Kus teie “munad”on?

 

Kuu aega tagasi said jagatud Eesti disainiauhinnad, augusti lõpus tunnustati reklaamimeistreid BalticBestil. Järjekordsed loovauhinnad on oma omanikud leidnud. Septembri keskel Äripäeva avaldatud Turunduse TOPi Eesti edukaima reklaamiagentuuri kategoorias esikoha võtnud Agentuur La Ecwador näitab suurepärast tulemust majandustulemustes, kuid samas pole ette näidata lademetes auhindu reklaami- ja disainiauhindade konkurssidelt. Kas vastuolu peitub teadlikus boikotis, tagasihoidlikes loovlahendustes või milleski muus?

Agentuuri loovjuht Taavi Lehari tõdeb, et seda küsimust on viimastel aastatel mitmeid kordi õhku visatud, kuid tema sõnul ei tasu otsida sellest mingit vandenõuteooriat või sildistada vastuolu mingisuguse boikotiga. „Tegelikult on tegemist ikkagi strateegilise ja teadliku valikuga. Loomulikult on äge, kui loovagentuuri seintel on auhindu ja tunnustusi mainekatelt konkurssidelt ja oma valdkonna mentoritelt, kuid sageli ei nähta väljast, milline ressurss on tegelikult nende tööde esitamisse pandud.“ Lehari sõnul võtavad erinevad ettevalmistused, case-study’d ja konkursitööde koostamised omajagu aega, energiat ja vahendeid, mis kõik peavad tulema millegi arvelt.

Seda nimetabki loovjuht valikukohaks: kas suunata see ressurss oma klientidele ning aidata neil oma eesmärke saavutada või tõmmata hoogu pisut maha oma põhitöö kõrvalt ning pühendada end “munade” kasvatamisele. ,,Ma arvan, et iga reklaamiagentuuris töötanud inimene teab, kui palju energiat tegelikult tööde esitamisse pannakse. Teiseks, kui agentuur teeb tööd ainult auhindade nimel, siis ei tee ta päriselt tööd kliendi eesmärkide saavutamiseks. Sama tõdesid ka Leedu agentuuride Milk ja Not Perfect juhid, kes tunnistasid, et auhindade tagaajamine ei ole edukas ärimudel. Ühtel hetkel küsisime ka meie endalt, et mis on olulisem kas meie klientide eesmärgid või auhinnad.“

Uhkuse küsimus

Lehari tunnistab, et temalt on ka mitu korda küsitud, et kas nad pole oma töö üle uhked ning kas tema meeskonnas puudub see teatav edevuse faktor, mis agentuuridele nii omane on. ,,Ma leian, et küsimus on selles, millega inimesed seda uhkust oma töö suhtes tunnetavad ja tõlgendavad. Loomulikult on auhindade ja tunnustuste saamine oma tegevust väärtustav, kuid vähem oluline ei saa olla see, kui täidetakse ja ületatakse oma tööle seatud eesmärgid, mis üldiselt tulevad kliendi poolt. Ülesanded, probleemid, eesmärgid on agentuuride igapäevased tööosad – meie ülesanne on välja pakkuda lahendusi. See on kõige olulisem.“ Lehari leiab, et kui sellega kaasneb tähelepanu oma valdkonnas ja sihtgrupi väliselt alalt, siis on see ainult boonus, kuid mitte omaette eesmärk.

Kõrvu on jäänud ka ütlused, et osalemine peaks iga agentuuri DNAsse ja endast lugu pidava teenusepakkuja tegevustesse kuuluma, tõmmates kõigile mitte-osalejatele varju peale. Kas nõustute sellega? „Ma tean mitmeid professionaale, kes ei võta ise osa sellistest konkurssidest, kuid ma ei leia, et nad kuidagi vähem paremad oleksid oma oskuste ja saavutuste poolest, kui need kes saadavad kümneid ja sadu töid igal aastal laiali ning saavad nende pealt nominatsioone. Parimal juhul ka säravaid kohti. Jällegi – ma ei pea osalema rahvamaratonil, et teada, kui heas vormis ma olen.“

Kreatiivsus vs efektiivsus

Lehari leiab, et väga palju rõhutatakse kreatiivsust ning originaalsust, kuid vähem efektiivsust. „Kohati on mul tunne et loovusekultus on niivõrd suur, et efektiivsus jäetakse täiesti kõrvale. Muidugi loovkonkurssi nimi ütleb juba, et seal on peamiseks kriteeriumiks kreatiivsus, kuid vaatamata sellele, et minu ametinimetus on loov-juht, ei saa ma vähem oluliseks pidada meie tööde mõju ning seatud eesmärkide (olgu need ärilised või midagi muud) saavutamist. Kui me töötame välja näiteks sotsiaalkampaania, mille peamine eesmärk on vähendada tööõnnetusi ja -surmi, siis minu „auhinnaks“ on see kui järgmise aasta statistikas on töösurmade arv vähenenud.“ Lehari leiab, et kui tulemus on sama või isegi hullem, ei ole eetiline sellist kampaaniat kuskile konkursile esitada, sest olgugi see nii loov, kõneainet tekitav ja originaalne kui tahes – oma eesmärki pole see ei täitnud. „See on ikkagi agentuuri enda vastutustundlikkuse küsimus, mis peaks ettevõtte äripoliitikasse sisse kirjutatud olema.“

Kuid kas tähelepanu ei ole oluline?

,,Jah, pikas perspektiivis on tähelepanu suurem valuuta, kuid kui see ei too kliendile investeeringut tagasi, siis kas sellel valuutal on väärtust? Ka Eestis on viimase aasta jooksul tegevuse lõpetanud mitu ägedat ettevõtmist, mis tegid väga lahedat, kaasaegset ning ägedat turundust, kuid kas siis lansseerimise-eelsest turuanalüüsi veast või ebaefektiivsest inimeste motiveerimisest reklaamtegevuste kaudu, pani äri ikkagi uksed kinni. Mis siis et nende sisu jagati, vaadati huviga ning sellest räägiti. Seega jõuame tagasi selleni, et mis on olulisem: kreatiivsus või efektiivsus?“

Lehari tõdeb, et päris kardinaalseks otsuseks seda konkurssidelt eemale hoidmist pidada ei saa, sest enne iga esitamisperioodi käib osalemise teema koosolekute õhust läbi. ,,Loomulikult oleme alati avatud esitama töid, kui klient selleks soovi avaldab. Koos see töö ja tulemus sündis, koos võib ka auhindu jahtima minna. Jällegi valik, eks ole.“ Samuti tunnistab Lehari, et vahel on olnud tunne, et oleks ikka võinud ühe või teise töö esitada, sest vaadates hiljem võidutööde taset, oleks mõnel tööl kindlasti head šansid olnud. ,,Aga teadagi need ’oleksid’ ei maksa mitte midagi,“ muheleb ta.

Tulemus või pagunid?

Üheks väikeseks tõrvatilgaks kohalikul reklaamimaastikul peab Lehari konkurentide teatavat jäikust oma klientide suhtes. Selle all peab ta silmas olukorda, kus agentuur surub oma ideed läbi just auhindade ja tähelepanu soovist, kuid jätab tähelepanuta kliendi ülesande esmase eesmärgi. ,,Mul on nelja aasta jooksul olnud kogemusi, kus klient tuleb majja ning räägib oma varasematest kogemustest Eesti mõjukate reklaamiagentuuridega, mis on lõppenud pettumusega – loovtiimid on lahendusi kujundanud selles suunas, et endale selle pealt paguneid ning tunnustusi teenida, kuid tegelik vajadus on jäänud saavutamata. Klient tuleb ikkagi agentuuri heas usus ning kui neid lootusi petta, võib lõppeda või tugevalt kahjustada saada agentuuride tase ja maine üldiselt, mis paneb kahtlema, kas agentuuril on võimekust mõista oma kliendi äri ja tema eesmärke.“

Jättes auhinnad ja loovprežtiisi tahaplaanile, siis mis Taavi Lehari arvates oli läinud aastal edu valemiks? „Üheks eelduseks on kindlasti pikaajaline koostöö. Meie klientide seas on palju neid, kellele oleme olnud turundusosakonna laienduseks juba mitmeid aastaid. Oleme õppinud nende äri ja turgu üksipulgi tundma ning teame täpselt, mida nad vajavad. Pikaajalise koostööga kaasneb usaldus ja stabiilsus, mis tulevad igapäevasele töötamisele kasuks. Teiseks on kindlasti paar aastat tagasi tehtud strateegiline muudatus meie tööjaotuses. Tekitasime majasiseselt viis individuaalset meeskonda, mis keskenduvad sisuturundusele, meediaplaneerimisele, digiturundusele, trükistele ning traditsioonilisele reklaamile. Selle tulemusena on toimunud väga tugev spetsialiseerumine ning lisaks võimalus pakkuda kliendile terviklahendusi selliselt, et klienti ei pea enam kaasama mitut erinevat partnerit, mis jällegi aitab ressursse säästa.“

Jaga ka teistega:

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga