Astudes 10 aastat tagasi La Ecwadori uste vahelt sisse, ei osanud Maiken Veskimäe ilmselt unistadagi, et tema juhtimisel all võidetakse Otepää linnale 2027 laskesuusatamise maailmameistrivõistluse korraldusõigused. Kust ja kuidas sattus Maiken reklaamivaldkonda ning kuidas on reklaam kujundanud teda ja vastupidi, võtab kokku Maikeni kolleeg Karl-Lennart. Kuidas sattusid Sa üleüldse agentuuri? Õppisin samal ajal EBS-is esimesel […]
Maikeni säravad 10 aastat La Ecwadoris
Astudes 10 aastat tagasi La Ecwadori uste vahelt sisse, ei osanud Maiken Veskimäe ilmselt unistadagi, et tema juhtimisel all võidetakse Otepää linnale 2027 laskesuusatamise maailmameistrivõistluse korraldusõigused. Kust ja kuidas sattus Maiken reklaamivaldkonda ning kuidas on reklaam kujundanud teda ja vastupidi, võtab kokku Maikeni kolleeg Karl-Lennart.
Kuidas sattusid Sa üleüldse agentuuri?
Õppisin samal ajal EBS-is esimesel semestril rahvusvahelist ärijuhtimist, kui mind agentuuri kutsuti. Toonane projektijuht liikus edasi ning temast jäi tool vabaks. Tulin algselt tema asemel üldse bürooassistendiks. Kuigi olin kõigist oluliselt noorem, võeti mind soojalt vastu.Edasi läks kõik lepase reega?
Tegelikult sain üsna kiiresti enda kätte ka oma esimesed kliendid. Päris esimene klient oli Kaubamajakas, kellele me Pärnus üritusi korraldasime. Ilmselt sain hästi hakkama, sest minu lauale jõudis ka peale nende mitmeid uusi kliente ja projekte. Järgnevalt aitasin produtseerida oma esimesed telereklaamfilmid Nõo Lihatööstusele ja olin tegev ka ERSO projektides. Sealt sain hea kogemuse ja ülevaate brändidest – mida üldse üks bränd teeb.
Sul on alati tähtsal kohal klienditeekond, mugavus ja personaalsus. Kuidas see Sul tekkinud on?
Mulle on alati meeldinud jälgida, kuidas erinevad ettevõtted kasutavad turundust ja reklaami, et jõuda oma sihtgrupini. Meie töös on väga oluline mõista, mis on brändi omadused ja kuidas brändi arendada. Ma jälgisin brände ja nende arengut isegi enne, kui astusin reklaamimaailma, ja see huvi on ainult süvenenud. Ühtlasi on avardanud minu silmi ka reisimine. Tihtipeale piisab väikesest lisasammust, et ettevõte jääks eredalt meelde. Olen neid praktikaid võtnud kasutusse ka meie igapäevatöös.
Sulle läheb väga korda La Ecwadori bränd ja selle kuvand.
La Ecwador on minu kodu. Seega on see mulle loomuomane, et kõik, kes puutuvad meiega kokku, jääksid rahule. See kehtib nii väljaminevate tööde, projektide kvaliteedi kui ka klientide küllatulekul. Üritan alati muude töökohustuste kõrval ka selle eest hoolitseda, et kontor näeks puhas välja ning et klient tunneks end rahulolevalt ja naaseks rõõmuga.
Mis sind brändide juures enim kõnetab?
Mind on alati huvitanud brändide käekäik, nende lähenemismeetodid ja strateegia. Geriljaturundus ja hiljutine hype Prime’i ümber on hea näide sellest, mis minu silmis on põnev ja kaasahaarav. Iga bränd ja nende käekäik on erinev, ent brändi lähenemised, mis murravad interneti, väärivad äramärkimist.
Tähtis on leida oma koht ja tunnetada oma väärtust. Kuidas sul see õnnestus?
Teadsin juba tegelikult enne agentuuriga liitumist, et minust disainerit või copyt ei saa. Keskendusin iseenda tugevustele ja see on aidanud mul hoida fookust terve see aeg.
Statistiliselt oled sa ära käinud 25% maailma riikidest. Kus tõuseb reklaam kõige rohkem esile?
Kindlasti ei saa üle ega ümber New Yorkist ja Times Square’st, kus majasuurused reklaamtahvlid ja väljapanekud võtavad sõna otseses mõttes silme eest kirjuks. Mis väga üllatas, on ka Pariis. Seal on alati rõõm vaadata, kuidas pannakse rõhku ruumilisele reklaamile ja kunstilistele väljapanekutele. Reklaame on vähe, aga need on väga läbi mõeldud ja maitsekad. Mis mulle meeldib, et seal polnud väljapanek paksult asju täis topitud, vaid oli kontseptuaalselt eksponeeritud. Lähtuvalt brändist anti edasi kas vooruslikkust või futuristlikkuma lähenemist, kus toode rääkis ise sama lugu.
Kas Eestis ka nii lähenetakse?
Eestis valitseb rohkem lähenemine, kus info ja valik üritatakse hetkega edasi anda. Minu arust teeb see reklaami segasemaks ja keerulisemaks. Parem on läheneda kindla fookusega ning proovida alguses tekitada inimestes huvi paari-kolme tootega, mis tekitab huvi brändi, nende loo või laiema toodete valiku üle ehk jutustada lugu etapiliselt.
Reklaamiagentuuri argipäev võib olla nagu Ameerika mäed. Kuidas Sa end tasakaalus hoiad?
Minu maandus ja n-ö „stepsel seinast“ on poks. Kui sul on paralleelselt 10 klienti ja iga kliendiga käimas 7 projekti, kes kõik nõuavad samaväärselt tähelepanu, kipub olukord muutuma üsna kiirelt stressirohkeks. Seetõttu näen, et enda maandamine ja endaga tegelemine agentuuris on hädavajalik, et pea tühjaks saada ja aeg-ajalt endale restarti teha. See hoiab ära pikemas perspektiivis ka sisemised pinged.
10 aastat on pikk aeg. Oled mõelnud ka kursimuutusele?
Pigem ei. Eks selliseid päevi tuleb ikka ette, kui vaatan peeglisse ja küsin, kas ma olen enda jaoks ikka õiges kohas. Aga seda esineb igas ametis – pole vahet, kas on pingeline või mis tööd inimene teeb. Tähtis on kitsaskohad kiiresti lahendada ja edasi liikuda.
Aga valdkond ise. Kas see end kuidagi Sinu jaoks ka ammendanud on?
Jaa ja ei. Reklaam on nii mastaapne, et me tihtipeale ei pane ise tähelegi, kui imbunud see kõikjale on. Maailm on pidevas muutuses ja reklaam sellega. Leian, et oluline on käia ajaga kaasas ning mitte vaadata trendidele altkulmu. TikToki tulles ei osanud keegi ennustada, milliseks mammutiks ta saab. Sama oli Facebook’iga. Reklaam leiutab ja leiab endale pidevalt uue väljundi, mille kaudu end esitleda – see ei luba end reklaamil ka ammendada ning hoiab valdkonna minu jaoks põnevana.Mis on Sinu heureka hetked?
Suurprojektid, mis kannavad vilja ja kus kõik võidavad. Eks neid on tulnud ka omajagu aastate vältel. Hea näide on sellest IBU 2027, kus me tiimiga võitlesime Otepääle 2027. aastaks laskesuusatamise MM-i korraldusõiguse. Selle jaoks töötasime välja Otepääd ja Eestit tutvustava kontseptsiooni ja materjalid, mida tuli esitada IBU (Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit) juhatusele ja seejärel kongressile. Lisaks videole ja esitlusele lõime ka Eestit, Otepääd ja Tehvandi Spordikeskust tutvustava postkaartidest koosneva eksklusiivse meeneraamatu, mis kingiti kahekümnele kongressi juhatuse liikmele. Meeneraamatu muutsid eriliseks allkirjastatud pöördumised president Alar Kariselt ja toonaselt kultuuriministrilt Piret Hartmanilt. Lõpphääletusel sai Otepää 44 häält 46-st. See võit jääb eriliselt meelde ning on ehe näide, et tööl, mis me teeme, on ka suurem väärtus ja tagamõte.
Kas klient on püha lehm või inimene nagu iga teine?
Arvan, et nagu igas muus elu olukorras, on kõige aluseks ausus ja austus. Kliendiga ei pea olema südamesõber, aga peab olema mõistmine ja arusaam üksteisest. Tähtis on mõista printsiipi, et tehakse koostööd, mis viib edasi mõlemat. Minu jaoks on väga olulisel kohal olla kliendiga üdini aus ja kui vaja, öelda otse ilma keerutamata: „Stopp! Võtame sammu tagasi, alustame uuesti!“. Läbides protsesse, mis võivad tunduda ebamugavad ja teevad jalgealuse tuliseks, lihvivad tegelikkuses koostööd.
See koostöö on üle kandunud ka igapäevasesse töösse. Võitsid 2 aastat järjest parima kolleegi tiitli. Kuidas see juhtus?
Leian, et olen ennast heas mõttes kehtestanud ja teinud oma tiimi ning kolleegide elu ümberringi võimalikult mugavaks, selgeks ja lihtsaks. Teisalt leian, et meeskonnavaimu saab edendada oluliselt paremini argisest keskkonnast väljas. Seega korraldan agentuuri töötajatele üritusi ka töövälistel aegadel, et tekiks võimalus näha kolleegide erinevaid tahke. Hea näide on sellest Malta reis, kus läksime süstadel avamerele ning jagasin tandemisse agentuuri mehed ja naised. See oli team-building vaatest super, sest olukord, kust me kõik end leidsime, polnud kergemate killast. Küll aga tulime kõik sealt tugevamate ja ühtsematena välja.
Sa surud inimesi nende mugavustsoonist välja – on see teadlik?
Ma arvan, et see võib olla alateadlik, sest nii on mind kasvatatud. Väikesest peale juba väisasin ma vanematega läbi maailma eri nurki, kus iga päev tõi midagi uut ja huvitavat. See ei lubanudki väga mugavustsoonil tekkida. Pidin läbima palju selliseid upu või uju olukordi, mida tuleb tegelikult ka agentuuritöös palju ette. Projekti- ja tiimijuhina soovin, et meeskond areneks ehk mugavustsoonist välja surumine on tegelikult hea, sest see aitab ka loovatel avastada endas rohkemaid külgi.
Kas 10 aasta pärast jälle?
Ma usun küll, jah. Seni kuni ma tunnen tööst väärtust ja näen, et see läheb klientidele korda, olen ma õnnelik. Õnneks on valdkond piisavalt põnev ja konkurentsitihe, mis sunnib sind tippvormis olema.