Istume Heily Aavikuga maha kolmapäeva pärastlõunal, tunnike enne tööpäeva lõppu. Pean endale tunnistama, et olen veidi närvis… ei tea isegi miks. Kuna ma ise sündisin 3 aastat pärast agentuuri asutamist, siis huvitab mind eelkõige, mis toimus agentuuris sel ajal, kui mind veel ei olnud ning Eesti reklaami kõrgajal, kui mina veel mänguautodega mängisin. Samuti soovin kasutada head võimalust, et uurida agentuuri tulevikuplaanide kohta ning küsida ka enda tulevikuks paar soovitust.

Kuigi olen välja mõelnud „soojendusküsimused“, siis Heily neid ei vaja. Lähme kohe asja kallale, nagu agentuuri igapäevaelus ikka – suurt sisseelamisaega ei anta.

 

Kui nüüd mõelda agentuuri peale ja võrrelda reklaamimaailma aastal 1997, kui La Ecwador alustas, ja 2022 ehk 25 aastat hiljem, siis mis on olulisemad muudatused reklaamimaailmas?

Ma arvan, et kõige suurem vahe ongi see, et 1997. aastal oli mängulisust ja fun’i oluliselt rohkem. Töötempo oli palju aeglasem. Täna on konkurents tihe, äri on oluliselt pingelisem, kui ta oli 1997. aastal ja tööd on ka 10 korda rohkem.

Reklaam on igavaks muutunud või miks 1997. aastal oli fun’im?

Esiteks, täna on enamikel ettevõtetel ilusti paika pandud brändi- ja turundusstrateegiad ning reklaamtegevused. 1997. aastal oli enamik ettevõtteid kohalikud ettevõtted, kellel ei olnud nii tugevat oma brändi- ja turundusstrateegiat ja nendega saigi rohkem mängida. Polnud raame, mille sees täna tegutsema peame.

Sa võid siis öelda, et täna on reklaam ka professionaalsem kui 1997. aastal? Kvaliteet on tõusnud?

Ma arvan, et täna lihtsalt tehakse reklaami palju teadlikumalt kui 1997. aastal. 1997. aastal oli majanduses selline olukord, et reklaami tegid jõukad ja lugupeetud ettevõtted, kes tahtsid kaugemale jõuda. Ärilises mõttes ei olnud reklaam väga vajalik tegevus, sellepärast, et kõik, mis kaubanduslettidele pandi, osteti ära. Me tulime just nõukogude ajast, kui oli defitsiit, inimestel ei olnud lihtsalt mitte midagi. Täna me elame kaupade ülekülluse olukorras ja kes tahab oma pakkumisega teistest kuidagi erineda või välja tulla, see peab rohkem pingutama.

Selle pika aja jooksul alates 1997. aastast oled sa näinud nii kriise kui ka kõrgaegu. Milline aeg või aastad oli sinu lemmik aeg reklaamiagentuuris töötamiseks või üldse Eesti reklaamimaastikul?

Lemmikaeg oligi alates 2000 kuni 2008. aasta masuni. Need olid ikkagi Eesti reklaami hiilgeajad. Sellel ajal ma olin ise ERALi (tänase Turundajate Liidu eelkäija – toim.) juhatuses, kuni 2010. aastani. Sellel ajal anti igal aastal välja ka Kuldmuna raamatut. Kui tahad, siis saad neid siin kontoris sirvida ja vaadata. Tegelikult tollased reklaamid olid oluliselt professionaalsemal tasemel tehtud, kui on praegused reklaamid.

Jah, ma olen vaadanud neid, need on väga ägedad. Ma ise ei käinud sel ajal veel kooliski, aga põnev on vaadata. Reklaamid olid palju julgemad, aga samas nad olid ikkagi tabavad, ei läinud käest ära.

Ühe reklaami tegemiseks kulutati oluliselt rohkem loomeaega. Neid töötati palju kauem välja, sest kui vaadata näiteks tollaseid printreklaame, siis neid töödeldi ikka palju. Täna, kui vaadata kasvõi Kuldmuna printreklaamide kategooriasse, ei ole selliseid hästi „šopatud“ (agentuuri släng; töödeldud – toim) reklaame. Kui sa tahad ikkagi head ja ideega printreklaami, imagoloogilist reklaami, siis selle tegemiseks peab olema agentuuril aega. Paraku aeg võrdub raha ja kui raha ei ole, siis ei ole ka seda tulemust. Ütleme hinnastamine oli oluliselt parem kui praegu. Töö eest maksti oluliselt rohkem.

Mis on olnud sinu enda jaoks kõige suurem töövõit, kõige ägedam projekt mille kallal sa ise või agentuur on töötanud?

Ma arvan, et mulle endale võibolla meeldis kõige rohkem see, kui me tegime 2010. aastal Kuldmuna galat koos Passwordiga. See oli päris äge. Ja kui ma mõtlen klientidest, siis minu meelest oli päris tore, kui me tegime omal ajal Eesti Postile brändingut… see oli mingi 2000ndate alguses; Eesti Loto ja kampaaniatest vahest Merko kunagine korterite kampaania. Ja Leiburile tehtud uued tooted Saib ja Ruks, mis tänaseni poelettidel ja  kindlasti ka Tallinna Vesi „Kraanivesi on joogivesi“ mainekujundus.

Sul on sel aastal 2 olulist juubelit. Agentuur sai 25 sa ise said 50 ehk sa ületasid sellise olulise verstaposti, kus sa tegelikult oled poole oma elust elanud La Ecwadoriga ühes rütmis. Kuidas see sind inimesena muutnud või mõjutanud on?

Ma arvan, et selle 25 aasta jooksul on mingid tööhaigusega seotud ilmingud välja löönud. Näiteks ma avastasin alles hiljuti et, ma ei taha enam kuulata reklaamplokke. Sellepärast, et need praegused raadioreklaami ja telereklaami plokid on nii jubedad. Sellised lamedad, „meil on kõige odavam pakkumine“ reklaamid – ma ei suuda neid kuulata. See on kindlasti tööhaigus.

Lisaks on 25 aasta jooksul tekkinud motoorne rahutus – ei oskagi istuda käed rüpes. Kohe, kui midagi ei tee, siis tuleb motoorne rahutus sisse. Kogu see agentuuri business on nii pingeline, et nii kui jääd siin kuskile istuma ja ootama või oma saavutatud töövõitu nautima, siis kohe on keegi sust juba mööda kimanud.

Ehk siis agentuuri juhtimisest kõrvale astuda sa ei ole veel mõelnud?

Ei no ikka olen mõelnud.

Aga hetkel kindlat plaani veel ei ole?

No hetkel kindlat plaani ei ole, aga ütleme nii, et siht on silme ees. Kui oleks häid valikuid, siis ilmselt oleks seda lihtsam teha.

Samas ei taha nagu igaühele ka edasi anda…

Kui sa oled ise 25 aastat pingutanud, siis jah. Kunagi, kui Uku Nurk oli meil loovjuht, siis äkki aastal 2015-2016 oli selline aeg, kui me tegelikult Ukuga tundsime, et väga palju juba tuleb uut generatsiooni peale ja et nad tegelikult üldse ei tea, mis agentuurid on olnud. La Ecwador äkki oli kaheksateist? See on ikka suur väärtus, et üks agentuur on nii kaua aega püsinud turul, seda igaüks naljalt järgi ei tee. Uku tegi selle peale tahvli agentuuridest, kes kõik on vahepeal tegutsenud. Neid agentuure on ikka väga palju olnud. Seejuures mingid agentuurid olid ju ikkagi tippagentuurid, näiteks Olav Osolini Kolm Karu oli aastaid turul number üks ja tundus, et ta on kõigutamatu, aga seda agentuuri pole enam ammu.

Võtmeküsimus ongi see, oma koht välja võidelda. Kui mõtled maailmakuulsate artistide peale, siis jube lihtne on teha üht hitti, aga proovi olla 25 aastat järjest kogu aeg edetabelites, see on palju keerulisem ülesanne ja seda suudavad vähesed.

Kas 25 aastaga oled sa ise muutunud rohkem agentuuri nägu või ikkagi agentuur on sinu nägu?

Ma arvan, et nii ja naa. Kindlasti on agentuur minu nägu ja kindlasti olen mina agentuuri nägu. Kõik inimesed, kes tulevad, need ka muudavad mind. Igal ajaetapil on olnud agentuuris erinevad võtmeisikud, kes on mänginud mingit oma rolli. Tegelikult igaüks jätab midagi.

Minu asi on olnud omaniku ja tegevjuhina hoida agentuuri vee peal ja jätkusuutlikuna, aga igalt poolt tuleb osata korjata positiivset, mis on ka ajas edasi viinud. Päeva lõpuks on ikkagi ju inimesed need, kes on agentuuri taga ja läbi aastate seda agentuuri edasi viinud. Igaüks on jätnud tegelikult tükikese siia agentuuri. Samuti ma arvan, et inimesed, kes on meil töötanud ja tänaseks kuskile mujale edasi liikunud, on võtnud väga palju tükikesi siit ja viinud neid mujale.

Mis ma ise sinu puhul kõige enam imetlen, on see, et sa oled ikkagi väga suure ettevõtte ehitanud, suure agentuuri, aga samal ajal olid sul lapsed, kui sa seda ehitasid – kaks poega on tänaseks täiskasvanud, kolmas praegu mängib kontoris telefoniga. Praegu noored saavad hiljem lapsi, siis kui karjäär on paigas. Sa tegid kõike korraga. Kuidas sa hakkama said sellega?

Ma ise tegelikult just ükspäev mõtlesin samamoodi selle peale. Siis, kui mul vanemad poisid olid, siis tegelikult teistel ei olnud lapsi ja ma kogu aeg tundsin, et see oli neile hästi suur konkurentsieelis. Palju on inimesi, kes on edukad, aga kellel ei ole lapsi. Ilmselt see ongi nende inimeste valik, aga kui on lapsed ja sa tahad olla tööalaselt hästi aktiivne, siis see tegelikult ei ole kerge. Lastega pead ikkagi oskama asju väga hästi jagada.

Ükspäev ma mõtlesin oma väga hea sõbranna peale, kes on tegelikult hästi minu moodi. Tal on ka lapsed ja ta on tööalaselt hästi ambitsioonikas ning kõrge lennuga. Ilmselt ikkagi ongi nii, et peab oskama hästi piire seada. Kui on töö, siis on töö, kui on pere, siis on pere. Peab oskama elu tasakaalus hoida. Sulle siis võrdluseks, et täna võib olla jube äge pidutseda küll hommikul kella neljani, aga homme on vaja ka asjad ära teha ehk peabki asju mõistusega võtma. Päeva lõpuks tuleb mingid asjad õigel ajal ära lõpetada, et olla veel järgmisel päeval ka sõiduvees.

Kusjuures sellega seoses on mul idee, et ma tahan alustada sellise saatesarjaga, kus on edukad ja ambitsioonikad ärinaised, kes on eduka karjääri kõrvalt jõudnud ka lapsed üles kasvatada. Väga paljud naised ei võtagi seda ette, sest see ongi väga raske.

Ma täitsa usun. Kui ma mõtlen enda peale, siis ma mõtlen pigem ikkagi enne karjäärile keskenduda ja siis… (Heily katkestab mind)

Ma arvan, et see ei ole õige mõtlemine, muideks. Tegelikult ei saa ühte lükata teise pärast edasi. Õige on see, kui sa suudad tekitada elus harmoonia ja sünergia. Võime tõmmata paralleeli söömisega – kui tahad hästi süüa, aga samas ei taha kaalus juurde võtta, siis tuleb leida selline sümbioos, et söök oleks hea, aga õiges koguses. Samamoodi on võimalik olla tööalaselt edukas ja tore pereinimene. Päeva lõpuks tuleb iseendale piirid paika panna, üks ei välista teist.

Täna on tegelikult oluliselt lihtsam, kuna 2000-ndatel ei olnud sotsiaalmeediat. Läbi sotsiaalmeedia on ikkagi väga lihtne äri ajada, läbi digiturunduse ja teie põlvkond on üldse selles mõttes teistsugune, et see, kui sa mu käest teenust ostad, ei tähenda seda, et me peame koos viiel peol käima ja saunapidusid tegema. 2000-ndatel oli see must-be, pidid olema sotsiaalselt väga aktiivne ja kui ei olnud sotsiaalselt aktiivne, siis sind ei olnudki olemas.

Kui Kuldmuna galal ei käinud siis mingi reklaamiinimene sa ei olnud, jah?

Jah, pluss kui sa ikkagi tahtsid endale mingisuguseid ettevõtteid kliendiks saada, siis sa pidid hands-on olema kogu aeg nende turundusinimestega. Täna ei ole niimoodi. Täna ostetakse sinu käest professionaalsuse alusel teenust. See, et me nädalavahetusel olime kuskil peol või hängisime koos ja meil on mingi tutvussuhe, see enam nii väga ei loe.

Kes on sinu jaoks olnud eeskujud või kes on sind inspireerinud 25 aasta jooksul nii Eesti reklaamimaailma mõttes kui kogu maailmas?

Minu käest on kogu aeg küsitud, kas mul on mingi eeskuju. Ma ei ole selline inimene, et ma hullult jälgin ja mõtlen, et ma tahan olla kellegi moodi. Ma olen olnud pigem seda meelt, et leida oma tee ja oma tugevused. No ja muidugi kui ma äriga alustasin, siis ettevõtlus oligi väga palju siseturule. Sellepärast ongi praegu Eesti agentuuridel väga raske välismaale laieneda.

 Mõtled, et raske on konkureerida rahvusvaheliste agentuuridega, kus on tööl tuhandeid inimesi?

Jah, lisaks peab olema globaalne arusaam ja globaalne vaade. Tuleb aru saada, kuidas teha Porschest rahvusvaheline bränd, kuidas seda globaalselt turundada, mitte ainult Saksa riigi põhiselt. Marimekko omanik, Kristi Paakonen, kellel oli esimene naisagentuur Soomes, tema viis oma agentuuri inimesi juba 70-ndatel Pariisi selle mõttega, et nad näeksid, mis on maailmakultuur. Inimesed, kes igapäevaselt rahvusvaheliste brändidega tegelevad, peavad aru saama, kuidas elavad inimesed New Yorgis, Pariisis ja Hamburgis. Me peame suutma mõelda globaalselt umbes samamoodi, nagu me peame aru saama, kuidas elavad inimesed Tallinnas ja kuidas elavad inimesed Pärnus ja Paides.

Kas nüüd, peale agentuuri reisi Maltale, võime oodata laienemisplaane? Käisime kultuuriga tutvumas… (naerame koos)

No laieneda on jah järgmine samm, aga ma ei tea kas see enam minu ülesanne on. Võibolla see on juba järgmise juhi ülesanne.

Eelmine juubel oli viis aastat tagasi. Mis on nende kahe juubeli vahel agentuuris arenenud? Kuna kolisime uude majja, siis mulle tundub, et see on olnud päris oluline arenguhüpe agentuuri ajaloos.

Need, kes hiljem agentuuri tulevad, nad arvavadki, et enne agentuur ei olnud suur.

Loomulikult on uus agentuurimaja hästi palju juurde andnud, aga tegelikult me olime juba Nõmmel sisult suuremad, kui me välja paistsime. Lihtsalt kontrast siia tulles oli hüppeline ja paratamatult inimesed ikka hindavad sind kasuka järgi, mida sa kannad. Kui me siia majja tulime, siis võib ju arvata, et hüppasime üle oma varju, aga tegelikult oma olemuselt olime juba ammu suured, see lihtsalt võibolla ei paistnud välja. See ongi brändingu võlu, selle järgi sind hinnataksegi.

Kas täna on La Ecwador selline, nagu sa seda 25 aastat tagasi oma unistustes ette kujutasid?

Kui ma 25 aastat tagasi agentuuri tegin, siis ma olin kindel, et ma teen ära mõned projektid ja siis suundun tagasi palgatööle, aga need mõned projektid venisid jube pikaks ja mingil hetkel tekkis hasart. Edasine tuli juba kuidagi loomulikult.

Ma küsin nüüd ühe soovituse endale. Kui ma hakkaks homme agentuuri asutama, mida sa soovitaksid mulle?

Ma ei soovitakski sul homme agentuuri asutada (naerab).  Soovitan kõigepealt oskusi omandada, korralikult kasvatada enda persoonibrändi ja saada valdkonnas tegijaks ja siis alles teha oma agentuur.

Kui sa saaksid praegu Eesti turundusmaailma või turundusvaldkonda mingis suunas tõugata või arendada, siis mis suunas sa seda liigutaksid?

Eesti tänane reklaami- ja turundusmaastik iseenesest võiks liikuda sinna suunda, et loomeinimeste hääl oleks ühiskonnas rohkem kuulda, et neid võetaks tõsiselt.

Kui me räägime üldse tulevikumajandusest ja ärimudelitest, siis aeg, kui edukas oli see, kes jõudis rohkem toota, on läbi. Me oleme ilmselgelt juba ammu selles ajas, kus võitjad on need, kes suudavad toota nutikamalt, luua rohkem väärtust ja rääkida lugu. Äriline loomingulisus on väga oluline. Kõik suured ettevõtted võiksid rohkem kasutada loomepotentsiaali oma äriprotsessides ja oma äri laiendamisel, sest edu võti tulevikus ei sõltu sellest, kui palju sa toodad, vaid kui kalli ja suure vääringuga suudad toote maha müüa.

Ilmselgelt ei ole tulevikupõlvkond enam tarbimispõlvkond. Märksõnaks on taaskasutus. Inimesed ju renoveerivad mööblit, taaskasutavad uuesti riideid ja elavad selles vaimus, et vähem tarbida ja tarbida mõistlikumalt; et jalajälg, mida maha jäetakse, oleks väiksem. Mina näiteks arvan, et varsti kaob ka reisimine sellisel kujul ära. Pole mõtet minna Eiffeli torni juurde, teha kaks Instagrami pilti ja seeläbi panna mingi märk maha. Noorem põlvkond saab Pariisi külastada ka virtuaalselt ning päriselt Pariisi minemiseks ootavad nad väga erilist kogemust. Reisibüroo, kes teenuseid pakub peab suutma selle lisandväärtuse välja mõelda ja selleks neid loomeinimesi vaja lähebki. Loomeinimesi peaks seetõttu äriliste strateegiate kokkupanekul rohkem kuulda võtma ja kaasama.

Ehk siis võib olla tuleviku mõttes kõige olulisem oskus ongi loovus või selline loov mõtlemine, mis eristab inimest masinast?

Jah, just! Ma arvan, et ka agentuuris pole varsti enam vaja inimest, kes teeb tavalist formaatimist. Kui sul on täiesti tavalised oskused, siis kellelgi ei ole vaja neid tavalisi oskusi. Alati peab suutma midagi ekstrat sinna juurde panna. Täna on ju olemas juba copy programmid – paned andmed sisse ja tekst tuleb välja. Täpselt sihtgrupile sobiv. Samuti disain, AI suudab seda juba luua. Desktopperi amet on varsti mõttetu, paned lihtsalt info sisse, milliseid formaate vaja, sellise kujundusega ja AI teeb asja ära. See tähendab, et inimene peab ikkagi edasi arenema.

Teine võimalus on see, et me hakkame AI-sid maksustama ja siis inimesed võivadki käia neli päeva tööl ja ei pea nii palju panustama, aga igal juhul ma näen, et loomevaldkond on oluline. Loomeinimesed peaks palju valjemalt ühiskonna igapäevaasjades kaasa rääkima ja neid tuleks rohkem kaasata. Meiesuguste turundus- ja kommunikatsiooniettevõtete käes on väga palju võimu ühiskonna hoiakuid muuta. Kui vaja, paneme inimesed sööma kommi ja kui soov, siis paneme nad kommist loobuma ja teeme nendest hoopis veganid. See võti on meie käes tänu emotsioonide juhtimisele, lugude jutustamisele ja loomeoskustele. See on ka suhteliselt suur vastutus, kuhu poole nügida ühiskonda.

Praegu tundub, et ees ei ole kõige lihtsamad ajad. Mis on sinu plaan, kuidas sellest kõigest endiselt võitjana välja tulla?

No ma ise olen sellel seisukohal, et kõige parem aeg kasvamiseks ongi keerulistel aegadel. Sel ajal on võimalik teha asju, mida enamik ei julge teha. Juba koroona ajal olid märgid õhus ja näha, kuhu see asi läheb. Kui ikkagi tuleb viirus, mis viib väga paljud inimesed rivist välja, see tähendab, et tootmised jäävad seisma, tehased jäävad seisma. See omakorda paratamatult tähendab, et pakkumise ja nõudluse vahekord läheb paigast ära, nõudlus hakkab suurenema ja pakkumist ei ole. See tõstab hinda. Tänaseks on hinnatõus saavutatud. Kõrge energiahind ongi siinkohal tasakaalustav faktor, mis tõmbab nõudluse taas alla tagasi ja nii tegelikult saadakse asjad jälle majanduslikult kontrolli alla. Need ajad on rängad ettevõtetele, kus ei ole õiget juhtimiskompetentsi ja on inimesed, kes ei suuda muutuvaid trende ette näha ja teevadki valesid otsuseid.

Kas sul on plaan valmis kuni La Ecwadori 50. juubelini? Kas sa kujutad La Ecwadori 50 aastasena ette?

Mul oli see plaan enda peas, kui me seda maja ehitama hakkasime aastal 2016. Minu arvates kõige optimaalsem piir on Eestis on ca 25 töötajaga agentuur. Üle selle lihtsalt enam ei ole optimaalne. Neile kõikidele tuleb kogu aeg piisavalt tööd leida. Ütleme need äririskid lähevad liiga suureks ja tasuvus muutub küsitavaks. Ei saa enam valida, milliseid kliente ja keda sa teenindad. Tuleb võtta laiem ja ebakvaliteetsem ampluaa. Uus maja ongi täpselt selle perspektiiviga ehitatud, et siin töötaks 25 inimest. Paraku koroona tõttu pole me uut maja saanud algse plaani järgi käima panna. La We-s on soov käima panna koolitused ja maja veelgi rohkem klientidele ning rentnikele kasutamiseks anda.

Kas 25 aasta pärast võiks La Ecwador olla ka välismaale laienenud?

Ma arvan, et see tuleb orgaaniliselt. Polegi nagu eesmärk omaette, et nüüd paneme lipu püsti ja ütleme, et me lähme. Mingil hetkel see paratamatult juhtub seoses sellega, et Eesti ettevõtted ise lähevad rahvusvaheliseks. Põlvkondade erisusega ja äri erisusega tulebki see, et uued ettevõtted, mis Eestisse tehakse, need lähevadki globaalseks. Kui need ettevõtted kasutavad Eesti agentuure, siis see viibki meid rahvusvahelisele areenile.

Uued ettevõtjad ei alustagi eestisisese visiooniga, vaid neil on kohe globaalne visioon.

See tähendab seda, et agentuuride töötajad peavad kõik olema hästi laia ja rahvusvahelise tunnetusega. Kui mõni meie klient näiteks otsustab liikuda Saksa turule ja edasi Ameerika turule, peab meil endal olema see kompetents, kuidas me Ameerika turuga toime tuleme. Globaalne tunnetus tulebki uue generatsiooniga, kelle jaoks on maailm alati avatud olnud – nii füüsiliselt kui virtuaalselt.

Kas see on ka põhjus, miks sa oled agentuuri päris palju noori võtnud? Võrreldes mõne teise agentuuriga on meil keskmine vanus ilmselt oluliselt noorem.

Vahepeal oli selline ajajärk agentuuris, kus meil oli päris palju minuealisi inimesi tööl, kes olid oma valdkonna tipptegijad. Minu arust oli see agentuuri kõige raskem aeg, sellepärast, et praegused noored, kes tulevad tööjõuturule või kes juba on, nagu meil üle kolmekümnesed, nende maailmavaade on ikka oluliselt kaasaegsem ja need hoiakud on teistsugused. Reklaamivaldkond vajab sellist värsket pilku.

Mu noorim poeg Chris on 11-aastane ja mul on temalt palju õppida. Ma arvan, et tänu sellele, et mul on noor laps kodus, näen väga palju rohkem, mis on üldse ühiskonna trendid. Väga paljud vanemad inimesed jäävad mingisse aja lõksu kinni ja nad ei taha muutuda. Agentuuris ei saa töötada selliste hoiakutega. Kõik muutub nii kiiresti. Ma olen kogu aeg öelnud: „Ainuke, mis on kindel, et mitte midagi ei ole kindel.“ Noorte maailmavaade ongi oluliselt laiem, sest tänapäeva noorest suur osa on elanud välismaal, nad on olnud vahetusõpilased, nad on reisinud rohkem ja nende hoiakud on ka rahvusvahelisemad.

Heily noorim poeg Chris on vahepeal käinud juba vaatamas, kuhu ema nii kauaks jääb. Kell saab kohe 17:30, tööpäev agentuuris hakkab vaikselt lõpule jõudma. Heily tuleb korraks veel intervjuu juurde tagasi ja annab mulle nõu. „Tead, kui sa oma agentuuri tahad teha, siis ära enam vana või klassikalise mudeli järgi agentuuri tee, tee midagi uut!“ Olen temaga nõus ja arvan, et see võtab hästi kokku ka meie intervjuu ja Heily põhimõtted agentuuri ehitamisel – teha midagi ise ja teha midagi uut.

 

Siim Kokkota

La Ecwadori copywriter

Tänavu oma 25. juubelit tähistav agentuur La Ecwador on viimase aastaga jõudsalt laienenud. Värskete liikmetena on lisandunud Loomeväljale kolm kogenud tegijat, keda ühendab üks ja sama – soov raputada Eesti reklaamimaastikku. Saame nendega tuttavaks.

 

Creative-tiimiga liitus äsja videokunstnik Carol Alice Tõniste, kelle senine kogemustepagas on saanud suuri täiendusi fotograafia- ja monteerimise vallast ning filmimaastikult. Varasemalt on Carol tegutsenud nii Reporteri uudistesaates, iduettevõttes so.fa.dog kui ka agentuuris Vurr, kuid oma suurimaks kireks peabki ta tegelikkuses filmindust. Nii on ta töötanud täispikkadel filmidel (nt. “Memory of Water” ja “The Renovation”), lühifilmidel (nt. “A wish upon a satellite” ja “Pädaste”), reklaamidel (nt Audi reklaam koostöös Netflixiga), sarjadel (nt “Sassis” ja “Cell8”), mitme muusikavideo ja paljude teiste formaatidega.  La Ecwadoris tahab Carol viia video ja pildi kõrgeimale resolutsioonile ning teha oma tiimiga ägedaid asju. „La Ecwadori majas on oma fotostuudio, mis eos juba annab megalt võimalusi suurte asjade tegemiseks. Potentsiaali on, nii et tahan selle kindlasti ära kasutada,“ sõnab Carol Alice.

Lisaks on creative-tiimiga liitunud ka uus loovjuht Aleksander Urke. Viimased kolm aastat tegutses ta reklaamiagentuuris Zavod Advertising, kus oli senior copywriteri rollis. 2019. aasta Kuldmuna noortekonkursil Potentsiaalimuna võitnud loovkirjutaja on varem töötanud nii reklaamiagentuuris Kontuur Leo Burnett kui ka kommunikatsiooniagentuuris Dalton. Nii peabki Sass oma suurimaks tugevuseks just kogemust. „Oma kaheksa-aastase reklaamikarjääri jooksul olen ma töötanud ja praktiseerinud mitmes agentuuris ning olnud seal eri rollides. Seetõttu olen näinud hulgaliselt briife ja töötanud paljude brändidega. Usun, et see on korralik baas, millelt La Ecwadoris suuri asju teha,“ sõnab Urke. Eri aegadel on Aleksander töötanud selliste klientidega nagu Seesam kindlustus, Eesti Gaas, SEAT, MARS, Cheetos, Lay’s, Doritos, Rakvere LT, Lexus, Raha24, Nivea, erinevad riigiametid, ministeeriumid ja paljud teised tublid ettevõtted.

Kolmanda uue liikmena on La Ecwadoris värske projektijuht Grete-Liis Kasvandik, kes varasemalt töötas meediaagentuuris Mediabroker digimeedia planeerija ja projektijuhina. TalTechis turundust studeerinud Grete-Liis toob agentuuri suured digiteadmised ning viimaseid tahab ta täiendada loovpoolega. „Minu eesmärk on saada klassikalise loovagentuuri tööst parem ülevaade ning see oli üks põhjustest, miks tahtsin just La Ecwadori tulla”, ütleb Grete-Liis. „Mu varasem tehniline ja digimeediaga seotud taust annab võimaluse oma klientidele välja töötada parimaid lahendusi,” võtab ta loo kokku. Projektijuhina on Grete-Liisi klientide hulka kuulunud Farmi/Tere, Tele2, Vanemuine, Juhani Puukool, KPMG, Honda, La Muu ning mitmed teised. 

Uued tiimiliikmed täiendavad juba olemasolevat ja tugevat La Ecwadori meeskonda. Üheskoos läheb  360-kraadiseid teenuseid pakkuv agentuur oma 25. juubelile vastu tegusana, pungil loovideedest ja pealehakkamisest.

 

Anna Leena Tae

Sotsiaalmeedia- ja PR-spetsialist

 

Agentuuri mesilassülemil on tänavu käsil keskmisest erilisem aasta. Seetõttu toimusid traditsioonilised suvepäevad Maltal, kuhu läksime kollektiivina otsima tõestust järgmistele hüpoteesidele: kas paralleel, mida kaugemale minek, seda lähedasemaks saadakse, peab paika? Millist hoogu ja hingamist annavad päevad koos argielust eemal ja kuidas mõjutab see pikemas perspektiivis töö kvaliteeti ja tulemuslikkust?

 

Malta lähendavad ristsed

Et meeskonnavaim ei raugeks, tuleb ühisteadvust aeg-ajalt turgutada ja lubada meeskonnale väikest restarti. 25 aasta jooksul oma kogemuste pagasit tublisti täiendanud tegevjuhi Heily Aaviku jaoks on see filosoofia olnud tähtsal kohal juba algusaegadest saati:
“La Ecwadoris on läbi aastate organisatsioonikultuur olnud väga olulisel kohal. Tulemuslikku ja pühendunud tööd teevad õnnelikud ja rahulolevad töötajad. Erinevate tähtpäevade ja motivatsioonikoolituste traditsioon on meie agentuuri DNA-sse sisse kirjutatud juba algusaegadest ning selle roll meeskonnatöös on äärmiselt oluline.”

Juba reisi esimesel päeval jagasime nais- ja meeskondliku vaimu kergitamiseks mehed ja naised tandempaatidesse, kus Neptuni valvsa pilgu all läksime kahetunnisele retkele looduse stiihiaid trotsima. Üsna kiiresti leidis kõigi seas tõestust ka järgnev vanasõna: “Inimene õpib oma kolleegi kohta palju rohkem teadma Vahemere hoovuste ja murdlainete meelevallas kui kontoris kohvi järjekorras.” Tassides kahekesi kajakki mööda niisket liivakivi vallseljakut või tehes lõunasöögilauas naerukilgete saatel lolle nalju, saad sa ikka kamaluga teisest põnevaid fakte teada. Õige aeg ja keskkond avab inimesi.

 

Agentuuris tuleb aeg-ajalt ette intensiivsemaid perioode, kus võib tekkida hetkeseid ummikuid või vastupidi – loovenergia kiiret kanaldamist. Kuidas on sellised meeskondlikud kogemused kõige sellega seotud, võttis tabavalt kokku meie loovjuht Taavi. “Kui jätta kõrvale reisimelu, soe sihtkoht, argisest keskkonnast irdumine ning uued kogemused, siis üldistatult ma usun, et erinevad majast-eemal toimuvad sündmused, näiteks võtted, kliendipäevad, koolitused või after hours üritused, mõjuvad meeskonnale värskendavalt. Nende mõte ei ole ainult vaheldus. Selliste väljasõitudega kaasneb alati teatud kestast vabanemine. Mulle on kõrvu jäänud ütlus, et kõige paremini õpib inimesi tundma matkal või reisil. Pikemal perioodil võõras keskkonnas avanevad meeskonnaliikmed ning leiavad uut ühisosa omavahel. Või vastupidi – välja tulevad mingid õhku jäänud vaidlused. Seega sellised meeskondlikud reisid on nagu peeglid ja suurendusklaasid, mis jätavad kõrvale töö-mina ning toovad rohkem esile päris-mina. Ning kui minna nii suure pundiga, siis loomulikult tuleb leida kuldne kesktee ning kompromisse. Kui me räägime La Ecwadori ilusast juubelist, siis selline kogemus on kaunis kingitus mitte ainult meeskonnaliikmetele, vaid kogu majale, sest see annab tiimile mingi uue liikumise, tekitab sisemiselt uusi sidemeid ning ühtse mälestuse. Kui küsida, mida Malta andis, siis ma arvan, et sellele saab vastata alles teatud aja pärast tagasi vaadates. Mida ta kindlasti andis, on päris mitu pooliku unega suveööd.”

 

La Perega liitus terve rebaste perekond

Traditsiooniks saanud suvepäevade osana lunastasid tänavu ka 6 värsket rebast oma rebasepassid. Agentuuri värskeim lisandus Grete-Liis, kes vaevu jõudis uksest sisse ja maha istuda, kui juba lennukile kupatati, võttis esimese nädala agentuuris kokku järgnevalt:

“Esimesel töönädalal reisile minna oli kindlasti paras elamus. Värske liitujana oli mul reisi alguses käimas veel rebasepõli, mis tähendas, et lisaks kõigiga tutvumisele pidin täitma ka oma rebase kohustusi. Ülesanded sundisid mind mugavustsoonist välja ning suhelda tuli palju. Sain aga juba varakult aru, et terve La Pere on väga sõbralik ja mind võeti avasüli vastu. Nalja ja juttu jagus kogu reisiks ning õppisin oma uusi töökaaslasi tundma selle nädalaga sama hästi kui muidu oleks kuudega. Kokkuvõtteks ütlen, et reis oli vägev ja uued töökaaslased veel vägevamad.”

25. juubeli tähistamine langes samale päevale suure töövõiduga

Tänavusel juubeliaastal said pidustused hoo sisse juba tegelikkuses märksa varem – ametliku sünnipäevaeelse peo pidasime maha 1. juunil ühes Eesti ilusate ja mõjukatega, ent õige kuupäeva kätte jõudes tuli otsus omakeskis pidu teha. Selleks õhtuks lõid daamid end kaunilt üles ja mehed tuka viltu – ühine agentuuri 25. aasta juubeli tähistamine leidis aset Valletta südames. Õhtusöögil sai tähistada ka La Perega värskeimat töövõitu – tänu agentuuri töörühma ponnistustele õnnestus Eesti Laskesuusa Föderatsioonil kindlustada 2027. aasta IBU MM-i korraldamine Otepääl.

Kert, kes oli reisi üks peamiseid korraldajaid, võttis õnnestunud reisi kokku endale omaselt:
“Sihtkoha valikul aitas kaalukausil langeda Malta kasuks just meie mõistes hilissügine soojus, mis kohalikus ekvivalendis tähendas 31-kraadist, ent siiski kosutavat leitsakut. Kuna kollektiivi vanusemediaan on nooremapoolsem, osutus Malta ka just seetõttu valituks, et selgitada välja agentuuri parim tantsulõvi. Malta puhul on mõnus see, et tegevusi on igale maitsele seinast-seina. Sõida rolleri, sõua kajakiga või promeneeri linna vahel. Kõik saavad korraks teha vajaliku restardi ega kiirusta esimesel võimalikul momendil hotellituppa Netflixi vaatama“.

25. juubeli puhul tänab agentuur kõiki kliente, koostööpartnereid ja säravaid kolleege, kes on meiega sellel teekonnal viibinud. Tõstame klaasi ja pea, vaadates juba 50ndate suunas.

Jälgi meie reise ja muid tegemisi ka Instagramis ja TikTokis.

 

Karl-Lennart Meri
Agentuur La Ecwadori digitiimi copywriter

 

 

 

Kevad on agentuuris olnud väga töine ja tavapäraselt kiire periood ning juba tundus, et Eesti suve ei tulegi. Seega lähetasime oma tänavused agentuuri aastaauhindade laureaadid Costa Bravale mõnusale minipuhkusele ning inspiratsioonitripile.

Kui sügisel käisid agentuuri kolleegi- ja aastaauhindade laureaadid Pariisis, siis käesoleva aasta algul said välja jagatud uued lõvitrofeed, millega kaasnesid piletid Kataloonia pealinna Barcelonasse.

„Barcelona on agentuuriinimestele suurepärane valik, kuna see inspireerib ning laeb akusid mitmes mõttes. Miro ja Gaudi jälgi on kõikjal ning tegevust jagub ka neile, kes tahavad end lihtsalt rannas kotile visata, juhtme välja tõmmata, rannikut avastada ning kultuurilisi vaatamisväärsusi kogeda. Minu enda jaoks on Barcelona puhul imetlusväärne kohalike rahvuslik uhkus ja soov iseseisvuda. See vabadusejanu on väga inspireeriv just praegusel ajal,“ kirjeldab Barcelonat loovjuht ning aasta turundaja Taavi.

Tänu eelnevale kogemusele oskasid aasta kolleeg Maiken Veskimäe ning aasta kullatükk ja tiimijuht Kert Aavik viia reisiseltskonna lisaks linna vaatamisväärsustele avastama ka Costa Brava rannikut. „Ühel päeval sattusime Tarragona lähedale pankrannikule, mille vahel olid ilusate vaadetega inimtühjad rannasopid. Saime helesinises vees ujuda ja kallastele uuristunud koopaid avastada,“ jagab Kert oma muljeid.

Mõistagi avas Barcelona end oma vaatamisväärsuste ja öömeluga. Aasta kullatüki ja uustulija nominendid Karla ja Jelizaveta võtsid maksimumi linna ja disainimuuseumide avastamisest. Võrreldes Eestiga köitsid tänavapildis rändurite tähelepanu alkoholi- ja tubakareklaamid, mille suhtes on Hispaanias leebemad reeglid ja mida oli tänaval näha kõikjal. Samas poodide vaateaknad olid minimalistlikud ja kaunilt sätitud.

Lugusid viiepäevasest getaway’st on palju ning neid küsige parimatelt järgmine kord kohtudes, sest siia need kõik lihtsalt ei mahu. Näiteks tabas üllatusena seltskonda iseasi, et Barcelonas pole renditõukse, millega linna vahel vurada. Küll aga saab samal põhimõttel võtta tänavalt rolleri ja sõita sellega kasvõi ühest Barcelona otsast teise. Viimasel õhtupoolikul mindigi kaherattalistega linna tänavaid ja vaateid avastama. Poolöine vuramine osutus üheks reisi ägedamaks ettevõtmiseks.

Aasta uustulija Rezete meenutab huvitavat olukorda spontaansest avastusretkest asulast ja teedest kilomeetrite kaugusele eraldatud salasopist, mis osutus kohale jõudes hoopis geimeeste nudistirannaks ja pakkus meile teistmoodi kultuurilist kogemust.

,,Tagasi tulime kindlasti jumekama, motiveerituna ning kogemuste võrra rikkamana. Kolleegidega reisimised mõjutavad otseselt ka igapäevast koostööd ning ma usun, et Barca reis kajastub ka igapäeva töös väga positiivselt,“ kirjeldab PR- ja sotsiaalmeediaspetsialist Anna Leena.

Täna saame ka juba öelda, et järgmiseid reisimuljeid saab kuulda juba sügisel!

 

Jaanid terendavad silme ees ning puhkuste periood on tulekul, seega on just nüüd viimane aeg mõelda, mida ette võtta aasta lõpus. Igal jõulul ning jaanieelsel perioodil näeme agentuuris, et klientidel on kuni jõuluvana tuleku või jaanilõkke süütamiseni palju muresid, mida oleks võimalik ennetada. Tihtipeale seda ise läbi kogedes mõeldakse, et järgmine aasta hakkan siis pool aastat varem asjaga pihta, aga leitakse end ikka ja jälle olukorrast, kus muster kordub ning ollakse ringiga samas kohas tagasi enne suuremad pühasid.

Viimaste aastate sündmused on teinud inimesed turundusvaldkonnas väga ettevaatlikeks ning ei juleta palju ette mõelda, kuid lõppkokkuvõttes tekibki sellest hirmust stagnatsioon või isegi hääbumine. Turundusmaailmas võib käigu pealt ideede loomine ja arendamine olla keskmisest keerulisem ja kohati ka raske ülesanne. Seega kas poleks hea, kui osa sellest tööst oleks juba ette tehtud? Selle asemel, et teha pidevalt ajurünnakuid ja planeerida vaid lühiajaliselt, võib olla kasulik luua 6-kuulist strateegiat mitte ainult selleks, et mitte uppuda töötundide ja -tempo alla, vaid ka selleks, et parandada oma töö kvaliteeti.

 

Turunduses peab alati olema eesmärk, mille nimel töötada.

Püstita turunduses eesmärke ja tööta nende kallal aktiivselt, nii jõuad tulemusteni kiiremini, kui jätta need lihtsalt juhuse hoolde. Reeglina planeeritakse suuremaid kampaaniaid pühade, hooaegade ja suuremate tähtpäevade nagu näiteks kooli alguse ümber. Kuna pühad ja kooli mineku kuupäevad korduvad iga-aastaselt, on neid lihtne ette planeerida. Tähtis on olla kohal ja luua ka strateegia tarbimishooaegade vahele jäävale nn hapukurgi hooajale, et ettevõttel oleks eesmärk ja plaan aastaringselt, mille kaudu saavutada püstitatud eesmärgid ja arendada brändi ning suurendada ka turuosa.

Nii on lihtne iga kuu lõpus kõrvutada prognoose tegelike tulemustega, mis annavad parima ülevaate trendidest ning tarbijakäitumistest. See aitab teha reaalsemaid prognoose ning annab ka ülevaate, kuidas strateegia ja turundus toimivad. Mis kampaania töötas paremini ning mis mitte.

 

Plaani koostamine

Turundusplaani ja -strateegia väljatöötamine koosneb mitmest etapist. Esmalt pane paika ajaaken, eesmärgid ning küsi endalt – mida soovid saavutada püstitatud ajaga ja millist ressurssi oled sa valmis mõeldud eesmärkide saavutamiseks kasutama.

Pärast seda kui oled püstitanud eesmärgid, on aeg panna paberile strateegia, kuidas antud eesmärke kõige efektiivsemalt on võimalik saavutada. Selleks on mõistlik vaadata ajas tagasi ning mõelda, mis on su ettevõtte turunduses minevikus töötanud ja mis mitte – kas on tulnud ette möödunud aegadel mõningaid takistusi, millele nüüd võiksid läheneda alternatiivselt? Strateegia loomisele aitavad kindlasti kaasa ka eelnevad turundusaruanded ja statistika, millest samuti saad teha omad järeldused mis töötas ja mis mitte ning võtta seda arvesse.

Argumente on tegelikult mitmeid, miks me soovitame planeerida turundust pool aastat ette. Esmalt jätab see vajadusel võimaluse lihvida juba ette planeeritud kampaaniaid – see tähendab, et töö kvaliteet on kõrgem ja seetõttu on ka brändikuvand ja hääl ühiskonnas paremini kuulda. Uute toodete lansseerimisel aitab pikem turundusplaan paika panna parameetrid, kuidas tekitada vajaminevat haipi toote ümber, et selleks ajaks kui toode välja tuleb, on ta juba ühiskonnas vastu võetud. Samuti ette planeeritud strateegiat ja turundust saab käigu pealt kohandada, mis aitab adapteeruda vastavalt ühiskonnas ja tarbimiskultuuris puhuvatele tuultele.

Suur osa turunduse plaanimisest on kanda ka meedial ja meediapindadel. Planeerides meediapindu käigupealt võib vastu vaadata kurb tõsiasi, et soovitud perioodiks on kõik pinnad välja müüdud või maksavad kordades rohkem, kui ette broneerituna – seega tuleb igati kasuks mõelda alati paar sammu ette ning hoida nii palju raudasid tules kui võimalik.

 

Edu ei tule iseenesest

6 kuud on pikk aeg ja selle aja sees võib palju juhtuda, aga selleks, et kuhugi jõuda, on tähtis seada sihte ja püstitada eesmärke. Planeerimine ja strateegia on oskus, mis areneb ajaga. Pika jutu kokkuvõtteks võib öelda, et kõik turundusplaanid saavad tehtud eesmärgil, et tsiteerida klassikut Hannibal Smithi – “I love when a plan comes together!”.

 

 

 

 

Juba 3. järjestikune Master of Ad praktikaprogramm on jõudnud eduka lõpuni. Loovad ja  innukad reklaamivasikad (nii nagu nad ennast ise kutsuvad) on end kenasti sisse elanud kirevasse reklaamimaailma, kus tegutsetakse edasi ka peale praktikat.

Talvel valiti kümnete kandidaatide hulgast välja viis säravamat ja talendikamat reklaamiilma tulevikutegijat, kes märtsi alguses end stardipakule seadsid, et stardipaugu kõlades Usain Bolti kombel loovagentuuri konkurentsitihedasse ja tormilisse igapäevaellu söösta. Praktikantidele tehti kohe alguses selgeks, et väikeste sammudega tippimine kaugele ei vii, võiduka lõpuni jõudmiseks on kohe alguses tarvis võtta suuri samme.

Nii alustasidki Kendra Katrina Könnel, Mari Hairk, Siim Kokkota, Hanna Kastor ja Janar Kaseorg kohe suurte projektidega, algselt koos, hiljem igaüks oma isikliku ülesande kallal tööd. Mida nädal edasi, seda keerukamad olid briifid, aga ka seda põnevamad ja loovamad praktikantide lahendused.

Kolme kuu jooksul omandasid praktikandid hindamatuid kogemusi ja teadmisi agentuurielu, reklaamiinimeste ja eriala kohta. Meeskonnana jaotusid praktikandid justkui eraldi agentuuri tiimiks: Marist sai projektijuht, Siimust copywriter, Hannast disainer, Kendrast sotsiaalmeedia spetsialist ning Janarist videograaf/animeerija. Vastavalt oma positsioonidele said kõik praktikandid ka endale personaalse mentori agentuuri töötajate hulgast, kes nende tööd suunas, kontrollis ja vajadusel abi pakkus.

La Ecwador andis võimaluse proovida kätt pea kõigis reklaamivaldkondades, alustades TikTokist kuni telereklaamide ja välimeediani välja. Praktikantide käe all valmisid erinevad kampaaniad ja osa võeti mitmest konkursist.

 

Osalejatele avas praktika uusi teadmisi just endast

Mari sõnul möödusid kolm kuud silmapilkselt ja praktikandid võeti soojalt vastu. „Agentuuri elu oli täpselt see, mida ma ootasin ehk täiesti ootamatu. Mulle tohutult meeldis, et mind kaasati väga erinevatesse projektidesse ning hiljem saime ka põhjalikku tagasisidet oma tegemiste kohta. See usaldus ja aeg, mida agentuuri töötajad meisse panustasid, näitas, kui väga meid seal hinnati ning kohati ei tundnudki ma ennast enam praktikandi, vaid täisväärtusliku La Pere liikmena,“ lausus Mari.

„Mulle meeldis, kuidas Heily ütles kohe praktika alguses, et võtame teid kui päris töötajaid ning mingit lebotamist siin ei tule. Me hüppasime pea ees vette, kuid see hüpe tasus end korralikult ära! Praktika käigus õppisin tundma nii ennast kui ka sügavuti reklaamimaailma ning selle rõõme ja kurbuseid. Minu praktika tegi väärtuslikuks ning unustamatuks just La Ecwadori perekond,“ tõi Kendra samuti välja asjaolu, et praktikante ei koheldud kui praktikante, vaid kui päris töötajaid ning mingit nurkade lõikamist läbi ei lastud.

Janar õppis enim praktikal olles töötama meeskonnana, mille liikmed üksteist täiendavad: „Väga oluline on aru saada, kui palju sind ümbritsevad inimesed teavad ja oskavad teha asju, millega sa ise pole kokku puutunud. Kuigi vahel tundus, et kõik, mis ma teen on liiga kerge ja võtab vähe aega, siis see tulenes minu oskustest ning teisest küljest oli asju, mille tagamaast ma midagi ei teadnud, kuid mis teiste abi ja tööga siiski tehtud said,“ sõnas Janar.

Hannale andis praktika juurde usku iseendasse ja rõõmu, nähes enda disaine kasutusel. „Kõige eredamalt jäävad kindlasti meelde enda tehtud disainide kasutusel nägemine ja La Peo korraldamine. Praktika andis mulle juurde enesekindlust, kogemust ja kinnituse, et soovin disaini alal kindlasti jätkata,“ lausus Hanna enesekindlalt.

„Ma tulin praktikale väga selge eesmärgiga saada võimalikult suur ja praktiline kogemus tööst reklaamiagentuuris ning seda ma ka sain. Kui alguses võttis iga päev täistuuridel ideede genereerimine ja suur töömaht ikka päris läbi, siis praktika teises pooles hakkas tekkima teatav vilumus ning harjusin agentuuri töörütmiga ära. Igal juhul sain võimsa kogemuse ning teadmised oma tugevustest ja nõrkustest,“ võttis Siim praktikaprogrammi kokku.

 

Agentuuri üllatas positiivselt noorte avatus ning kõrge initsiatiiv

Agentuuri loovjuhi Taavi Lehari sõnul ei ole praktika võrdväärne töövarjutamise või avatud ustega. ,,Mida aeg edasi, seda rohkem olen ma tähele pannud, et praktikale soovijad ootavad siit agentuurist mingit hängimise kogemust. Seda ei tule ning kolmas lend komplekteeriti selle alusel, et need noored ei vajanud abirattaid ning olid valmis saama täistuuridel kogemust.“ Lehari iseloomustab praktika läbinuid kui ambitsioonikaid, teotahtelisi ning kohusetundlikke noori, kes annavad endale aru, et ülikooli tõde pole täielik ning spetsialistiks ja reklaamifanaatikuks saad sa alles reaalsete olukordade kaudu. „Oma kogemusest lähtudes tean, et agentuuri tulles, sa ise tegelikult ei tea, milleks sa võimeline oled või milline on see sinu õige positsioon. Tänavused praktikandid usaldasid meid ning lubasid end asetada erinevatesse rollidesse, et päriselt tundma õppida oma tugevusi ning potentsiaali. See annab neile rohkem kui ükski uus teadmine või õpikutarkus.“

„Iga lennu noored on omamoodi andekad ja toredad, seda kolmandat lendu iseloomustaksin, kui elurõõmsaid ja ambitsioonikaid tulevikutegijaid. Nende arengumotivatsioon ja positiivne ellusuhtumine andis neile endile võimaluse õppida laiapõhjalisemalt ning omandada seeläbi ka rohkem kogemusi,“ ütles La Ecwadori tegevjuht Heily Aavik, hinnates Master of Ad praktikaprogrammi 3. lendu igati õnnestunuks.

Vaata Master of Ad praktikaprogrammi 3. lennu meelejäävamaid hetki galeriist:

 

Lastekaitsepäeval kutsus La Ecwador oma glamuursesse majja nii Eesti mõjuisikute koorekihi kui ka oma suurkliendid, kellega tehti võimas algus värskelt alanud suvele, Pride Month’ile ja agentuuri 25. juubeliaasta tähistamisele.

1. juuni õhtuks muutus agentuur linna parimaks peopaigaks. La Pere liikmed ootasid seda pidu juba pikka aega, sest viimased paar aastat pole olnud just sündmusterohked. Lisaks oli pidu oluline agentuuri igapäevatöö edendamiseks. ,,Mõjuisikud on meie valdkonnas väga olulised partnerid ning miks mitte nendega koos üks äge pidu maha pidada, et tähistada seda ägedat valdkonda, milles me igapäevaselt töötame,“ lausus La Ecwadori tegevjuht Heily Aavik. Peo eesmärk oligi lisaks hea meeleolu ja meelelahutuse pakkumisele viia kokku agentuuri kliente ja mõjuisikuid, et võiksid sündida uued ja põnevad koostööd.

Kolmapäeva õhtul väisasid Pirital toimunud pidu Eesti armastatuimad ning tuntumad mõjuisikud. Mõned meie suukliendid (Circle K, Mamma, Nõo Lihatööstus, Liviko ja Balbiino) toetasid üritust, kattes peolaua hea ja paremaga oma tootevalikust. Peojooke nauditi Panditopsi taaskasutusel põhinevatest panditopsidest, sest ka La Ecwador püüab oma tegevustes muutuda keskkonnasõbralikumaks. Uhke fotosein oli valmistatud Koduekstra kaunitest lilleseadetest, mille ees kõik külalised üksi ja koos üles pildistati.

Külaliste jaoks kujunes peo tipphetkeks drag queenide show (The Vilita ja Nordika) , millega tähistati Pride Month’i algust. Samuti avaldas külalistele, kes La Ecwadori varem külastanud polnud, muljet moodne ja stiilne agentuurihoone. Mitmed ütlesid, et tahaksid ise siin töötadagi. Lisaks drag queenidele seadis La Ecwadori butiikkinos end sisse selgeltnägija, kes ennustas ja tõlgendas külaliste ja La Pere minevikku, olevikku ja tulevikku.

Loodame, et pidusid saab tulevikus pidada vähe rohkem kui viimastel aastatel ning kohtume kõigiga juba mõnel uuel peol või hoopis mõne uue koostöö raames.

Kohtume kõigiga juba järgmistel meeleolukatel pidudel või mõne uue ja põneva koostöö raames.

Suurema galerii leiad SIIT!

“Kui sind pole Facebookis, pole sind olemas,” oli tsitaat, mis levis eelmisel kümnendil kulutulena. Olgugi, et toona mõeldi seda läbi huumoriprisma, on selle tähendus igati aktuaalne. Täna ei piisa Internetis vaid kohalolust. Küsimus on selles, kuidas olla nähtav ja käia ajaga kaasas – see ongi sisuturunduse ülesanne.

Sisuturundus pole pelgalt enam vaid turundustrend, vaid sellest on välja kasvanud omaette strateegia. Mõtestatud sisuturunduse eesmärk on panna bränd elama ja levima. Tõsta ta tuntust ja väärtust, tarbijas- ja jälgijaskonda. Sisuturundusega on võimalik luua digitaalne keskkond, käekiri ja narratiiv, mis aitab brändil kasvada orgaaniliselt ja tõusta tal esile meedia tandril kestvast olelusvõitlusest ja üleüldisest reklaamisuminast.

Sisuturundusest räägitakse palju, aga mis ta üleüldse on?

Sisuturundus on sisu e. contenti planeerimise, loomise, levitamise, jagamise ja avaldamise protsess, mille väljunditeks on sotsiaalmeedia, blogid, veebisaidid, podcastid, pressiteated, trükiväljaanded jne. Praegusel digiajastul võimaldab sisuturundus suhelda ja jõuda sihtrühma ja tarbijateni otsemaid teid pidi ja kiiremini, kui kunagi varem. Paralleelselt on sisuturunduse eesmärk laiendada aktiivselt brändi mõjuhaaret, tuntust, kaasatust, lojaalsust ja turuosa.

Tarbimisharjumused nagu turunduski on aastatega muutunud. Seega on kindlasti vaja välja töötada strateegia ja kehtestada parameetrid, mille abil klientideni jõuda. Täna tarbitakse enim sisu, millel on väärtus ning millel on potentsiaali levida ka orgaaniliselt. Sisul on mingi väärtus, kui ta annab ülevaate, näiteks kuidas teie pakutav teenus, toode või bränd lahendab tarbijate probleeme ja realiseerib nende soove. Niiviisi lähenedes lahendab see eos kaks probleemi – kuidas jõuda tarbijani orgaaniliselt, lahendades nende jaoks probleemi x või soovi y ning samaaegselt luuakse väärtust brändi, toote või teenuse turundamise kaudu.

 

Mis on sisuturunduse eelised?

Tänapäeva digiliiklust dirigeerivad kõige rohkem Facebooki ja Google algoritmid. Sisuturunduse üks eesmärkidest on aidata leida inimestel tee teie ettevõtteni massilise andmehulga seast ning mida enam sisu levib, seda kergemini olete te ka üles leitavad Internetis. Alati peab meeles pidama, et inimestel on õigus valida, millist sisu nad tarbivad. Täna kümmeldakse infomeres ning asjakohane sisu äratab ja tõmbab alati tähelepanu, mis aitab inimestel leida tee teie kaubamärgini. See on tähtis, kuna inimesed kipuvad eelistama brände, mida nad juba tunnevad või teavad.

 

Sisuturundus on teiste digitaalsete turundusstrateegiate alus ja täiendus

Kui olete mõelnud, kuidas muuta oma digiturunduse strateegia efektiivsemaks, siis sisuturundus on tõhusamaid meetodeid selle eesmärgi saavutamisel. Eelkõige tuleb välja töötada strateegia ja eelarve, mille kaudu on võimalik kaasata sihtrühmi kaasahaaravalt ja kuluefektiivselt. Niiviisi on võimalik luua brändile lisaväärtust, mis sillutab tee ettevõtte tuntusele, käibele ja turuosale.

Sisuturundus La Ecwadori abil

Sama tähtis, kui seda on efektiivne strateegia, on oluline luua ka päriselt huvitavat ja massist eristuvat sisu – kusjuures tuleb silmas pidada, et igal kanalil oleks oma kanali põhine lähenemisviis. Mis töötab Facebookis, suure tõenäosusega Instagramis ja TikTokis ei tööta.

La Ecwadoril on pikaajaline sisuturundusstrateegiate ja sisu loomise kogemus – seda nii sotsiaalmeedia vallas Facebooki, Instagrami, TikToki, YouTube’i ja LinkedIni platvormidel, aga ka Googles ning muudes meediumites – sh saated, ajalehed, blogid ja SEO põhised artiklid.

 

Kui soovid oma brändi elavdada ning viia sisuturunduslikud meetodid uuele tasemele, võta ühendust La Ecwadori Digital tiimi projektijuhiga aadressil rezete@laecwador.ee. Üheskoos leiame just teie ettevõttele parima lahenduse, mis aitaks tõusta pildile ning laiendada oma brändi tuntust ja turuosa.