõik, mis trükimusta kannatab, käib läbi Maikeni – visiitkaartidest aastaraamatuteni välja. Teised iseloomustavad Maikenit kui kindla ning otsekohese ütlemisega kolleegi. Lisaks on tal hea huumorisoon ning mõnusad ,,üle võlli’’ naljad.
Maiken on mitmekülgne – kiigates ta autosse, vaatavad tagaistmelt tihti vastu poksikindad ning golfikepid. Loodame, et uuel aastal paneb Maiken sama hea hooga edasi.
AASTA TURUNDAJA:
Maiken Veskimäe/trükisetiimi juht – hoiab La Ecwadori alati pildil
Kui teil on tunne, et te olete Maikeni nime siin artiklis juba näinud, siis see tunne on õige. Tõepoolest – Maiken sai sel aastal ka Aasta Turundaja tiitli!
Töö reklaamiagentuuris on alati mõnusalt kaootiline sümbioos projektidest, kliendikohtumistest, tehtud töödest ning üritustest. Kui nüüd tööpäeva tundidele täiesti ausalt otsa vaadata, siis muuks nagu aega ei jäägi, ent kuidagi suudab Maiken ka meie tegemistest sotsiaalmeediasse postitada pilte, teha lõbusaid looper’eid ning videoid. Tänu sellele oletegi kõigi meie põnevate tööde ja üritustega kursis. Maikenil on see juba mitmes aasta turundaja tiitel – tuleb välja, et ta jagab seda biiti päris hästi.
AASTA UUS TULIJA:
Marten Liivik/copywriter – parim täiendus aastal 2019
Marten ei ole mees metsast. Ta on noormees Sakust, kes tudeeris Emajõe Ateenas teatriteadust. Uhke värk. Mingi aeg otsustas ta meile tööle tulla ning sai ka.
Marten mõtleb suuri ideid, toimetab tekste ning parodeerib kõiki ja kõike tehes seda hästi. Ta oskab erinevaid näitlejaid, poliitikuid ja ka kaastöötaid väga andekalt järele teha. Näiteks ei ole talle mingi probleem Mihkel Raua või Vanamehe häälega endale kasvõi taksot tellida. Huumoriga on Martenil kõik paigas ning lai silmaring on tal samuti olemas. No küsige temalt midagi, kindlasti teab vastata. Soome kanalid levisid vist omal ajal Sakku ka, sest maailmaasjade ning ajalooga on ta väga hästi kursis. Lisaks osaleb Marten bändis: kui täpsem olla, siis tegeleb saalibändi ehk eesti keeli saalihokiga.
Marten, Liis, Mairi, Anete, Taavi ja Hendrik
AASTA KOLLEEG:
Anete Konno/AD – meie kõigi lempar
Ja lõpuks tuli see ära! Anete on aasta lemmikkolleegi tiitli finaalis olnud juba mitu head aastat, kuid alati on keegi napilt selle eest ära napsanud. Aga mitte sel aastal! Ta on väga andekas disainer, kuid ka äärmiselt tore ja soe inimene.
Anete võib meie kontorist tavaliselt leida suure kuvari tagant, kus ta kael on pidevalt kaldu vasakule ja paremale, sest suurt pilti peab mõlemast küljest nägema. Peale selle, et ta hästi disainib, aitab ka teisi. Anetel on alati iga töö kohta midagi positiivset välja tuua ning ajurünnakut tehes on ta asendamatu kaaslane, kellega teistel loovus palju kergemini käima läheb. Kui ta ei oleks AD, siis kindlasti oleks ta väga hea copywriter.
AASTA KLIENT:
Mari-Liis Medar ja Helena Feofanov, Põldma Kaubanduse AS
Aasta kliendi valimine on raske, sest kliente on meil palju ning häid. Iga meie töötaja saab ühe hääle anda kliendile, kellega koostöö läheb eriti sujuvalt või kellega saanud midagi ägedat ning põnevat korda saata. Aasta kliendiks valitakse inimene mitte ettevõte.
Sel aastal osutusid võitjateks ettevõttest Põldma Kaubanduse AS Mari-Liis Medar ja Helena Feofanov. Mari-Liis on Denim Dreami Baltikumi brand manager ja stilist ning Helena on Põldma Kaubanduse AS digiturunduse juht. Tegelikult toredaid, asjalikke ning töökaid inimesi on Denim Dreami peres veelgi.
Kindlasti üks suur projekt, mida sel aastal aitasime ellu viia, oli juubelikampaania ,,Aitäh, et meid kannad!’’. See õnnestus väga edukalt. Nii Mari-Liisi kui Helena suurteks plussideks on analüütiline mõtlemine, ideede arendamine ning ka elluviimine. Lisaks on tegu väga soojade ja sümpaatsete inimestega, kellel on suurepärane huumorisoon.
Mari-Liisilt ja Helenalt küsisime, kas võit tuli üllatusena ning kuidas nad La Ecwadoriga koostööd iseloomustaksid:
,,Üllatus oli väga suur, kuna mainekaid kliente on La Ecwadoril palju. Põldma Kaubanduse ASi-ga kõikide klientide seast sel aastal silma paista on väga suur au ja tunnustus.
Koostöö La Ecwadoriga on kestnud aastaid ning ajas vaid paremaks muutunud. Hindame väga agentuuri pühendumist, kiirelt reageerimist ning „miski-ei-ole-võimatu“ suhtumist. Olulisteks märksõnadeks on kindlasti ka peen huumorimeel ning soe õhkkond, mis tiivustavad uute ning veelgi kihvtimate lahenduste loomisele. Koostöös sünnivad alati parimad ideed! Eriti inimeselt-inimesele suhtlus ja ühtse tiimi tunne läbi iga projekti.’’
Aitäh heade ning armsate sõnade eest Mari-Liis ja Helena ning usume, et uuel aastal jätkub koostöö sama rõõmsalt ning edukalt!
Suurem osa agentuurist on kolmekuningapäevani out-of-house ning söövad head pühadekraami, süütavad rakette ning kallistavad lähedasi. Kuid paar „valvearsti“ jäetakse ka üksinda koju, kes lahendavad kiireloomulisi töid ning jälgivad, et masinapark ei seiskuks.
Õnnitlused meie aasta parimatele! Suur tänu meie partneritele, sõpradele ja klientidele ning mõnusat kümnendivahetust! 2020 tuleb eriline!
La Pere
Detsembri keskel jõudis lõpule mitme aasta pikkune kohtuprotsess, mille keskmeks olid varalised ja moraalsed autoriõigused.
2017. aasta sügisel esitas ehtekunstnik Keiu Kulles hagi Saaremaa Piimatööstuse AS-i ja Agentuur La Ecwador OÜ vastu väidetavate autoriõiguste rikkumiste tõttu. 2019. aastal maakohtu otsuse edasikaebamist (Keiu Kullese hagi osaliselt rahuldanud otsuse osas) kõrgemates astmetes ei rahuldatud ning vaidlusele pandi lõplik punkt 2019. aasta detsembris, mil Riigikohus tegi määruse kostjate kassatsioonkaebuse menetlusse mittevõtmise kohta.
Kaasuse teeb huvitavaks aga iseasi, et autoriõigused kuuluvad Eesti rahvaloomingu teostele ülesehitatud ehtele, millele kohtu hinnangul kunstnik autoriõiguseid omab.
Tüliõuna alged pärinevad 2016. aasta sügisest
Kogu lugu algas 2016. aasta sügisel, mil Agentuur La Ecwador sai lähteülesande oma pikaajaliselt kliendilt. Saaremaa Piimatööstus oli valmis re-brändima oma viilujuustude pakendeid ning soovis agentuurilt visiooni uue pakendiseeria nägemusest.
Valmis üheksa eri ilme, kuid ühisele kontseptsioonile toetuvat pakendit. Kõiki pakendeid ühendas läbipaistev S-täht, kuid igal tootepakendil oli oma värviskeem ning üks disaineri poolt loodud graafiline joonstiilis illustratsioon, mis seostus juustu tüübi, nime või saaremaiste elementidega. Näiteks Kadaka Juustul oli pruunikas värviskeem ning illustratsiooniks kadakaoksa joonistus.
Muuhulgas kuulus seeriasse viilujuustu nimega Eesti Juust pakend, mida illustreeris Muhu preesi kujutis. Kuue kiviga rahvariietega või pidulikematel sündmustel kantud ehe on Muhumaale väga omane ning sobitus temaatiliselt illustratsioonidele ning täitis kliendi poolt ülesandes püstitatud ootusi. Pakendite disainer kogus materjale erinevatest preesidest ning joonistas kliendile valimiseks variatsioone.
2017. aasta hilistalvel ja kevadel lansseeris Saaremaa Piimatööstus järgemööda uued viilupakendid ning vahetas kõik senised pakendid uute vastu. Sama aasta kevadel jõudis Saaremaa Piimatööstusele teade ehtekunstnik Keiu Kulleselt, kes süüdistas ettevõtet tema originaalteose, omamata selleks Kullese luba, kasutamises ühel oma juustupakendil.
Saaremaa Piimatööstus teatas probleemist koheselt oma agentuuri, kes pakendiseeria disaini välja töötas. La Ecwador oli nõus asja uurima ning selgeks tegema, kuidas selline olukord on tekkinud ning kas süüdistusel on alust.
,,Igasugused sellised vaidlused ning konfliktid on äärmiselt kurnavad ning demotiveerivad, mistõttu soovisime ehtekunstnik Keiu Kullesega võimalikult rahumeelset ning konsensuslikku lahendust,“ selgitas agentuuri tegevjuht Heily Aavik. ,,Esmalt soovisime kuulda täpsemat süüdistuse sisu, kuna sellist probleemi ei ole meil varem esinenud ning meil ei olnud alust kahelda ka pikka aega valdkonnas tegevana olnud Art Directori ning juustupakendite disaineri professionaalsuses – kindlasti ei söandaks sellise resümeega disainer tahtlikult plagieerida.“
Kulles süüdistas Saaremaa Piimatööstust ja agentuuri tema originaalteose üks ühele kujutamises ühel Saaremaa Piimatööstuse juustupakendil. Plagiaadi aluseks tõi kunstnik esile foto, mille ta oli internetti laadinud ning mis sarnaneb pakendil kujutatud illustratsiooniga. Nii Saaremaa Piimatööstus, La Ecwador kui ka pakendi disainer tunnistavad, et illustratsioonil ning fotol kujutatud preesil on küll palju sarnasusi, kuid täielikku mahajoonistamist või fotost nn vektortüüpi illustratsiooni trace-mist omaks võtta ei saa. Samamoodi on mõlemal preesil – so nii Keiu Kullese tehtud preesil kui ka agentuuri Art Directori kujundatud preesil väga palju sarnasusi Muhu rahvuspreesidega.
Väike maa rahvuspärimuse ning originaalloomingu vahel
Antud pakendeid disaininud Art Director kirjeldas oma tööprotsessi järgmiselt. Kuna üldiselt oli kõikidel seeria toodetel nimetused ja tooteomadused juba olemas, st et turul eksisteerisid juba re-brändimist ootavad tooted, siis võttis ta aluseks olemasoleva info, et sobiv värviskeem ning sobiv illustratsioon välja töötada. Antud märksõnadest leidis ta potentsiaalsed kujundid ja objektid, mida pakenditel kasutada ning joonistas visandid erinevatest illustratsioonidest, mis saadeti kliendile vaatamiseks ja kommenteerimiseks. Antud tagasisidest lähtuvalt valmis paarkümmend erinevat illustratsioonide kavandit, millel kujutati nii loomi, inimesi, taimi kui ka inimese loodud objekte, nt tuulik, prees kui ka rehielamu.
Käesoleva loo keskmes oleva Eesti Juustu pakendil soovis klient kujutada autentset Saare maakonnale omast rahvuslikku ehet, eeskätt siis preesi, sõlge või prossi. Disainer pakkus välja erinevaid ehete pärimuslikke tüüpe, muuhulgas traditsiooniline hõbesõlg, rippuvate helmestega ehe kui ka Muhu kuuesilmaline prees.
Edasi otsustati minna Muhu preesi motiiviga ning disainer töötas läbi erinevaid jooniseid ja fotosid Muhu preesidest ning joonistas lähtuvalt materjalist mitu erinevat nägemust, millest üks osutus kliendi poolt valituks. ,,Kuna plagiaat ning autoriõiguste teemad on disainis pidevalt päevakorralised ning paljuski kasutataksegi disainiteenust originaalsuse saamiseks, siis igalt poolt materjali endale päris kokku ei koguta ning uurimistöö ajal on allikate kontrollimine juba tõepärasuse suhtes väga oluline,“ sõnab disainer.
Disainer kommenteeris, et tol korral ei kasutanud ta visuaalseid materjale, millel puudus viide autoriõigustele foto või ehte disaini suhtes ning toetus varasematele uurimustele ning materjalidele, mis presenteerisid kas museaale või reproduktsioone. Kui valimisse võis sattuda ka Keiu Kullese ehet kujutav foto, siis igal juhul puudus sellel viide sellele, et foto või ehe on kaitstud autoriõigusega või et tegemist on originaalloominguga. Tänaseks on Kullese kodulehel kõikidele fotodele hoiatus lisatud.
Valitud prees tundus aga ehtekunstnik Keiu Kullesele äärmiselt tuttav ning sarnane tema poolt valmistatud ehtega, mis on loodud Muhu rahvuspreesi järgi. Sarnaseid ehteid müüs kunstnik väärtusega umbes 130€. Saaremaa Piimatööstusele esitas Kulles ja tema esindaja, advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Viive Kaur, enne kohtusse pöördumist kahjunõudeks 5 000€ põhjendusega, et tema originaalehte järgi loodud illustratsiooniga teenib piimatööstus tulu.
Läbirääkimised jooksevad liiva ning nõue kasvab iga päevaga
,,Ehtekunstniku poolt esitatud nõue tundus nii agentuurile kui piimatööstusele enneolematult suur, kuna ilmselt iga Eestis toiduainetööstuses kui ka turunduses töötav inimene teab, et puhtalt üks illustratsioon pakendil ei teeniks tootjale selliseid kasumeid,“ kirjeldas Heily Aavik oma üllatust sellisest nõudest.
Vaatamata esimesele šokile soovisid agentuur ja piimatööstus Kullese ning tema esindajaga läbi rääkida, et leida optimaalne ning rahuldav lahendus kõigile osapooltele. Kuna kunstniku poolt tunnetati koheselt väga tugevat vastuseisu tema ehtele sarnaneva illustratsiooni kasutamisest, tulid agentuur ja piimatööstus vastu ning väga kiiresti võeti preesi illustratsiooniga pakendid müügilt maha ning asendati uue pakendidisainiga, erinevad reklaammaterjalid ja visuaalid muudeti vastavalt.
Läbirääkimised muutusid üha kriitilisemaks, kuna Kullese esialgne nõue hakkas kasvama ning ehtekunstnik ei soovinud edasisi läbirääkimisi pidada. Lahendus ei tulnud isegi siis, kui agentuur pakkus lõpuks esialgu pöörast 5 000€ kahjuraha. Mõne kuuga oli Kullese nõudmine kasvanud 13 500 euroni. Samal ajal võttis Kullesega ühendust ka vastutav disainer, kes soovis kunstnikuga kohtuda ning olukorda selgitada, kuid ka see lõppes fiaskoga – piltlikult viskas Kulles disaineri oma ateljeest välja, öeldes, et teda ei huvita, miks selline olukord on tekkinud, ning ta tahab vaid kahjuraha.
Liivajooksnud protsess halvas kõiki osapooli ning kuna kahjunõue aina suurenes, tunnetasid piimatööstus ja agentuur väljapressimist. ,,Sellises olukorras, kus on praktiliselt võimatu mingitki ühist lahendust leida, ning kus üks pool lihtsalt soovib aina rohkem, ei jää muid võimalusi, kui lahendust leida kohtust. See oli tõepoolest viimane valik ning tuletan meelde, et kohtusse kaebas asja Kulles, mitte meie. Nüüd tagantjärele vaadates tundub, et tegemist oli alles kõige algusega,“ kirjeldab Aavik tollast situatsiooni.
,,Küsimus polnud ju selles, kas Kullese ehe ning pakendil olev illustratsioon on sarnased. Jah, need on sarnased. Kuid kas tegemist on plagiaadiga? Või kas siis, kui indiviid võtab aluseks rahvusloomingu, teeb selle ainetel praktiliselt identse eseme ning paneb sellele autorimärgi külge, pole tegemist plagiaadiga? Mingisugune väga tugev iroonia oli selles situatsioonis sees ning selliste summade nõudmine ühe illustratsiooni eest on absurdne. Eriti, kui hageja toob ettekäändeks, et vaatas nii agentuuri kui piimatööstuse majandusaasta käibeid ning kindlasti on mõlemal poolel selline summa kohe taskust võtta.“
Kohtuprotsess liigub vaevaliselt
Teadagi jahvatavad kohtuveskid aeglaselt ning tõendite ja andmete kogumine võttis mitmeid kuid. Pidevalt takerdus protsess erinevate probleemide taha, millest ühe moodustas sobivate ekspertide puudus Eestis. Kohus nõudis kostja (agentuuri ja piimatööstuse) poolt sobivaid eksperte, kes annaksid oma hinnangu illustratsiooni ja foto sarnastustele või erinevustele ehk sisuliselt arvamust, kas nende arvates on tegu plagiaadi ja koopiaga.
Agentuur La Ecwador esitas kohtule mitmete tunnustatud ja nimekate Eesti fotograafide, etnoloogide, disainerite ja teiste kodumaiste agentuuride spetsialistide erapooletud eksperthinnangud, kuid mitte ükski neist ega nende hinnangutest sobinud kohtule. Ainus eksperthinnang, mis kohtule kvalifitseerus, oli Kullese ametikaaslase Kärt Summataveti analüüs, mille esitas hagija. See tähendab seda, et Eesti disaineritel justkui puuduvad sellistes kaasustes eksperdid, kes saaksid kohtule kvalifitseerivat hinnangut pakkuda õiglase ning laiapõhjalise lahendi loomisel.
Paralleelselt raputab Eesti loovmaastikku sarnane juhtum, mis hõlmab rahvusvahelist tipptegijat
Umbes samal ajal, 2018. aasta kevadel, raputab Eesti reklaamimaastikku rahvusvaheline plagiaadiskandaal, kus ühe kodumaise agentuuri loodud pakendisari saab süüdistuse maailmakuulsa illustraatori loomingu kasutamises.
Tegemist oli arusaamatusega, kus info kadus töö üleandmise protsessis projekti heaks töötanud vabakutselise disaineri ja agentuuri tegevtöötajate vahel ning pakenditele jõudsid arendusfaasis kasutatud kujundused, mille autoriks on maailmakuulus illustraator Malika Favre. Favre illustratsioone oli kasutatud inspiratsiooniks ning visuaalseks suunaks, kuid mitte lõplikele pakendile jõudvate kavandite illustratsioonidena. See infokild kadus tööprotsessis.
Ometi sai juhtum üsna kiire ning mõlemaid osapooli rahuldava lahenduse ning kuigi see kaasus sarnaneb väga käesoleva artikli juhtumile, oli kahjunõue kordades väiksem kui Kullesel. Seda enam, et Favre on oma ala globaalne superstaar, tema illustratsioonide plagiaate kasutati rohkem kui ühel pakendil ning antud pakendiseeria võitis ka enne plagiaati Kuldmunade jagamisel auhinna.
,,Õigus on õigus, olenemata sellest, kas oled Eestis tuntud ehtekunstnik või maailmakuulus disainer, kuid samas juhtub selliseid asju aeg-ajalt loomevaldkonnas üle maailma nii ehk naa,“ kirjeldab kaasust agentuur La Ecwador tänane loovjuht Taavi Lehari. ,,Küsimus on selles, kuidas ja miks need juhtuvad; milline on eksimusest tekkinud tegelik kahju ning millist mõju eksimus avaldab. Kui ühel pool on mitu plagieeritud illustratsiooni, globaalselt tunnustatud disainer ning auhinnad ja teisel pool osaliselt sarnane illustratsioon ühel pakendil, kuid mille kahjunõue on mitmeid kordi suurem, siis tekib paratamatult tunne, et tegemist on väljapressimisega.“
Maakohtu lahend
2018. aasta lõpus langetas maakohus otsuse Kullese kasuks ning nõudis agentuurilt ja piimatööstuselt välja 10 154€, millest 2 950€ oli varalise kahju hüvitis, 4 000€ on mittevaralise kahju hüvitis ja 3 204€ kohtueelsed õigusabikulud. Samuti pidid kostjad hüvitama mõlema poole õigusabile kulunud vara, mh 17 838,5€ Keiu Kullese advokaadikulud. Kohus otsustas, et Saare Juustu pakendil kujutatud rahvuslik Muhu prees on Keiu Kullese autoriõigusega kaitstud ning agentuur on eksinud.
Maakohus rahuldas Kullese nõude osaliselt, st et kui Kulles oleks algselt esitatud nõude 5 000€ vastu võtnud, oleks ebamõistlikult suur menetluskulude summa ära jäänud.
2019. aasta algul esitatud apellatsiooni ei rahuldata ringkonna astmes ega riigikohtus.
Mis on selle kaasuse õppetund loomemajandusele ja -ettevõtetele?
Agentuuri tegevjuht ütleb, et käesolev lahend mõjutab tegelikult otseselt kõiki loomeettevõtteid, sh reklaami- ja disainiagentuure. „Sisuliselt ütles kohus, et igasuguseid moraalseid ja varalisi autoriõiguseid, mille raames pole lepinguga kokkulepitud nende kasutamine, kasutades on õigus nende loojal nõuda tasu ka pärast väljatöötamise eest esitatud arvet,“ kommenteerib Aavik.
,,Oletame, et disainiagentuur X loob täna ettevõttele Y logo, siis kuigi ettevõte Y hakkab logo kasutama oma kommunikatsioonis, jäävad varalised autoriõigused ikkagi loojale ehk disainiagentuurile. See aga omakorda tähendab, et kui ettevõte Y hakkab hiljem mõne teise agentuuriga koostööd tegema, kus muuhulgas samuti seda logo oma töös kasutama hakatakse, on logo loonud disainiagentuuril X õigus selle eest raha nõuda.“ Aavik rõhutab, et siinkohal pole isegi vahet, kas algselt oli logo väärtus arvel 1000€ või 10 000€, sest agentuur X saab nõuda sellist summat, mida ise soovib.
Üle kahekümne kahe aasta valdkonnas aktiivselt tegev olnud Heily Aavik sõnab, et tema kogemus autoriõiguste rikkumise kohta on näidanud, et üldjuhul on Eesti klient arvamusel, et nemad ei pea autoriõiguste eest agentuurile tasuma. Agentuurile makstakse küll disaini või loovlahenduste väljatöötamise eest, kuid varalistest autoriõigustest ei soovita kuuldagi. ,,See kaasus annab loomevaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele hea motivatsiooni autoriõigustega kaitstud teoste seaduslik kasutamine üle vaadata ning tuvastatud rikkumise korral utoopilisi kahjunõudeid esitada.“
Aavik tõdeb, et loomulikult pole selline praktika täna Eesti loomemajanduses veel tavaline, kuid käesolevast lahendist tulenevalt saaksid loomeettevõtted just niimoodi käituma hakata ning sarnase menetluse puhul väga palju oma varaliste ja moraalsete autoriõiguste eest raha sisse nõuda. ,,See lahend mõjutab meie valdkonda mitmes aspektis. Esiteks äsja kirjeldatud varaliste ja moraalsete autoriõiguste eest kahjunõude esitamine.
Teiseks, kuidas teenitakse raha meie Eesti pärimusega. Võtame näiteks veel ühe tuntud rahvusliku elemendi – Muhu seeliku. Näiteks võtan ma Muhu neiu rahvariidekomplekti kuuluva kollase seeliku, muudan seal pisut mustrit ja siis ütlen, et see „disain“ kuulub mulle ning kui keegi seda kasutab, peab mulle maksma kahjutasu. Kurioosne on, et mitte keegi ei saa ju aru, et tegemist on uue nö originaalteosega, mitte aga rahvaloominguteoseks oleva Muhu seelikuga.
Lisaks näitas konkreetne lahend seda, kuidas kohtusüsteem suhtub meie valdkonna spetsialistidesse – mitte ükski meie pakutud oma ala tipptegijast ei kvalifitseerunud piisavalt adekvaatseks eksperdiks, mis näitab, et disainivaldkonnas on raske end õigusemõistjate ees kaitsta,“ võtab Heily Aavik protsessi kokku.
Ning viimaks, mis on vahest meie valdkonnas ka kõige olulisem ning elementaarsem tarkus – alati usalda, kuid kontrolli! ,,Igasuguse loometöö viljelejatele on see kuldreegel ning isegi, kui tunned end enesekindlalt ja tead, et pole kellegi teise teost varastanud või kopeerinud, tasub oma tööd ning arendusi näidata teistele, näiteks kolleegile.“ Aavik paneb kõigile südamele, et kontrollitaks ja vaadataks kõik autoriõigustega seonduv üle, et lepingud ja kokkulepped oleksid kirjalikult sõlmitud ning tõendatavad.
Kostja esindaja, vandeadvokaat Elise Vasamäe, kommentaar
Agentuuri ja piimatööstuse esindaja protsessis, vandeadvokaat Elise Vasamäe kommenteeris 2019. detsembris kaasust järgmiselt: ,,Eesti rahvaloominguteoste kaudu säilib meie kultuuripärand. Autoriõiguse seaduse järgi on rahvaloominguteosed vabalt kasutatavad, nendele ei kohaldu autoriõiguslik kaitse. Seega kõik isikud peaksid saama Eesti kultuuripärandisse kuuluvaid rahvaloominguteoseid, sh Muhu rahvuspreese, vabalt kasutada, et aidata sellega mh kaasa meie kultuuripärandi edasikandmisele ja tagada kultuuripärandi säilimine.
Olukorras, kus isik kasutab teatud piirkonna traditsioonilisi meetodeid ehte loomiseks, mis oluliselt ei erine rahvaloominguteostest, ei tohiks sellele isikule anda autoriõiguseid taolisele rahvaloominguteosega väga sarnasele objektile. Vastasel juhul tekib olukord, kus on palju sarnaseid teoseid, millest osadele kohaldub autoriõigus ja osadele mitte.
Käesolevas kaasuses tehtud kohtuotsus tundub olevat tekitanud õigusliku ebakindluse selles, millised Eesti kultuuripärandisse kuuluvad teosed on vabalt kasutatavad rahvaloominguteosed ja millistele rakendub autoriõiguslik kaitse (so milliste teoste kasutamine ei ole vaba ja eeldab autori nõusolekut). Selle tulemusena saab takistatud ilmselt kõikide rahvaloominguteoste kasutamine, kuna inimesed ei saa olla enam kindlad, kas rahvaloominguteos on ikka vabalt kasutatav rahvaloominguteos või mitte. See ei saa aga olla Eesti autoriõiguse seaduse tegelik mõte ega eesmärk.“
Saaremaa Piimatööstuse esindaja, tollase juhatuse esimees Ülo Kivine kommentaar
,,Kusagil 2016. aastal asusime agentuuriga La Ecwador ette valmistama Saaremaa juustupakendite ühtset disainikontseptsiooni. Selleks andsin tööstuse poolt lähteülesandeks kasutada erinevatel juustupakenditel Saare- ja Muhumaaga seotud elemente. Samuti soovisime, et kasutatud elemendid oleksid mitte fotode vaid nn pliiatsi joonistustena.
Agentuur esitles palju erinevaid variante, mille käisime omakorda majasiseselt läbi ja lõpuks sai tehtud valik. Kõik toimis, uued pakendid jõudsid turule ning need võeti ka tarbijate poolt hästi vastu.
2017. aasta kevadel saime Cobalti büroost kirja, milles väideti, et ühel meie juustupakendil on kasutatud ehtekunstnik Keiu Kullese Muhu preesi. Õige pea anti mõista, et peaksime maksma ca 5 000€ ja siis ollakse rahul.
Kuivõrd Saaremaa Piimatööstus oli töö tellija ja meile esitleti valmis kujundused, arutasime seda reklaamiagentuuriga. Nendepoolne seisukoht oli, et kuivõrd kõigi pakendite illustratsioonid lõi siiski nende kunstnik ja pliiatsi tööna, ei ole süüdistuse sisu realistlik. Agentuuri seisukoht oli, et kuivõrd Muhu prees on rahvalooming, siis ei saa keegi seda enda omaks pidada ja siin ei saa teha ka suuri muudatusi, vastasel korral ei ole see enam autentne Muhu prees.
Kuivõrd kiri ja kahjunõue oli suunatud piimatööstusele, võtsime ühendust Keiu Kullesega. Kunstnik ütles, et tema ei räägi meiega ja kõigis küsimustes tuleb pöörduda tema advokaadi, vandeadvokaat Viive Kaur, poole.
Õige pea kasvas summa juba 10 000 euroni ja leidsime koos oma esindaja ning agentuuriga, et see on selge väljapressimine ning sellega ei saa nõustuda. Eriti hämmastav oli hilisem hagija väide, mis toodi välja ka kohtus, et teil (so Saaremaa Piimatööstus AS ja Agentuur La Ecwador OÜ) on nii suured käibed. Sellega viidati iseasjale, et käibeid, mis ei näita tegelikult ju ettevõtete kasumit, aluseks võttes, ei tohiks soovitud summa kostjatele probleem olla.
Töörahu hoidmiseks ja protsessi kiirendamiseks muutsime agentuuriga koheselt Eesti Juustu pakendi disaini, mis jõudis õige pea turule, vahetades välja tüli tekitanud illustratsiooniga pakendid. Need on turul siiani. Julgen arvata, et ka tarbijail jäi see märkamata, sest nii tüli tekitanud pakend kui uus versioon on väga sarnased.“
Aastavahetus toob kaasa nii dekaadi muutuse, kuid üleüldiselt on juba täna teada, et 2020 tuleb mitmeti murranguline ja eriline aasta, mis jätab oma tugeva jälje ka turundusse ning kommunikatsiooni. Mis meid täpsemalt ees ootab; milleks peaksime valmis olema ning milliseid ettevalmistusi peaksime oma eesmärkide efektiivseks saavutamiseks juba täna tegema? Palusime turundus- ja reklaamispetsialistidel kirjeldada 2020nda aasta muutusi, trende ning uuendusi, mis neid oma töös peamiselt mõjutab.
Muutuste realiseerumise aasta, mis mõjutab ka turundajaid
Uuel aastal saavad reaalsuseks mitmed erinevad muudatused ja sündmused. Kui poliitiliselt saab tähtsaimaks sündmuseks Ameerika Ühendriikide järgmise riigipea valimine (või taasvalimine) novembris, siis Euroopas saab lõpp-akordi kaua vindunud Brexit. Millised majanduslikud tagajärjed on brittide lahkumisel EL-ist turunduse vaatepunktist, on hetkel veel raske ennustada, kuna Brexit on osutunud äärmiselt emotsionaalseks ning vähem ratsionaalseks protsessiks juba algusest saati. Ka brittide viimaste valimistulemuste üle murravad veel paljud analüütikud pead.
USA 45. presidendi Donald Trumpi eelmine kampaania ning senine töö riigipeana on kahtlemata mõjutanud globaalse kommunikatsiooni stiili ning ärritanud pressi ja erinevaid ühiskonna sidusgruppe. See on diskussiooni toonud mitmeid erinevaid teemasid, mis jäävad ka järgmisel aastal aktuaalseks: kaitsepoliitika, koostöö, keskkond ja kliima ning võrdne kohtlemine. Hetkel käimalükatud Trumpi tagandamise katse tekitab kindlasti tugevamat polariseerumist pooldajate ja vastaste seas. Kuidas on nimetatud poliitilised suunad seotud turundusega? Brexit ja Trump on olulised fenomenid, kuna mõlema kampaania kommunikatsioonis mängis suurt osa sotsiaalmeedia. Nad oskasid väärtustada sotsiaalmeedia tegelikku mõjuvõimu ning kasutasid seda oskuslikult ära, mis tähendab, et nii Brexit kui ka Trump nägid riiklikul tasandil ette, kui suur mõju sotsiaalmeedial tegelikult on ning kuidas seda efektiivse tööriistana ära kasutada. Tasub silma peal hoida, milliseid trikke 2020ndal varrukast tõmmatakse.
Järjekorras 32. suveolümpiamängud Tokyos on juba tänaseks väga palju põnevust ja huvi tekitanud oma innovaatiliste, nutikate ja tehnoloogiliste lahendustega. Tegemist pole mitte ainult spordiüritusega, vaid korraldajalinna turundamisega. Reutersi vahendusel teame, et Tokyol on suured ambitsioonid, kuna kogu ürituse jaoks kasutatakse taastuvat energiat, sangarite medalid on valmistatud vanadest telefonidest, mis on korraldajatele annetatud ning muuhulgas sõidutavad külalisi isesõitvad taksod. Tokyo2020 on tänaseks näidanud mitmeid vingeid AR-lahendusi, tehnoloogilisi saavutusi ja autentset disaini, mis toovad vaatajateni värskust ning mis mõjutab ka meediatarbimise ootusi, kuna mänge jälgib kogu maailm.
Vähemalt sama pretensioonikaks ettevõtmiseks on 2020 aasta maailma EXPO Dubais, mis viib pilgud ühele fenomenaalsele kõrbelinnale, koondades tänased inimvõimete piirid arhitektuuris, inseneerias ning tehnoloogias. Dubai kerkimine näitab, kuidas ka kõige jaburamad ideed võivad saada reaalsuseks, mis inspireerib neid, kes unistavad suurelt. Kuid kas see pole mitte viimaste aastate läbiv deviis?
Loovuse ülesanne turunduses lähtub probleemidest
Arvestades eelnimetatud poliitiliste jõudude võidukäiku, mis proovivad teadlikult ühiskonnas suurendada lõhet erinevate valijate ning inimgruppide vahel, toob turundusse üha rohkem pehmemaid väärtusi ning teemasid, mis tasandavad neid lõhesid. Viimase kümnendi jooksul oleme näinud, kuidas üha rohkem brände toetub oma turunduses vastutustundlikkusele, sekkudes ühiskondlike probleemide parendamisele. Õigesti lähenemisel tagab see neile majanduslikust aspektist jätkusuutlikkuse – brändidelt oodatakse tegutsemist ning ühiskondlike valukohtade parandamine ei lase teatud potentsiaalsetel klientidel langeda tarbijaskonnast välja. Lisaks toovad ühised väärtused enda juurde uusi kliente.
Mida rohkem polariseeritakse maailma, seda rohkem tõusevad võrdsuse ning võrdse kohtlemise teemad päevakorda. Kuidas seda efektiivselt ning mõjusalt teha? Selles peitubki loovuse väljakutse. Turunduselt ning brändidelt oodatakse tasakaalustavat jõudu ja probleemidele osutamist, nendega tegelemist ning lahenduste pakkumist
Teiseks võib loovuse seisukohast esile tuua klientide tihedamat kaasamist turundustegevuste ja -sõnumite väljatöötamise protsessis, üha enam hakatakse kasutama ka otseselt tarbijate enda sisu ja materjale. See lähendab jällegi lõpptarbija ning brändi omavahelist suhet ja muudab turunduslikku sisu „söödavamaks“. Heaks näiteks Eestist võib tuua Helsingi Lennujaama kampaania, mis toetus suuresti klientide Instagrami fotodele ning kasutajate tänamisele brändi poolt.
Vaadates Eesti turundust, siis viimastel aastatel räägitakse üha enam inimeste reklaami vastuvõtlikkuse vähenemisest. Arvatakse, et inimesed ei taha reklaami, seda välditakse nagu müügimehi ostukeskustes ning igal võimalusel vajutatakse ’Skip’ nuppu. Võttes arvesse erinevate kampaaniate järel- ning fookusgrupi uuringuid, tundub, et eestlaste reklaami vastuvõtlikkust alahinnatakse. Tegelikult ei taheta lihtsalt reklaami, mis on igav, tüütu või vähe kõnetav.
Paljuski tehakse nn poliitkorrektset ja soosivat reklaami, mis ei tekita inimestes tugevaid reaktsioone. 2020. aastal tuleb reklaamidesse veel rohkem julgust, millega ei kardeta tarbijas tekitada ka vastakaid tundeid. Täna on reklaami üheks ülesandeks diskussioonide tekitamine ning kutsuda inimestes üles reaktsioone, olgu selleks siis poolt- või vastuseis. Reklaam, mis on korrektselt vormistatud ja nö OK sõnumiga, vajub kiiresti unustusse ega hakka kunagi omaette elu elama. Loovus vallandub aga selles, kuidas inimesi panna reageerima ning kuidas tekitada neis soov kaasa rääkida ja oma arvamust avaldada. Samuti toimub selgem lahknemine reklaami ja müügisõnumite vahel. Reklaamid, mis keskenduvad vaid pakkumistele, allahindlustele või hinnakampaaniale, muutuvad selgemaks ja konkreetsemaks; imagoloogilised reklaamid väärtustepõhisemaks ning julgemaks.
Disain hoiab keskkonnal kätt pulsil
Millised hoovused mõjutavad uuel aastal ja kümnendil disaini ja milliseks kujunevad graafiline ning pakendidisain, reklaamikeel ja bränding, kommenteerivad agentuur La Ecwador art director Anete Konno ja disainer ning illustraator Liis Kurm.
Kurm iseloomustab 2020. aasta disainitrende märksõnaga kontrastsus. Lisaks hele-tumedusele tõuseb esile vajadus eristuda ka värvikasutuse, tekstuuride ja isegi liikuvuse poolest. ,,Uuel aastal kõrvutatakse kujundustes aina enam vastandliku tunnetusega elemente, luues sageli ootamatu terviku,“ tõdeb Kurm. Ta lisab, et erinevad disainivaldkonnad arenevad käsikäes ning nii nagu sisekujunduses, on viimasel aastal üha enam kasutatud tumedamaid toone ning kirjumaid mustreid ka graafilises disainis. Veebikujundustes skandinaavialiku minimalistliku disaini kõrval on näha aina rohkem julgeid värvikombinatsioone.
Samuti ennustab disainer, et 80ndate pildikeelega seriaalide ja filmide populaarsusest inspireeritult tõuseb rahulike toonide kõrval esile futuristlik käsitlus. ,,Rõhku pannakse värvikombinatsioonidele, mida looduses tavaliselt ei esine, näiteks neoonseid roosasid ja erksaid siniseid. Kontrasti loomiseks kasutatakse palju ka säravaid metalseid toone, olgu need siis osana fotost või disainelementide ja tüpograafia fooliotrükina.“
2019. aasta Büroomaailma Koolikampaania „Saada kangelased kooli“ oli inspireeritud hetkel populaarsetest seriaalidest ja kangelasfilmidest, mis kasutavad oma stilistikas futuristlikku tunnetust.
Agentuuri La Ecwador art director Anete Konno näeb, et disaini ja pakendite loomisel arvestatakse jätkuvalt taaskasutuse ning keskkonnahoiu aktuaalsust. ,,Vastutustundlikud ettevõtted pööravad rohkem tähelepanu toodete pakendite taaskäitlemisvõimalustele ning julgen eeldada, et see kajastub ka nende kommunikatsioonis.
Mulieresi keskkonnasõbralikumad pakendid (mulieres.eu)
Lisaks sellele on päevakorras endiselt märksõnad retro ja vintage, mis samuti viitavad taaskasutusele ja mida on näha nii moe kui ka graafilise disaini valdkonnas.“ Konno toob näitena Versace 80ndatest inspireeritud kollektsiooni. „Samuti on tõusvas joones tüpograafiakesksed kujundused. Kasutatakse käsitsi täiendatud fonte, mille pilkupüüdvaks osaks on silmale harjumatu tähe nihe ning mis kujundused huvitavaks ja isikupäraseks muudavad.“
Versace 2019. aasta kampaania (versace.com)
Illustratsioonides jätkub viimastel aastatel laialt levinud vektorgraafika flat joonistusstiil. 2019. aastal kinnitasid sujuvad värviüleminekud graafilise disaini kõrval aina enam kanda ka joonistustes, kuid 2020. aasta peamiseks trendiks on elementide eraldamine peenikeste joontega, mis tekitavad muidu lihtsakoelistele illustratsioonidele suuremat detailsust.
Circle K 2019. aasta kohvikampaania visuaalkeeles kasutati nii mix’i fotost, illustratsioonist kui joongraafikast.
Kurm ennustab, et ka illustratsioonides võib näha julgeid värve ja geomeetriast lähtuvaid optilisi illusioone. „Futuristlikule stiilile vastanduvalt võib ühtlasi näha art nouveau-st inspireeritud kujundusi, mille detailsus käib käsikäes sisekujunduse trendidega.“
Näide joongraafikast ja flat joonistusstiilist Politsei- ja Piirivalveametile loodud mängukaartide illustratsioonidest (laecwador.ee)
Tulenevalt tänasest infoküllusest ja mürahulgast, tuleb turundus- ja reklaamimaastikul tegutsevatel inimestel tähelepanu saavutamiseks üha enam pingutada. Konno usub, et siinkohal on üheks suureks suunamuutjaks motion graphics-i võidukäigu jätkumine. „Animatsiooni kasutatakse üha enam nii logode disainis kui ka kodulehtedel ning dünaamiline disain jääb kindlasti paremini silma.“
Digi põimub veelgi tugevamalt sisuturunduse ja sotsiaalmeediaga
Agentuuri digitaalmeedia tiimi juht Kert Aavik ja sisuturundustiimi juht Teele Hein tunnistavad, et uue dekaadi esimesel aastal jätkub digitaalmeedia ning sotsiaalmeedia külg-külje kõrval liikumine. ,,Vaadates erinevaid uuringuid üle maailma, on näha, et sisuturunduse osakaal turundusplaanides on jätkuvalt kasvutrendis ning uuel aastal planeeritakse eelarveid 3–9 % suurendada,“ tutvustab Hein oma valdkonnas toimuvaid muutusi. „See tähendab ka sisuturunduse suuremat sidumist müügiga, mis eeldab tarbijate tegevuste ning käitumise monitoorimist. Kindlasti on ja tuleval aastal ka jääb populaarseks visuaalse sisu loomine, sh erinevad videod, pildid ja filtrid. Rohkem hakatakse arendama vahepeal soiku jäänud mänge, teste, hääletussüsteeme ning chatbot’e.“
Kert Aavik toob esile ememic-content–i ehk vahetu sisu osakaalu suurenemist ning ka selle suuremaid arenguid. Lühikesel ajaperioodil kättesaadav sisu on vallutanud nii Instagrami ja Facebooki, lisaks olnud oluline võtmeelement nii Snapchati kui ka TikToki edus.
„Samuti hakkavad esile kerkmina nö nišši-saidid, millel on kindel fookus. Ei soovita üht meeletut keskkonda, mis on tööriist kõige jaoks, vaid just kindla suunaga saiti. Tarbijad kaovad kogu info sisse lihtsalt ära ning neil kaob liikumistaju, kui e-pood, portaal või rakendus pakub massiivselt informatsiooni. Näiteks B2B ja värbamise suunal on selleks LinkedIn; meelelahutuses TikTok; mängurite seas Twitch ja lisaks WeChat, QQ, QZone, Reddit jne.“
Muudatusena toob Aavik esile ka Instagram’is LIKE’de kadumist, kuna selle tagajärjel saab hoobi menukas influencer-marketing. „Kuna lihtsaim viis ROI arvutamiseks on kasutada aina efektiivsemaid Instagram ja Facebook ADs võimalusi, siis see oli ka põhjuseks, miks gigant tegelikult sellise otsuse langetas. Reklaamieelarveid hakati aina enam influencer-itele suunama, mis pärssis Facebooki turuosa kasvu.“
Märksõna, mida ettevõtted peaksid üha tõsisemalt võtma, on personaliseeritus. ,,Tuleb mõelda, kuidas inimestele silma jääda sotsiaalmeedia kirjus virr-varris. Selleks tuleb luua väga kindlale sihtrühmale vastavaid sisukaid pakkumisi, kuna 63% tarbijatele ei meeldi reklaampakkumised, mida nad täna saavad. Samuti toovad neli inimest viiest esile, et nad tarbiks ettevõtete pakkumisi, kes kõnetaks neid personaalsete pakkumistega.“ Aavik toob näidetena Easyjeti e-maili kampaania, kus koostati storyboard kliendi varasematest sihtkohtadest ja reisidest. Antud informatsiooni alusel pakuti kliendile sarnaseid kohti, kuhu lennata ning selle põhjal tehti personaalne pakkumine. Tulemusena kasvatas kampaania CTR-i 25%.
Link: https://www.singlegrain.com/
Mõiste, mis omab aina suuremat tähendust ja osa digiturunduses, on programmatic advertising, kuna Google-Facebook tag’ide kaudu annab iga kulutatud eurot väga efektiivselt investeerida. Aavik rõhutab, et see hõlmab keskkondades reaalajas automatiseeritud reklaamide oksjonit, kus veebilehed põhimõtteliselt võistlevad omavahel impression-ite eest.
Viimasena toob digimeeskonna juht Pinterest Lens/Google Lens lahendust: „Üha enam kogub turunduses populaarsust kaamera kasutamine. Sisuliselt: kui inimene teeb pilti mingist tootest või asjast, kuvab Google talle selle tootepakkumise mõnest e-poest. See aga eeldab, et nüüdseks võiks ja peaks juba kodulehe SEO korras olema. Kui sellega pole siiani tegelema hakatud, siis nüüd on tõesti viimane aeg.“
Turundusosakondade fookuseks on kogemuse pakkumine
Intervjueerides erinevaid turundus- ja brändijuhte, joonistub selgelt välja sarnane eesmärk: pakkuda mitte ainult head teenindust, toodet ja lugu, vaid tervikuna meeldejäävat kogemust. Denim Dreami baltikumi brändijuht Mari-Liis Medar tunnistab, et klientide teadlikkus ning nõudlikkus on viimaste aastatega oluliselt tõusnud ning see paneb ettevõtteid rohkem pingutama. „Meile tähendab see hoolikat valimist, milliseid tegevusi või väljundeid kasutada, kuna soovime olla suunanäitajad eri uuenduste, trendide ja eksperimenteerimise osas. Näiteks tähendab see veelgi suuremat keskendumist meie e-poe arendamisele ning kasutusmugavusele kogu Baltikumis.“
Nii Medar kui baltikumiülese lemmikloomakaupluste keti Pet City turundusjuht Maria Otsa rõhutavad 360-kraadise vaate saavutamist nii kliendikogemuse kui ka -tundmise osas. “Kliendi täielik tundmine annab meile võimaluse pakkuda personaliseeritud pakkumisi ning kasulikku sisu igas kanalis. Brändilojaalsuse kasvatamine ehk investeerimine keskendub rohkem positiivsete emotsioonide loomisele.”
Kommunikatsioonijuhid ennustavad, et veelgi olulisemaks saab nii sisekommunikatsiooni kui ka töötajate heaolusse panustamine. Circle K kaubandusdirektor Diana Veigel tunnistab, et ka parim värbamiskampaania on olemasolevate töötajate hoidmine, nendega arvestamine ja väärtustamine. Ka Medar rõhutab, et oma töötajatesse investeerimine on kõige väärtuslikum, sest just nemad kujundavad brändi nägu ning on ettevõtte visiitkaardiks. See mõjutab 2020ndal aastal nii tööandja brändingu osatähtsust kui ka töötajate rahulolu kasvatamise rolli.
2019. aastal Kõrvitsa-kohupiimapannkookide eest Eesti parima toiduaine kuldmärgi pälvinud Mamma eduka aasta taga on põhjalik eeltöö, mida jätkatakse ka 2020ndal. Mamma turundusjuht Taavi Rehepapp rõhutab et viimased aastad on möödunud tootearenduse rütmis. “See vajab palju pühendumist, kindlasti tuleb teele ka vahepealseid ebaõnnestumisi ning mitmeid katsetusi, kuid samas annab testitud ja tuleproovid läbinud lõpptulemus enesekindlust, sest saame kliendile pakkuda tõepoolest parimat võimalikku. See töö tagas kindlasti ka parima maitse kuld- ja hõbemärkide saavutamise ning üleüldise tuntuse ja usalduse kasvu Mamma brändile.” Teise turunduse põhisuunana toob Rehepapp esile soovi olla parim võimalik koostööpartner jaekettidele ning saavutada maksimaalne usaldusväärsus.
Sarnaselt disainile, toovad ettevõtete turundusjuhid esile keskkonnasäästlikkuse ning jätkusuutlikkuse trendide kasvu igapäeva tegevustes. Loodussõbralikum tegevus ei ole ainult võlusõna, millega tarbijas meeldivust tekitada, vaid see on iga organisatsiooni eetika ning vastutustundlikkuse küsimus. “Ilmselt ükski ettevõte ei planeeri tegutseda veel ainult viis aastat, seega on oluline näha pikemat perspektiivi. Kuid kui täna käitutakse hoolimatult, siis varsti polegi enam kellelegi turundada,” leiab Veigel.
Taavi Lehari
Agentuur La Ecwador loovjuht
2020. aastal toob 2018. aasta Äripäeva Turunduse TOPi võitnud turundus-kommunikatsiooni- ja reklaamiagentuur La Ecwador koostöös järelmaksu pakkujaga ESTO oma klientidele järelmaksu võimaluse, mis muuhulgas aitab algusfaasis ettevõtetel turule siseneda tugeva turundustegevusega.
La Ecwadori loovjuht Taavi Lehari tõdeb, et järelmaksuteenuse pakkumine võib esmalt tekitada mitmeid erinevaid küsimusi, kuna „piiks-piiks“ ja sms-laenud on paljudele valus teema. Üleüldine finants-kirjaoskus ning riskikäitumine on viimase kümne aasta jooksul suure arengu teinud ning nii äri- kui tavakliendid oskavad tärniga teenuseid vältida ja oma vajadusi ning võimalusi arvestades järelmaksu võimalusi kaaluda.
Agentuuri tegevjuht Heily Aaviku sõnul on La Ecwadori järelmaks mõeldud eeskätt ettevõtetele, kes alles sisenevad turule: ,,Viimaste aastate jooksul oleme kokku puutunud mitmete kihvtide ettevõtete, inimeste ja ideedega, kes on avastanud turul tühimiku ning kellel on väga suur töö lansseerimiseks tehtud, kuid tihtipeale jääb tugev sisenemine ning tuntuse kasvatamine just napi turunduseelarve taha. Samas näeme klientide tegevuses ja ideedes suurt potentsiaali, mida saaks suuremaks kasumiks ning tuluks pöörata just efektiivse ning mõjusa turunduse kaudu.“
„Tegemist pole ainult kampaania või meediaplaneerimisega. See kõik on teisejärguline. Tihti näeme, et alustavatel ettevõtetel pole know-how’d ega võimekust arendada endale korralikku brändingut ja CVI-d, et oma toode või teenus korrektselt disainida. Siis võibki juhtuda olukord, kus turule sisenetakse nii-öelda poolkõva asjaga, mis ei tekita piisavalt mõju, tähelepanu ega usaldusväärsust. Nii mõnigi geniaalne mõte on seepärast surnud enne, kui see tarbijateni on jõudnud,“ lisab Lehari.
Agentuuri digitaalmeedia meeskonna juht Kert Aavik, kelle idee oli järelmaksu oma tänastele ja tulevastele klientidele võimaldada, rõhutab, et suured ambitsioonid ja innovaatilised ideed ei ole ainult suurettevõtete päralt: ,,Meie jaoks on oluline, et sõltumata ettevõtte suurusest ja tegutsemisperioodist oleks kõigil võimalik oma turundusideed ellu viia kiiremaks eesmärkide saavutamiseks ning oma positsiooni kindlustamiseks. Seetõttu tekkiski idee pakkuda esimese agentuurina Eestis võimalust kasutada tellimuste eest tasumisel La Ecwador järelmaksu.“
„Ettevõtte edu üheks väga oluliseks eelduseks on õiged turundusotsused just algusfaasis ning oma ideedesse uskumine,“ rõhutab agentuuri tegevjuht.
La Ecwador järelmaksuteenuse kohta on võimalik lugeda aadressilt: https://laecwador.ee/jarelmaksu-voimalus/
On 1. oktoober. Väljas on kena sügisene ilm. Mitte see vihmane, vaid päikseline, mis kuldkollastel lehtedel sätendas.
La Ecwadori majja sisenevad samal päeval korraga kaks praktikanti – Ron ja Marko. Mõlemad erineva päritolu ja eri taustaga. Ron, kes näeb välja nagu tegelane moemailmast, on tavaelus hoopis mäesuusa treener, ning Marko, kes saabus vestlusele pintsakus, on väljaspool kontorit hoopis… räppar. Nagu öeldakse “ära hinda raamatut kaante järgi”, täpselt nii ei saa ka teha meie praktikantidega.
Sissejuhatuseks räägib Ron ühest päevast enne praktika algust
“Olin siis parasjagu vanemate ja õega teatris, kui vaheajal mõlgutasime mõtteid, et kuidas ja milline hakkab mu praktika välja nägema. Õde tegi nalja, et minu praktika on justkui filmis ‘’Saatan kannab Pradat’’. Kes filmi näinud pole, siis kokkuvõtvalt rääkis film ühest tegelasest, kes läks praktikale moeajakirja toimetusse ja pidi seal täitma erinevaid ülesandeid. Üheks selliseks oli kuulsuste kontaktide saamine.”
Esimene päev kontoris:
Esimesel päeval kontorisse jõudes tundsin ennast üpris koduselt, eriti kui olin saanud majatuuri ja tutvunud majas olevate inimestega. Seda ei saa nimetada klassikaliseks kontoriks, sest n-ö kontor’ on ehitatud elumajale ja õhkkond tundus kodune, mis tõmbas mul närvipinge kohe maha. Agentuuri enda inimesed kutsuvad ennast La Pereks ning mul ei läinud palju aega mööda mõistmaks, miks nad ennast nii kutsuvad. Nii tundsin, et neid mitte ei ühenda ainult töö, vaid kirg ühise asja vastu. Selline keskkond motiveerib mind – mitte kui kõrvaltvaatajat aga praktikanti!– ning seepärast pean tunnistama, et agentuur on mind nakatanud – näiteks olen end pühapäeva õhtul leidnud reklaame vaatamast!
Agentuurielu nagu filmis!
Tulles tagasi ‘’Saatan kannab Pradat’’ juurde: siis kui majatuur tehtud, sain oma praktikajuhendaja juurde maha istutud ja BOOM! – üllatus-üllatus, minu esimene ülesanne oli leida kümne eesti kuulsuse kontaktid. Mul hakkas siis peas muidugi keerlema see, mis õde eelnevalt naljaga rääkis, ning kujutasin vaimusilmis ette, et see praktika SIIN saab olema ‘’elu nagu filmis’’. Seda on ta ka olnud, sest mind on väga soojalt vastu võetud. Siinsed inimesed on üleüldse alati nõus aitama ja üksteist toetades tehakse ükskõik millisele kaelamurdvale projektile 1-0. Seda kõike peab aga ise kogema, sest sõnadesse on kirjeldatut raske panna.
Mida sellest kõigest õppisin?
Praktika ise on õpetanud midagi sellist, mida koolipingist ei saa. Siit saadud kogemused ja teadmised jätan pikaks ajaks endale kõrva taha, et need aitaks mind nii era– kui ka tööelus.
Teistele, kes soovivad praktikale minna, olenevalt kas siis agentuuri või kuhugi mujale, siis see on võimalus, millest soovitan kõigil sarvist haarata. Kasvõi näha teatud ettevõtte telgitaguseid, et teada saada, millega nad tegelevad. Võin julgelt väita, et saadud teadmised mööda külge maha ei jookse! Aitäh kõigile, kes on mind aidanud, sest siinne veedetud aeg on olnud väga õpetlik. Samuti tänan tervet agentuuri võimaluse eest!
Kuidas Marko sukeldus pea ees tundmatusse vette…
Ausalt öeldes ei olnud ma La Ecwadorist varem kuulnud. Samuti ma ei teadnud ka teiste Eesti agentuuride nimesid. Kuigi näeme kogu aeg igasuguseid reklaame, ei ole meil õrna aimugi, kes neid teeb. Mida ma aga teadsin, oli see, et mul on kindel soov liituda loovagentuuriga. Võtnud appi kõikvõimsa Google’, asusin asja spiooni kombel uurima.
Sirvisin läbi esimesed neli kodulehekülge, aga ei leidnud enda jaoks midagi. Miks? Sest kõik need agentuurid tundusid mu jaoks liiga jõhkra kaliibriga. Nägin enda ees Eesti kõige kuulsaimaid brände ja tuntuimaid inimesi, kellega need neli agentuuri koostööd teinud olid. Selline väike aukartus lõi sisse. Kohe hakkasin oma peas mõtlema, et kas ma sobiksin sellisesse kohta ja kas ma saaksin seal hakkama, sest tegemist on ikkagi väga suure vastutusalaga.
Kuid hirmudest hoolimata, otsustasin endale väljakutse esitada ja kirjutada kõikidele loovagentuuridele, kelle üles leian. Ka nendele kõige kõvematele! Jõudsin vaevalt neljanda juurde, kui juba vastas mulle Heily agentuur La Ecwadorist, kes kutsus mind ka vestlusele ja pakkus kohe kokkusaamiseks aega. Ühesõnaga reageeris ta väga kiiresti, mis oli tore ja jättis hea mulje.
Heilyga kohtumist oodates ei osanud ma midagi karta, pigem tekkis huvi, milline näeb üks agentuur välja. Kõigepealt olin kindel, et see agentuur on kusagil kesklinna käras, kust on võimatu õiget kohta üles leida. Ma ei tea, miks ma nii arvasin, aga sedasi ma mõtlesin. Siis märkasin, et agentuur asub Nõmmel. Mõtlesin – okei, selle ma peaks küll üles leidma, kuna seal on kindlasti kusagil suur silt väljas. Akna peal või kus iganes.
Jõudsin siis navigatsiooni järgi kohale, aga maja üles ei leidnud. Seisin siis ühe armsa eramaja ees ja mõtlesin, et kas tõesti õige koht. Kuigi päris kindel ei olnud, otsustasin siiski järgi uurida. Majja jõudnud, nägin – LA ECWADOR ilutses pea igas nurgas. Võimatu oli hetkekski enam koha õigsuses kahelda. Ja nii ma tundsin enda seeski, et jep, this is it, seda ma olengi otsinud – Nõmme mändide all, eramajas sagiv loomepere.
Pärast vestlust läksin naeratus suul koju. Uurisin veelkord nende kodulehte, Facebooki, Instagrami ja kuulsin isegi tuttavalt, kui ühtehoidev see seltskond on. Võin kinnitada – seda nad tõesti on. Iga järgnev asi andis boosti, et ma tahan sinna minna ja seal töötada. Nii pakkuski Heily mulle praktikakohta, hoolimata sellest, et mul puudus sellealane taust ja töökogemus. Mõeldud, tehtud! Hetkekski kõhklemata olin ma nõus ja haarasin suurepärasest võimalusest kohe kinni. Kodus olles hakkasin portfooliot koostama, mis mul turundusega seoses tekkinud oli.
Tere tulemast aasta edukaimasse reklaamiagentuuri, Marko!
Tulin umbes nädala pärast tagasi ja alustasin koos teise praktikandi Roniga. Vahepeal oli agentuur La Ecwador pärjatud tiitliga „Aasta edukaim reklaamiagentuur“, mis jala ikka korraks värisema lõi. Alles nüüd hakkasin taipama, millega ma end sidunud olin, sest mul polnud õrna aimugi, et tegemist on nii suure ja tunnustatud agentuuriga. Vägev! Esitasin endale väljakutse kogu täiega, kuid seda parema kogemuse ka saan! Enam pole tagasiteed, sest nüüd tuleb ainult lõpuni pingutada ja kogu protsessis areneda.
Areneda ja end arendada tuli iga päev.
La Ecwadoris ei tule sulle vastused niisama lihtsalt kätte. Enamus, kellelt abi küsisin, suunasid mind ise pusima ning õppima. Midagi otseselt ette ei öeldud, vaid enamasti anti lihtsalt õiged vihjed, mis viisid lahenduseni. Selline tee sunnib sind ise mõtlema ja lahendusi leidma, mis on väga hea arenemiseks. Tagatipuks jäävad ise pusides asjad kõige paremini meelde. Hoolimata toredast ja toetavast meeskonnast, tasub ikkagi alati ise proovida, katsetada ja pead murda, kuniks ülesandega aega on.
Enne proovisin läbi kõik uksed, kuni leidsin enda jaoks selle õige.
Praktikale tulles mul mingisugune kokkupuude turundusega siiski oli, mispärast omasin väikest ettekujutust, mida ma teha tahaksin. Neid väikseid asju, mida enda arust teha oskasin, oli päris palju, samas ei olnud mul välja kujunenud üht konkreetset suunda. Sellest järeldasin, et siin praktikal on vaja välja selgitada, mida ma teha tahan ja kus suunas edasi liigun. Selle eesmärgi täitsin sada protsenti, kuid mitte kohe alguses, sest enne seda proovisin läbi kõikvõimalikud muud uksed. Ma sain kätt proovida näiteks veebilehtede ja sotsiaalmeedia haldamisel ning uudiskirjade koostamisel nii toidublogijana kui ka toidu- ja tootefotograafina, millega kaasnes veidi filmimist ja monteerimist. Foto- ja videotöötlus oli minu jaoks päris uus ja põnev maailm.
Ent ükski eelnimetatutest ei köitnud mind nii palju kui tekstide loomine ehk copywriting. See oli nagu armastus esimesest silmapilgust. Ma olin koputanud läbi kõik uksed, enne kui leidsin “selle õige”! Õnneks oli agentuur paindlik ja lasigi mul teha erinevaid ülesandeid, ent ma ise poleks küll selle peale tulnud, et pakkuda end copywriteriks. Teadsin, et ma olen terve oma elu tekste kirjutanud, aga ei pidanud seda suureks saavutuseks või oskuseks, kuid erinevate ülesannete kaudu jõudsin lõpuks arusaamisele, et see amet võiks tõesti tulevikus olla midagi meelepärast. Järgmistele praktikantidele soovitan, et kui tunnete, et mõni suund meeldib või sobib rohkem kui teine, andke sellest kohe märku. Nii möödub praktika valutult ning saad fokusseerida kindlale suunale.
Aitäh, La Ecwadori maja ja selle pere, et võtsite mu vastu, lasite mul end otsida ja ehk lõpuks leidagi. Suurepärane kogemus täis õppetunde, mida ei vahetaks mitte millegi vastu!
Ron Mamers
Kuidas mõtleb fotograaf loovlahendusest tulenevalt välja fotokontseptsiooni ning kuidas ta lahendusteni jõuab. Agentuuri audiovisuaalspetsialist Karel on täielik multifunktsionaalne-rööprähklejalik-macgyver-kokk-kondiiter-talent, kes lisaks videote monteerimisele, helindamisele, kujundamisele ja animeerimisele tegeleb ka pildistamise, filmimise, režii ja pisut ka eriefektide meisterdamisega.
Üheks heaks näiteks, kuidas igapäeva mugavustsoonist väljuda ning endale lisaväljakutseid esitada, on Kareli loodud Büroomaailma Koolimaailma kampaaniafotod. Koostöös Art Director Anetega valminud tööd kirjeldab Karel järgmiselt: „Apelleerisin kampaania visuaalsel kontseptsioonil jõulisemale poster-kuvandile, kus kujutasin lapsi enesekindlatena ning ema, kui taustajõudu, rahuolevana. See stiil on teadlikult valitud klassikaliste superkangelaste filmide postrite stiililt, kuid ülesande keerukus seisnes selles, et kuidas nii-öelda tavalisi inimesi kangelastena kujutada nii, et see ei jätaks paroodia muljet.
Futuristliku feel’i saavutamiseks kujutasin ette kontrastset ja värvilist lähenemist. Vastandvärvid nagu sinine ja oranž annavad mõnusa sci-fi look’i. Kuna lähteülesanne oli näidata tegelasi kui futuristlikke enesekindlaid kangelasi, valisin rakursi alt üles, et kujutada neid aukartustäratavamana.
Koolimaailm 2019 kampaania ning videoklipiga „Saada kangelased kooli“ saab tutvuda meie tehtud tööde rubriigis.
- Klient: Büroomaailm
- Copywriter ja idee: Marten Liivik
- Art Director ja disain: Anete Konno
- Loovjuht: Taavi Lehari
- Foto ja video: Karel Otstavel
- Projektijuht: Mairi Talving
Liitu uudiskirjaga 