[vc_row][vc_column][vc_column_text]Kokkuvõte 28. aprillil Büroomaailmas toimunud La Ecwadori Hommikukohvilt “Muusika ja bränding”.[/vc_column_text][vc_empty_space][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column width=”1/2″][vc_column_text]Igal ettevõttel, organisatsioonil ja brändil on olemas omapärane logo või visuaal, mis teeb ta teiste seast kergesti äratuntavaks. Tuntud helilooja ja muusikaprodutsent Priit Pajusaar arvab, et kõik need logod on tänapäeval jube kihvtilt tehtud, ent samas tundub talle, et need oleks toodetud justkui kurtidele. “Väga vähe on maailmas neid brände, kelle visuaali toetab audio. Ometigi on inimese visuaalne mälu oluliselt kehvem kui kuulmismälu. Heli vajalikkust ei aduta, kuid visuaali ja heli adekvaatne kokkuliitmine toob hämmastava tulemuse,” selgitas Priit.[/vc_column_text][/vc_column][vc_column width=”1/2″][vc_single_image image=”3949″ img_size=”full” alignment=”center”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Audiovisuaali ning brändi ja reklaamide vahelisi uuringuid on tehtud läbi aastate. Neist kõigist on peegeldunud üks läbiv tulemus: kui sinu ettevõttel on õige visuaal ning sellega käib kaasas ka sobiv heli, siis firma brändi väärtus ning meeldejäävuse aste tõuseb.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_custom_heading text=”Kuidas audiovisuaal töötab?” google_fonts=”font_family:Raleway%3A100%2C200%2C300%2Cregular%2C500%2C600%2C700%2C800%2C900|font_style:400%20regular%3A400%3Anormal”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Üle maailma viraalseks muutunud video “Your Body Is Not a Temple” looja ning La Ecwadori verivärske stsenarist Johan Pärjamäe seletas, et heli kuulates meeldib meile tuvastada varasemalt tuttavaid mustreid ja helisignatuure. “Meie auditoorne korteks tuvastab ära muusika ning samas kohas tekib emotsioon, mälu ning toimub liikumine. Kui sa kuuled muusikat, mis tekitab sinus äratundmise, lööb sinu aju naudingukeskus niivõrd särama ning lihtsustatult öeldes oled sa enese teadmata selle heli lõksus. Heli viib su aju mälestustesse, emotsioonidesse ning tahab sind panna kuidagi liikuma. Kogu see äratundmistõõm on lõputu,” selgitas Johan. Seda teadmist saab rakendada ka turunduses. Kui sinu reklaam või bränd paneb inimese liikuma, tuletab talle meelde mälestusi ning tekitab emotsioone – mis võiks olla parem?[/vc_column_text][vc_column_text]Loomulikult ei tähenda see nüüd kohe seda, et paned helipangast ostetud muusika reklaamile taustaks ja kohe on edu saavutatud. “Reklaame tehakse selleks, et müüa toodet, mitte sellepärast, et neid on lihtsalt lahe teha. Kui see reklaam toodet ei müü, siis pole see ka efektiivne. Täpselt samasugust eesmärki peab täitma ka muusika,” rääkis La Ecwadori loovjuht Uku Nurk. Helipangast ostetud muusika võib tunduda küll odavam lahendus, ent see ei loo sinu brändile identiteeti.“Muusika on reklaami üks osa, mis peab olema loodud sihilikult, konkreetselt ja teatud eesmärkide jaoks. Selleks võib olla muusikateos, tükk sellest või lihtsalt mõne sekundi pikkune kõll – põhiline on see, et see iseloomustaks sinu brändi ning tagaks äratuntavuse teiste brändide seas. Igasugune stocki kasutamine muudab sinu ettevõtet aga üha anonüümsemaks,” lisas ta.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column width=”1/2″][vc_single_image image=”3950″ img_size=”full” alignment=”center”][/vc_column][vc_column width=”1/2″][vc_column_text]Pealegi on muusikapangast ostetud muusikal ka teine negatiivne külg. “Mäletan, kuidas ma aastaid tagasi nägin telest kartulikrõpsu reklaami, millele oli muusika taha ostetud. Veel sama päeva õhtul nägin teiselt kanalilt sama muusikaga tampooni reklaami,” meenutas Priit. Taolise orgi otsa ei taha ilmselt keegi astuda, ent kui sa otsid odavamat lahendust, siis sellise juhusega tuleb paratamatult arvestada.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]“Alati on mõistlikum osta helilooja käest just sinu brändiga kokkusobiv heliline identiteet. Siis saad sa ka kindel olla, et see on sinu oma ja keegi ei saa sellega mingisugust nalja teha,” lausus Priit.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_custom_heading text=”Muusika ja raadioreklaam” google_fonts=”font_family:Raleway%3A100%2C200%2C300%2Cregular%2C500%2C600%2C700%2C800%2C900|font_style:400%20regular%3A400%3Anormal”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Kui telereklaamis saab brändi identiteeti visuaalina edasi anda, siis raadioreklaamis on paraku võimalused kesisemad. Raadioreklaamides kasutatakse enamasti ühtesid ja samu inimesi, kes reklaamtekstid sisse loevad. “Reklaami tegemine raadiosse on nagu kiirrong ning enamasti ei toimu hääle valik isegi kliendi valikul: reklaam saadetakse raadiojaama, see on vaja ruttu sisse lugeda, stuudios küsitakse, mis kategooria pealelugeja, öeldakse B, selle kategooria lugeja loeb peale ja juba lastakse eetrisse. Audiosõnum antakse edasi lihtsate ja käepärast olevate vahenditega,” kirjeldas Uku. Kujuta ette, et Sky Plusis lastakse järjest kolme reklaami, millest kaks on sisse lugenud Priit Kolsar. Äratundmise rõõm võib küll tekkida, ent personaalsust ja identiteeti on tuvastada raskem. “Olen isegi kuulnud raadiost reklaami, mis oli jõle pikk. Pärast tuli välja, et tegelikult olid need hoopis kaks reklaami, kus rääkis lihtsalt üks ja sama naine,” muigas Uku.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_custom_heading text=”Milline on audiovisuaalse identiteeti loomise protsess?” google_fonts=”font_family:Raleway%3A100%2C200%2C300%2Cregular%2C500%2C600%2C700%2C800%2C900|font_style:400%20regular%3A400%3Anormal”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Heliloojad loovad muusikat samamoodi nagu disainerid visuaali. Priit seletab, et enne heli loomist peab tema peas tekkima kuvand brändi või toote olemusest. “Ma tahan teada, mis materjalist see on, mis värvi see on, kas ta on mees, kas ta on hetero… Kui ma saan vastused nendele jaburalt tunduvatele küsimustele, hakkab mu peas tekkima mingisugune pilt sellest, millises suunas ma minema pean. Klient ei pea teadma, kas ta tahab kasutada mingisugust iiri tinavilet või tuubat või ukulelet. Kogu see tekkiv kuvand määrab selle ise,” selgitas Priit. Seega, mida rohkem delikaatset infot heliloojal on, seda paremini oskab ta luua helile õhustikku. Siit tuleb ka põhjus, kuidas heli saab olla brändi identiteediks – see on loodud ainult brändi iseloomu silmas pidades.[/vc_column_text][vc_empty_space][/vc_column][/vc_row][vc_row css=”.vc_custom_1463040601775{background-color: #f2f2f2 !important;}”][vc_column][vc_custom_heading text=”Näiteid audiobrändingutest” google_fonts=”font_family:Raleway%3A100%2C200%2C300%2Cregular%2C500%2C600%2C700%2C800%2C900|font_style:400%20regular%3A400%3Anormal”][vc_column_text]Meil on olemas näiteid firmade näol, kes on panustanud brändi väärtuse kasvatamisele läbi heli – ja on teinud seda suurepäraselt. Väga lihtsalt ja efektiivselt on bränditud näiteks Maci arvutid. “Macile on loodud heli, mis arvuti lahtitegemisel alati kõlab. See on küll täiesti suvaline akord, aga see on uskumatult äratuntav ning läbiv kõikide Apple’i arvutite puhul. Ehk mäletate ka “Wall-E” filmi, kus robot tegi samasugust häält, kui ta oma päikesepatareid täis oli laadinud. See oli ilmselge vihje tolleaegsele Apple’i ja Pixari koostööle,” tõi Uku näite.[/vc_column_text][vc_video link=”https://www.youtube.com/watch?v=d8szceStqZI” align=”center”][vc_empty_space][vc_column_text]Kindlasti on kõigile tuttav ka McDonalds’i lihtne ja meeldejääv kõll. Paar sekundit pikk, aga rohkem pole vajagi.[/vc_column_text][vc_video link=”https://www.youtube.com/watch?v=SE1B3N_a7fE” align=”center”][vc_empty_space][vc_column_text]Kas mäletate kunagist EMT tunnuskõlli? Muide, selle kõlli helikäigud on Priit Pajusaare loomingust.[/vc_column_text][vc_video link=”https://www.youtube.com/watch?v=CZp_CA6sdHQ” align=”center”][vc_empty_space][vc_column_text]20th Century Foxi audio annab alati märku, kui aeg on ennast teleri ette sättida.[/vc_column_text][vc_video link=”https://www.youtube.com/watch?v=-hGEMdDF_jc” align=”center”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_empty_space height=”64px”][vc_column_text]La Ecwadori Hommikukohvid on mõnusad vestlusvormis kokkusaamised, kuhu on oodatud kõik turundusjuhid ja -huvilised. Igal korral keskendume ühele kindlale teemale ning kutsume külalisesinejateks erinevates valdkondades tegutsevaid inimesi. Hommikukohvi toimumiskohaks püüame alati valida midagi uut ja omapärast: hubane kohvikunurk, mugav sisustussalong või hoopis avar kontoritarvete kauplus. 

Vaata Hommikukohvi “Muusika ja bränding” galeriid SIIT!

Leanyka Libeon
Kommunikatsioonijuht[/vc_column_text][vc_empty_space][vc_facebook][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][/vc_column][/vc_row]

[vc_row][vc_column][vc_column_text]Kõik turundusjuhid teavad, et tänapäeva tarbijat on üha raskem enda poole võita, sest konkurents turul aina kasvab. Seega mõeldakse reklaame tehes üha rohkem sellele, kuidas klienti kõnetada. Pole ka saladus, et tänasel päeval mõjub kõige paremini reklaam, mis rõhub inimeste emotsioonidele.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Miks kehtestatakse üha karmimaid reegleid reklaamimisele? Aga just seetõttu, et karm konkurents nõuab üha karmimaid meetmeid. Ja turundusjuhid ning agentuurid on hakanud alla suruma igasuguseid eetilisi ja moraalseid tõekspidamisi, millega me oleme üles kasvanud. Miks ma seda kõike räägin?[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Ilmselt on kõik näinud juba Balsnacki kampaaniat, kus iga ostetud Piraadi krõpsupaki pealt läheb kaks senti laevakaitsjate toetuseks. Tarbijate kommentaare kuuldes on ilmselge, et selline kampaania tundub tänuväärt ettevõtmine: ostame krõpse ja toetame 2 sendiga mingisugust tegevust, mida meile seletatud pole. Kõige kurioossem siinkohal on veel see, et iga ostetud krõpsupakk annab võimaluse osaleda loosimises, mille peaauhinnaks on reis Kariibi mere kruiisile – kahele. Huvitav, kas selle reisi korraldamine võetakse vangistuses olevate meeste vabastusfondist?[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column width=”1/2″][vc_column_text]Laevakaitsjate toetamine on iseenesest igati tänuväärt tegevus, ent antud kampaaniaga on jäetud tähelepanu pööramata väga olulisele tegevusele – selgitustööle. Kas teile pole korrakski mõttese tulnud, et kampaania taga on lihtsalt soov kasvatada ettevõtte tarbijaskonda, kasutades ära kinniseotud kätega osapooli? Ilmselt ei ole see Balsnacki esindajate tegelik eesmärk, ent eetiliste ja emotsioonidele rõhuvate kampaaniate puhul on äärmiselt oluline mõelda, kuidas see kõik avalikkusele paistab. Tarbija vajab pisut rohkem selgitust, miks ja kuidas ta oma ostetud krõpsupakiga laevakaitsjaid aidata saab.[/vc_column_text][/vc_column][vc_column width=”1/2″][vc_single_image image=”3419″ img_size=”full” alignment=”center”][vc_column_text css=”.vc_custom_1460375571895{margin-top: -32px !important;}”]

Ekraanifoto kampaania lehelt www.balsnack.ee

[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Hetkel jätab kogu kampaania mulje, et vangistatud meeste olukorda rakendatakse oma edu vankri ette. Kogu probleem seisneb selles, et kampaania tagamaadest räägitakse väga vähe.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Mis puudutab reklaami ja selle loodetavale edule, siis on see täiesti tavapärane ja igati normaalne nähtus konkureerivas ja demokraatlikus ühiskonnas. Uusi lahendusi tulebki leida ning müts maha Balsnacki ees, et nad julgesid sellise ideega kaasa minna. Siiski on hetkel aga tegu eetilise küsimusega, millega mängimine tõmbab vee peale kogu projektile. Just sellisel põhjusel peavad tänased loovagentuurid suutma näha läbi kõikvõimalikke ämbreid ning neil on kohustus oma klienti selles valguses ka nõustada.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_empty_space][vc_column_text]Arvamuslugu
Leanyka Libeon
Kommunikatsioonijuht[/vc_column_text][vc_empty_space][vc_facebook][/vc_column][/vc_row]

2006. aasta oli turundusjuhtidele tõeline kuldajastu. Müügid aina kasvasid ning planeerida polnud suurt midagi. Suuremate ettevõtete turunduseelarved olid miljon krooni ning kõik see paigutati peaasjalikult traditsioonilistesse meediakanalitesse. “Ajakirjanduses said müügiinimesed juba aasta alguses jalad seinale visata, sest Ekspressi lehtede esikaaned olid aasta lõpuni välja müüdud,” meenutas La Ecwadori meediajuht Rain Taimre. Tänaseks päevaks on aga olukord turunduses muutunud totaalselt: eelarved on pitsitatud väiksemateks ning uute kanalite lisandumine on teinud meediaplaneerimise parajalt keeruliseks. Ja kõigele sellele lisaks on juurde tulnud veel üks oluline turundusharu – sisuturundus.

10 aastat tagasi oli digitaalmeedia alles lapsekingades, tänaseks on see jõudnud aga areneda palju kaugemale kui keegi tol korral arvata oleks osanud. Praegu on kõik turundusjuhid kimbatuses, millisesse kanalisse oleks kõige mõistlikum oma eelarvest raha paigutada. “Uusi kanaleid on nii palju juurde tulnud ning klientide vajadused on läinud palju spetsiifilisemaks,” selgitas Rain. La Ecwadori sisuturundusjuht Teele Hein tegeleb igapäevaselt sotsiaalmeedia kanalitega ning teab, et neid kanaleid on tohutult palju. “Erinevaid platvorme tuleb pidevalt aina juurde ning turundusjuhtide kõige suurem küsimus on see, millist kanalit valida, et jõuda sihtrühmani,” lisas Teele.

Iga sihtrühm vajab aga erinevat lähenemist. Vanemad inimesed kasvasid üles raadio ja televisiooniga, mistõttu on nemad harjunud reklaame tarbima pigem nende kanalite kaudu. See generatsioon, kes on kasvamas uueks maksumaksjaks ja ostujõuliseks sihtgrupiks traditsioonilisi meediakanaleid aga niivõrd palju ei tarbi. “Alternatiivne meedia on nende jaoks palju vastuvõetavam, sest nad on sellega üles kasvanud ja sellega ka harjunud” põhjendab Teele. Sotsiaalmeedia kanalid nagu Facebook ning Twitter loodigi ju 10. aastat tagasi – aastal, mil see sihtgrupp alustas alles oma kooliteed.

Suureks on saanud esimene põlvkond noori, kes on oma arenguga jõudnud etappi, kus nad tarbivad teadlikult digitaalset sisu, mitte enam traditsioonilist meediat. Selle sihtrühmaga suhtlemisel tõuseb esile aga väga selge probleem. “See põlvkond on täielikult bänneripime ning väga tundlik otsesele müügisõnumile,” rääkis La Ecwadori loovjuht Uku Nurk. See ei tähenda aga seda, et ükski internetibänner enam ei tööta! Need peavad olema lihtsalt äärmiselt nutikalt planeeritud. “Tähelepanu saamiseks pead sa bännerit kombineerima näiteks artiklite, veebi erilahenduste või interaktiivsete lahendustega,” selgitas Teele. Mida põnevam, huvitavam ja kaasahaaravam on sisu, seda lihtsamalt see sihtrühmani jõuab.

Otsene müügireklaam enam kõigile ei mõju. Ettevõtted peavad leidma uusi võimalusi kliendile lähemale jõudmiseks. Kui sa teed allahindluskampaaniat või üldisemat teavitust, siis võivad need ainult traditsiooniliste reklaamivõtete abil toimida. Kui on vaja aga alustada uue toote lansseerimist, siis ainuüks raadio- või teleklipist ei piisa. “Sellisel puhul on reklaami ja sisuturunduse koostöö olulise tähtsusega,” lausus Rain. “Kui 2006. aastal tulime me turule uue tootega, siis panime lihtsalt reklaamid ülesse ja oligi kõik. Aga täna enam kahjuks nii teha ei saa. Sa ei saa lihtsalt ühel päeva öelda, et mul on siin blogi, mida ma olen viis aastat pidanud ja tulge lennake nüüd peale,” tõi Uku näite. Sa pead oma sihtgruple looma pidevalt sisu oma toote või teenuste kohta – jätma neile justkui väikseid leivapalukesi või kommikesi, mida nad järjest söövad – ja nii lood sa klientides huvi, mis kestab pikaajaliselt.

Sisuturundusel on veel kaks suurepärast eelist. Esiteks, sa saad läbi sisuturunduse jutustada lugu nii nagu sa kusagil mujal ei saa. “Näiteks auto müümisel saad sa artikli või videoga näidata, mis tunne on sellega sõita või mis tunne seal sees istudes on. Välimeedia plakati puhul muutub tunnete edasiandmine aga keerulisemaks,” sõnas Teele. Teine eelis peitub nähtavuses. “Kui sinu ettevõttel on sotsiaalmeedia kanal ja sa kirjutad kord kuus artikleid, siis on suurem tõenäosus, et sa oled ka Google otsingus kergemini leitav,” lisas ta. Ainuüksi välimeedia ja teleklippide tegemisega ei pruugi sa Googli otsingust üldse leitav olla.

10 aastat tagasi ei olnud sul võimalust trükimeediasse lihtsalt niisama artiklit osta. “Ainus võimalus lehte saada oli läbi pressiteate – kui läks hästi, siis said uudisloo,” sõnas Teele. Rain, kes veel neli aastat tagasi töötas ajakirjanduses reklaamivaldkonnas rääkis, et lehtede toimetused polnud sisuturundusartiklite suhtes üldsegi paindlikud. “Alles teemalehtede loomisel muutusid toimetused paindlikumaks ning hakkasid natukene vabamalt artikleid sisse tootma.”Tänu digitaalmeedia kiirele tõusule on veebilehed tulnud välja kõiksuguste võimalike sisuturunduslahendustega – teemaveebid, -blokid, videod – ja neid tuleb aina juurde. “Eelmise aasta kolmandas kvartalis möödus digitaalse meedia käive printreklaamist – seda ei ole enne juhtunud,” seletas Rain. See tähendab, et meediaplaneerimises on sisuturundus põhiliselt võrdväärne muu traditsioonilise meediaplaneerimisega. “Täna müüvad kõik meediakanalid lahendusi sisuturundusartiklite avaldamiseks.”

Traditsioonilised meediakanalid on ennast ikkagi tõestanud ning need ei kao kuhugi. Nendele kanalitele on lisandunud võimalus luua sisuturundust, mis aitab jõuda klientidele lähemale. Läbi sisuturunduse lood sa äratundmis-efekti: sellel hetkel, kui sinu toote reklaam teles, raadios või välimeedias ilmub on klient juba sinu tootest palju lugenud ja kuulnud. “Ega sisuturundus ei tähenda seda, et sa avaldad täna artikli ja homme on klient sul juba poes. Sa kutsud traditsioonilise meediaga kliendi ostma, aga selleks, et klient üldse sinu toote vastu huvi tunneks, selleks pead sa ikkagi terve aasta sisuturunduse kallal tööd tegema. Läbi selle lood sa endale brändi ning võidad kliendi usalduse,”selgitas Rain.

“Sisuturundus on tegelikult imago loomine ja brändiloo jutustamine,” lisas Teele. Hea näide on Red Bull, keda ammu ei peeta enam ainuüksi energiajoogi tootjaks, vaid ka ekstreemspordi spetsialistiks ning eestvedajaks. “Neil on oma uudiskirjad, telesaated, podcastid, mis kõik on bränditud. Nad ei reklaami konkreetselt oma toodet, vaid nad jutustavad lugu, mida nende toode esindab,” tõi Teele näiteks. Brändingu hoidmiseks on vaja aga sisuturundusega tegeleda strateegiliselt. Bränding on väga kerge kaduma, kui sõnumid ei ole ühtsed ning järjepidevad.

Kokkuvõtte Teele, Raini ja Uku vestlusest kirjutas

Leanyka Libeon
Kommunikatsioonijuht

[vc_row][vc_column][vc_column_text]Facebooki konto loomine ei pruugi sinu ettevõtte jaoks tähendada koheselt märgatavat tulu, ent sotsiaalmeedia tähtsus on selles suunas liikumisel kõrgel kohal. Kui sa tahad olla nähtav, pead sa kasutama samu kanaleid, mida kasutavad sinu kliendid. Siiski tasub meeles pidada, et lihtsalt “möödaminnes postitused” ei aita sinu populaarsusele ega mainele sugugi kaasa. Seetõttu olen välja toonud mõned olulised näpunäited, mida Facebooki postitusi tehes kindlasti silmas võiks pidada.[/vc_column_text][vc_empty_space][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_custom_heading text=”Pööra tähelepanu õigekirjale!” google_fonts=”font_family:Radley%3Aregular%2Citalic|font_style:400%20regular%3A400%3Anormal”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Kui sa tahad, et sinu ettevõte jätaks usaldusväärse mulje, siis vaata mitu korda üle kõik laused, mida sa oma Facebooki seinale postitama hakkad. Kirjavahemärkide valesti kasutamine ning grammatikavead vähendavad tõsiseltvõetavust ning jätavad sinu ettevõttest lihtsalt halva mulje. Võta aega ja näita, et sinu ettevõte jääb professionaalseks ka väljaspool silmast silma suhtlemist.[/vc_column_text][vc_empty_space][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_custom_heading text=”Negatiivse kommentaari võib ju ära kustutada? Ära tee seda!” google_fonts=”font_family:Radley%3Aregular%2Citalic|font_style:400%20regular%3A400%3Anormal”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_row_inner][vc_column_inner width=”1/2″][vc_column_text]Kui keegi on sinu Facebooki lehele midagi postitanud, siis on suur tõenäosus, et keegi on seda ka juba näinud. See on üsna loomulik, et Facebooki kaudu kiputakse oma negatiivseid tundeid ja kogemusi teistega jagama. Hea ettevõtja peab aga suutma taluda ka kriitikat. Kui sa ka kustutad kliendi negatiivse kommentaari, siis sellegipoolest ei suuda sa kustutada tema kogemust.[/vc_column_text][/vc_column_inner][vc_column_inner width=”1/2″][vc_single_image image=”3287″ img_size=”full” alignment=”center”][/vc_column_inner][/vc_row_inner][vc_column_text]Kui Facebooki lehe haldaja kustutab inimese kommentaari, võib see aga rohkemgi õli tulle valada. Kuidas sa kontrollid olukorda sel juhul, kui see sama klient kirjutab oma seinale, et sinu ettevõte ei talunud kriitikat ning kustutas kommentaari lihtsalt ära? Sellisel puhul oled sa kaotanud kontrolli ning võimaluse negatiivne kommentaar enda kasuks pöörata.[/vc_column_text][vc_empty_space][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_custom_heading text=”Minna isiklikuks või jääda ametlikuks?” google_fonts=”font_family:Radley%3Aregular%2Citalic|font_style:400%20regular%3A400%3Anormal”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Facebook ei ole sinu teine koduleht! Kui kodulehel peaks olema konkreetne, täpne ja selgitav informatsioon, siis sotsiaalmeedia on koht, kuhu inimesed tulevad üldjuhul emotsioone otsima. Ära karda aeg-ajalt jagada pilte oma lahedatest tööpäevadest või klientidest, kes sulle sõbrapäevaks kommikarbi tõid. Facebook ongi koht, kus sa saad näidata, et sinu ettevõttes töötavad lihtsad ja tavalised inimesed! Lase oma klientidel oma ettevõttega samastuda, tekita neis emotsioone! Ära muuda oma sotsiaalmeedia lehte pelgalt kohaks, kus oma ettevõtte tooteid või teenuseid reklaamida.[/vc_column_text][vc_empty_space][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_custom_heading text=”Järjepidevad postitused on head! Pidevalt punnitatud sisu aga mitte!” google_fonts=”font_family:Radley%3Aregular%2Citalic|font_style:400%20regular%3A400%3Anormal”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column width=”1/2″][vc_column_text]Jah, mida rohkem ja järjepidevalt sa oma Facebooki seinale sisu toodad, seda suurem on võimalus, et inimesed sind newsfeedis märkavad. Siiski aga tasub meeles pidada, et ükskõik mis sisu sa lood, see peab olema kvaliteetne. Kui sa postitad päevas mitu korda pilte kassidest, jagad lihtsalt “lahedaid” linke või siis postitad vahetpidamata pilte enda töötajate tööpäevast, siis varem või hiljem mõjub see sinu lehe fännidele rämpspostina. Nad hakkavad sinu sisu sellisel juhul lihtsalt eirama, sest nad eeldavad sinult järjekordset jama! Inimeste newsfeedis on niigi palju sisu.[/vc_column_text][/vc_column][vc_column width=”1/2″][vc_single_image image=”3289″ img_size=”full” alignment=”center”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Kui sa tahad silma paista, siis anna neile lisaks “meie kollektiivi tööpäev” postitustele midagi, millest nad ka reaalselt huvitatud võivad olla.[/vc_column_text][vc_empty_space][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_custom_heading text=”Muuda oma pildid äratuntavaks!” google_fonts=”font_family:Radley%3Aregular%2Citalic|font_style:400%20regular%3A400%3Anormal”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]See ei tähenda seda, et kõik sinu postitatud pildid peaksid olema ühesugused. Ei. Kasuta oma piltidel näiteks ettevõttele omaseid värvikombinatsioone, logo, pilditekstide puhul ühest fonti. Nii oled newsfeedis oma fännidele lihtsasti ja kiirelt äratuntav.[/vc_column_text][vc_empty_space][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_custom_heading text=”Ole strateegiline!” google_fonts=”font_family:Radley%3Aregular%2Citalic|font_style:400%20regular%3A400%3Anormal”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Enam ei piisa sellest, kui sinu ettevõtte assistent teeb vabal hetkel sotsiaalmeediasse mõne postituse. Ei! Sellisel viisil on ettevõtte bränding väga kerge kaduma. Iga postitus peab olema läbimõeldud ning kandma endas mingisugust eesmärki. Oleme oma agentuuris teinud nii mõnegi meie kliendi sotsiaalmeedia kontosid pisut ümber, sest sellistes kohtades on strateegia olemasolu väga oluline.

Kõige tähtsam kõikide nende soovituste juures on ikkagi see, et sa teeksid endale kindlaks, millisena sa tahad oma klientidele Facebookis paista. Tee endale selgeks, miks ja kelle jaoks sa sotsiaalmeedias oled ning püüa seda joont hoida![/vc_column_text][vc_empty_space][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Leanyka Libeon
Kommunikatsioonijuht[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_facebook type=”button_count”][/vc_column][/vc_row]

[vc_row][vc_column][vc_column_text]Tänast turundustegevust tuleb planeerida sedasi, et see oleks õigetes kanalites ka homme. Meie selle aasta esimesel Hommikukohvil vestles loovjuht Uku Nurk kahe praktikuga, kes turundusega igapäevaselt rinda pistavad. Taxify Eesti tegevjuht Henrik Raave ning Büroomaailma müügi- ja turundusjuht Kristine Ross meenutasid, millised olid olukorrad turundusmaastikul aastal 2006 ning kuidas need erinesid tänase päeva turundustrendidest.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_custom_heading text=”Buumiaasta lihtsus” google_fonts=”font_family:Radley%3Aregular%2Citalic|font_style:400%20regular%3A400%3Anormal”][vc_empty_space][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text]Alates 1997. aastast Büroomaailmas turunduse ja müügiga tegelenud Kristine Ross meenutas kümne aasta tagust aega märksõnaga “rekordmüük”. 2006. aasta oli tugev buumiaasta, mil müügid liikusid aina tõusujoones. “Tundus, et ükskõik, mis sa teed, kõik muutub kullaks ja toodab aina rohkem kasumit,” meenutas Kristine.[/vc_column_text][/vc_column_inner][/vc_row_inner][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column width=”1/2″][vc_single_image image=”3206″ img_size=”full” alignment=”center”][/vc_column][vc_column width=”1/2″][vc_empty_space][vc_column_text]Praegune Taxify Eesti tegevjuht Henrik Raave, kes omab turundusalal 12-aastast kogemust, nõustus: “2006. aastal läks kõik kaubaks ja müügitõusud olid lausa kordades kõrgemad.”

Henrik rääkis, et tol perioodil turunduse tasuvust ei mõõdetud, sest müük oli kogu aeg olemas. “Kuna turundusraha oli vaja lihtsalt ära kulutada, siis panustati igaks juhuks kõikidesse kanalitesse natukene.”[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]La Ecwadori loovjuht Uku Nurk teab, et tänane meediaplaneerimine enam nii lihtne pole. “Enam ei ole võimalust, et kõik teevad ja planeerivad kõike. Kanalid ja tegevused on mitmekesistunud, eelarved on muutunud kitsamaks. Edukas turundustegevus nõuab aga teadmisi, oskusi ja kogemusi.” Loomulikult ei saa ka raha enam huupi massimeediasse pilduda. Turundustegevuste tasuvust tuleb mõõta hoolikalt – ikka selleks, et aru saada, kuhu seda raha ikkagi mõistlik kulutada on.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_custom_heading text=”Turunduse komplitseerumine” google_fonts=”font_family:Radley%3Aregular%2Citalic|font_style:400%20regular%3A400%3Anormal”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_empty_space][vc_column_text]Henriku kogemus City Motorsi tegevjuhina näitas, et alates kriisiajast on hakatud turundust planeerima palju arukamalt. Kui 2006. aastal läks City Motorsist massimeediasse väga palju raha, siis alates 2009. aastast meedia jaoks raha enam ei jätkunud. Sellest ajast on hakatud nutikalt doseerima kõiki kanaleid. Sealjuures vaadatakse kõige rohkem sotsiaalmeediat ja veebi ning püütakse kliendi suunas astuda võimalikult eristuvaid samme.[/vc_column_text][vc_column_text]“Kanaleid on palju juurde tulnud, aga samas on veel alles ka vanad kanalid. Raske on teha valikut, kuhu seda raha siis kõige mõistlikum paigutada on,” selgitas Kristine. Nendel, kes ei ole meediaplaanerimise asjatundjad soovitab ta kasutada agentuuride ja spetsialistide abi. “Mul endal hakkab küll pea ringi käima, kui ma neid meediaplaneerimise lehti vaatan.”[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column width=”2/3″][vc_column_text]Kristine lisas, et turundustegevustes on väga tähtis ka ajaga kaasas käimine. 2006. aastal Facebooki polnud, kuid nüüd on see muutunud üheks tähtsamaks sotsiaalmeedia kanaliks. “Mingil ajal me ei saanudki aru, miks me seal üldse olema peame. Ent mulle väga meeldis, kui La Ecwador ütles, et me peame olema seal, kus on meie kliendid.” Kristine on nüüdseks sellest põhimõttest ka lähtunud: “Isegi, kui see toob sulle esialgu 0-müüki, siis sa lihtsalt pead pidevalt oma klientide infovoos virvendama.”[/vc_column_text][/vc_column][vc_column width=”1/3″][vc_column_text]

Sa lihtsalt pead pidevalt oma klientide infovoos virvendama.

[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_custom_heading text=”Pidev võitlus tähelepanu eest” google_fonts=”font_family:Radley%3Aregular%2Citalic|font_style:400%20regular%3A400%3Anormal”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_empty_space][vc_column_text]Kui vaadata minevikust tulevikku, siis on turunduse puhul näha, et lisaks kanalitele on muutunud ka sihtrühm ning neile saadetavad sõnumid. Praegune sihtgrupp, keda väga paljud tahavad kõnetada, on just Y-generatsiooni noored, kes loevad ainult seda, mis neile tundub äge ja vajalik.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column width=”1/2″][vc_column_text]“Kogu turundus liigub rohkem ühe inimese, mitte niivõrd firmade või gruppide mõjutamise poole,” selgitab Uku. Et see üks inimene oleks sinust huvitatud ja tuleks sinuga üldse rääkima, pead sa talle pakkuma meelelahutuslikku ja ahvatlevat sõnumit.[/vc_column_text][vc_column_text]Ahvatlevat sõnumit leida on aga keeruline. Me elame tõeliselt lärmakas infomüras, kus ühe ja sama sihtrühma eest käib pidev konkureerimine. Ja seda konkureerimist teeb omakorda raskemaks viis, kuidas me inimesi kõnetama oleme hakanud.[/vc_column_text][/vc_column][vc_column width=”1/2″][vc_single_image image=”3211″ img_size=”full” alignment=”center”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]“Suur osa turundusest käib läbi digitaalse platvormi, kuid kõige efektiivsemalt kõnetavad inimesi aga just silmast silma sõnumid.” Uku sõnul on kogu digitaalne maailm endiselt veel uus ning digitaalne äri tahab saada inimesega palju suuremat läbitöötamist. Võrreldes 2006. aasta buumiajastuga on see aga paras väljakutse kõigile.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_empty_space height=”64px”][vc_column_text]Kokkuvõte 11. veebruaril 2016 toimunud Hommikukohvilt “Turundustrendid 2006 vs 2016”.

Pildigaleriid saad vaadata SIIT!

Leanyka Libeon
Kommunikatsioonijuht[/vc_column_text][vc_facebook type=”button_count”][/vc_column][/vc_row]

[vc_row][vc_column width=”1/2″][vc_column_text]La Ecwador hindab ja väärtustab oma kliente ning on alati seadnud esikohale töötamise klientide edu nimel. Seetõttu kipub agentuuri enda kommunikatsioon pahatihti tagaplaanile jääma. Just seepärast ongi La Ecwadoris selle aasta algusest tööl täiskohaga kommunikatsioonijuht Leanyka Libeon. „Võib öelda, et agentuur oli justkui kingsepp, kes ise käis ilma kingadeta,“ muigab neiu. Leanyka ülesanne on näidata kõigile praegustele ja tulevastele klientidele, millega agentuur tegeleb ning mida tähtsaks peab. „Tegelikult on agentuuris know-how kõikide agentuuri töötajate näol olemas. Minu ülesanne on lihtsalt lasta kõigil teistel pühenduda klienditele ning ise võtta ohjad agentuuri kommunikatsioonis,“ kirjeldab Leanyka oma igapäevatööd.[/vc_column_text][/vc_column][vc_column width=”1/2″][vc_single_image image=”2836″ img_size=”full” alignment=”center”][vc_column_text css=”.vc_custom_1453883924984{margin-top: -26px !important;}”]

Leanyka Libeon

[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Leanyka hindab väljakutseid, mida töö muutuvas kommunikatsioonimaailmas pakub. Kuna iga olukord on erinev, on ka võimalused edukaks kommunikatsiooniks erinevad. Leanyka leiab, et see kisubki inimese mugavustsoonist välja ning paneb reaalselt ajusid ragistama. „Vot see innustabki!“ ütleb Leanyka särasilmi.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column width=”1/2″][vc_column_text]Leanyka on täis inspiratsiooni ja värskeid ideid. Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala lõpetanuna kibeleb Leanyka koolis õpitut praktiseerima ning end proovile panema. Siiski ainult koolitarkusele ta lootma ei jää ning hoiab end pidevalt kursis PR-maailma trendidega: „Minu trump ongi see, et ma suudan ajaga kaasas käia ning olla avatud kõigele uuele. Mul on värsked ideed ja nägemus, milline näeb välja edukas kommunikatsioon.“[/vc_column_text][/vc_column][vc_column width=”1/2″][vc_empty_space][vc_column_text]

Mul on värsked ideed ja nägemus, milline näeb välja edukas kommunikatsioon.

[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Leanyka on tänulik, et agentuur nägi temas potentsiaali kommunikatsioonivaldkonnas ning pärast praktikaperioodi ka püsivat töökohta pakkus. „Ma tunnen suurt tänutunnet, et saan areneda La Ecwadori suurepärase ja professionaalse tiimi kõrval. Usun, et see toob kasu nii mulle kui ka La Ecwadorile,“ ütleb Leanyka. Oma esimeste kuudega La Ecwadoris on Leanyka nii rahul, et loodab sama tööd teha ka kümne aasta pärast. „Arenenuma ja edukamana!“ lisab ta.[/vc_column_text][vc_column_text]Soovime Leanykale tuult tiibadesse ning palju õnnestumisi ja põnevaid väljakutseid meie agentuuri üha kasvavas meeskonnas![/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Kadri Märtin[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_facebook type=”button_count”][/vc_column][/vc_row]

[vc_row][vc_column][vc_column_text]Jakob Nielsen, auväärne internetiuuringute isa, kirjutas 2008. aastal, et inimesed loevad internetis keskmiselt vaid 20% artikli sisust. Kas see tähendab, et sisukate ja aeganõudvate artiklite kirjutamine on mahavisatud aeg? Õigete võtete ja strateegiaga on aga kõik võimalik! Jagan teiega mõned olulised näpunäited, mis aitavad luua edukat sisu.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column width=”1/2″][vc_custom_heading text=”Luba endale loovust” google_fonts=”font_family:Radley%3Aregular%2Citalic|font_style:400%20regular%3A400%3Anormal”][vc_empty_space][vc_column_text]Artikli loomisel on kõige tähtsam mõista, miks peaks sinu loodud sisu lugejatele huvi pakkuma. Interneti otsingumootorid pakuvad meile meeletus koguses informatsiooni iga sõna, iga fraasi, iga mõiste kohta. Sellest, mida sa kirjutada tahad on ilmselt kirjutatud juba vähemalt viis korda. Infomüra kasvab ja töötab aina sinu vastu.[/vc_column_text][/vc_column][vc_column width=”1/2″][vc_single_image image=”2841″ img_size=”full” alignment=”center”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Võtame näiteks ajakirjanikud. Ajakirjanike töö on luua päevast päeva uudiseid, mis pakuksid huvi võimalikult paljudele lugejatele. Üldjuhul kajastavad aga ühel ja samal päeval ühte ja sama uudist kõik konkureerivad meediakanalid. Kuidas suudab sellisel juhul ajakirjanik tagada loetavuse pärast viit sama sisuga artiklit?[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column width=”5/6″][vc_column_text]Siin tuleb appi uudsus. Igale loole on võimalik läheneda erinevate nurkade alt! Just sisu fookus on see, mis aitab seljatada kogu infomüra ning vana ja igava teemaga ikkagi lugejale huvi pakkuma. Enne artikli kirjutamist mõtle läbi, mis on selle teema uudne külg, mis pakuks inimestele värsket ja huvitavat vaatenurka. Mõtle, kas sinu teemal on mõni lahendamata probleem, millele saaksid pakkuda unikaalset, intrigeerivat, pisut ehk isegi ulmelist lahendust! Ära karda astuda tavapärastest kastidest väljapoole. Suured ja edukad ideed sünnivadki just esialgselt hulljulgetena paistvate mõtete arenemisel.[/vc_column_text][/vc_column][vc_column width=”1/6″][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column width=”1/2″][/vc_column][vc_column width=”1/2″][vc_column_text]

Julge pakkuda uudset, intrigeerivat ja ulmelist lahendust!

[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_custom_heading text=”Tunne oma auditooriumit” google_fonts=”font_family:Radley%3Aregular%2Citalic|font_style:400%20regular%3A400%3Anormal”][vc_empty_space][vc_column_text]Arukas sisulooja alustab artiklit planeerides sihtgrupist. Sinu artikli loodetud lugejaskond määrab ära selle, millest ja kuidas sa üldse kirjutama pead. Kuni 10-aastastele on ilmselt kõige lihtsam sisu luua. Kirjuta kaisukarudest, lohedest, draakonitest ning lisa sekka hulganisti värvikirevaid pilte. Aga kui sa peaksid kirjutama teismelistele, siis lohed ja kaisukarud neid ilmselt ei köida.[/vc_column_text][vc_column_text]Õpi tundma oma sihtrühma. Mis neid huvitab, milliseid kanaleid nad kasutavad, millises stiilis artiklid neid köidavad? Kui sul on need eelnevad küsimused vastatud, siis pane ennast nende kingadesse ja mõtle, mida nad sinu sisust ootavad.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_custom_heading text=”Tõmba tähelepanu kohe” google_fonts=”font_family:Radley%3Aregular%2Citalic|font_style:400%20regular%3A400%3Anormal”][vc_empty_space][vc_column_text]Esmamulje on eduka suhtluse alus. Lugejatele jätab esmamulje artiklist just pealkiri. Pealkiri on see, mis kutsub ja tekitab lugejas huvi. Mittemidagiütleva pealkirjaga ei saa sa võimalustki lugejaid meelitada.[/vc_column_text][vc_column_text]1. aprillil 2014 viis USA National Public Radio (NPR) läbi sotsiaalmeedias katse, mille tulemus on pisut šokeeriv: inimesed koguvad informatsiooni ainult pealkirjadest!

NPR postitas Facebooki artikli pealkirjaga “Miks ameeriklased enam ei loe?”. Postitus kogus palju kommentaare, mis väitsid NPR-ile kindlameelselt vastu. Just need kommentaarid tõestasid, et nad tõepoolest ei loe. Tegelikult viis postituse link lehele, mis tänas tähelepanu eest ning soovis head esimest aprilli. Artikli sisus polnud juttugi vähesest lugemusest.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column width=”1/2″][vc_single_image image=”2842″ img_size=”full” alignment=”center” onclick=”custom_link” link=”https://www.facebook.com/NPR/posts/10202059501509428″][/vc_column][vc_column width=”1/2″][vc_empty_space][vc_single_image image=”2843″ img_size=”full” alignment=”center”][vc_single_image image=”2844″ img_size=”full” alignment=”center”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_single_image image=”2846″ img_size=”full” alignment=”center” onclick=”custom_link” link=”http://www.npr.org/2014/04/01/297690717/why-doesnt-america-read-anymore?utm_medium=facebook&utm_source=npr&utm_campaign=nprnews&utm_content=04012014″][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]See lihtne, ent tulemuslik nali näitas, kui oluline osa sisust on pealkirjal. Vali seda hoolikalt![/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_custom_heading text=”Visualiseeri” google_fonts=”font_family:Radley%3Aregular%2Citalic|font_style:400%20regular%3A400%3Anormal”][vc_empty_space][vc_column_text]Neil Patel, keda Wall Street Journal kutsub edukaimaks veebi mõjutajaks, tõi oma blogis välja kolm sisuloojaid kurvaks tegevat fakti internetikasutajate lugemisharjumustest:[/vc_column_text][vc_column_text]1. kasutajad jagavad artikleid, mida nad läbigi ei loe;
2. kasutajad loevad vaid pealkirju ning seejärel lahkuvad lehelt;
3. kasutajad loevad pealkirju, kerivad lehe lõppu ning loevad vaid kokkuvõtet.[/vc_column_text][vc_column_text]Lugejate tähelepanu köitmiseks on seega vaja pakkuda neile vaheldust. Tõsta lugejate huvi ilusate piltide, informatiivsete tabelite, animatsioonide, värvide, fontidega – need paistavad silma! Loe lähemalt visuaalse sisu tähtsusest meie varasemast postitusest siit[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_custom_heading text=”Ära siis unusta” google_fonts=”font_family:Roboto%3A100%2C100italic%2C300%2C300italic%2Cregular%2Citalic%2C500%2C500italic%2C700%2C700italic%2C900%2C900italic|font_style:400%20regular%3A400%3Anormal”][vc_column_text]

• Mõtle uus ja huvitav vaatenurk
• õpi tundma oma sihtgruppi
• panusta pealkirjadesse
• paku vaheldust visuaalide abil

Soovin lennukaid ideid kõigile sisuloojatele![/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Leanyka Libeon
Kommunikatsioonijuht[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_facebook type=”button_count”][/vc_column][/vc_row]

[vc_row][vc_column][vc_column_text]Statistika näitab, et e-kaubanduse osatähtsus on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud. 2015. aasta I kvartali uuringust selgus, et 59% 16–74-aastastest oli eelneva 12 kuu jooksul ostnud/tellinud teenuseid/kaupu internetist¹. Majandusanalüütik Heido Vitsur tõi kaubanduse aastakongressi eel välja, et just e-kaubanduse kasv on jaekaubanduse suurim mõjutaja lähema 25 aasta jooksul².[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column width=”1/2″][vc_column_text]

Inimesed on omaks võtnud vabaduse ja mugavuse teha kõikvõimalikud ostud koduseinte vahelt lahkumata. Et klientidele lähemal olla, on paljud tavapoed laienenud internetti ning avanud oma digitaalse ostukeskkonna. Konkurents e-kaubanduses aina suureneb. Otseloomulikult tekib küsimus – kuidas võita üha tihenevas rebimises kliendi poolehoid ning tagada oma e-poe edukus?

[/vc_column_text][/vc_column][vc_column width=”1/2″][vc_single_image image=”2459″ img_size=”large” alignment=”center”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Erinevaid mõjufaktoreid on siin rohkem kui üks, kuid üheks trumpkaardiks on kindlasti läbimõeldud digibränding. Nii nagu igas ettevõttes, tuleks ka e-poes teha järjepidevat tööd usaldusväärse ja eristumisvõimelise brändi kujundamisega. E-pood asub küll digitaalses keskkonnas, kuid kliendi esmane kogemus seal määrab samavõrd, kas ta ka oma järgmise ostusooviga valitud poodi tagasi tuleb või oma ostuprotsessi üldse lõpule viib. Poe digitaalne nägu on läbimüügi suurenemise ja püsivate kliendisuhete loomise alustalaks.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]

Brändingu alla kuulub, kõik see, millega klient ostu sooritamise protsessi jooksul kokku puutub. Poe ülesehitus, visuaal ja tekst, ostukorv ning valitud makseviisi lihtsus – kõik on otsekui visiitkaardiks sinu ettevõttele. Põhireegel on, et kliendi jaoks tuleb ostukogemus teha võimalikult lihtsaks, mugavaks ja nauditavaks. Tema peas kõlavaid küsimusi tuleb ennetada ning kõikvõimalikud probleemid tema jaoks juba ette võimalikult hästi ära lahendada. Väikese spikrina on alljärgnevalt välja toodud seitse asja, mida vettpidava brändinguga e-poe puhul võiks silmas pidada.

[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_single_image image=”2849″ img_size=”full” alignment=”center”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]1. Logo ja bänner. Kehtib kolme sekundi reegel – klient peaks hektega suutma aru saada, mida su pood müüb. Kasutajakogemus (UX ehk user experience) on kaunist disainist olulisem – ebapraktiline disain on halb disain, sest klient ei suuda leida enda jaoks vajalikku infot.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]

2. Klienditugi. E-poes puudub müüja, kelle poole klient saaks vajadusel pöörduda. „Kuidas see täpselt töötab? Mida see rida siin tootekirjelduses tähendab? Millal mu pakk kohale jõuab?“ – isegi kõige läbimõelduma ülesehitusega e-poes võib klient soovida isiklikult suhelda, et oma küsimustele vastuseid ning ostuotsusele kindlust leida. Klienditugi peab olema pidevalt kättesaadav (kõige parem kui kliendi jaoks tasuta ning 24/7) ning kontaktandmed e-poest kergesti leitavad.

[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column width=”1/2″][vc_single_image image=”2475″ img_size=”large” alignment=”center”][/vc_column][vc_column width=”1/2″][vc_empty_space][vc_empty_space][vc_column_text]

Kliendiga suhtlemise viis, ükskõik millises ostuetapis (toote otsingumootorisse sisestamisest kuni selle kohale toimetamise ja kasutuselevõtuni), kujundab kliendi mulje teie poest. Isegi sellised pisi-detailid nagu ooteliini sõnum või ostukorvi kasutajasõbralikkus, tuleks hoolega läbi mõelda. Klient tahab personaalset lähenemist ja tunda, et teda väärtustatakse. Vastasel korral läheb ta lihtsalt teise poodi.

[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]3. Visuaalse müra väli. Vilkuvad bännerid ja värvilised reklaamikesed ekraani servas on paljudes e-poodides tavaliseks nähtuseks. Samas segab selline visuaalne müra klienti ning teeb lehekülje pahatihti väga aeglaseks. Tulemuseks võib kliendil kannatus katkeda, mistõttu ta jätab ostu katki ja läheb lihtsalt mõnda teise e-poodi. Seega – igal lahtril ja kasikesel olgu e-poes oma kindel funktsioon ja eesmärk. Vähem on rohkem.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]4. Oluline info. Klient peaks kiiresti saama ülevaate, kas toode, millele ta just klikkis, ikka on see, mida ta parasjagu otsib. Esmane tooteinfo peaks olema konkreetne, kergesti mõistetav ja lihtsasti hoomatav. Kui info pole ammendav, satub klient segadusse ja ning läheb tõenäoliselt oma küsimustele ja kahtlustele vastuseid otsima kusagilt mujalt – ehk saab mõnest teisest poest midagi paremat või isegi odavama hinnaga. Siin on sinu võimalus tekitada kliendis usaldust. Klient tahab tunda, et talle pakutakse parimat, mitte ei üritata midagi pähe määrida.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]5. Lisainfo. Siin tasub läheneda loominguliselt ning mõelda, milline lisainfo aitaks kliendil lõplikku ostuotsust langetada. Paljudele meeldib lugeda teiste inimeste kommentaare valitud tootele, sest inimese kipuvad teisi tarbijaid usaldama müügimehest enam. Samuti tasub kaaluda punktisüsteemi loomist, mille raames eelnevad kasutajad saavad tootele kogemuse põhjal oma hinnagu anda. Kõikvõimalik tabelid ja joonised, mis aitavad valitud toodet võrrelda alternatiividega või hinnata toote funktsionaalsust tulevad samuti kasuks. Pühendunud e-poed on loonud oma blogi-keskkonna, kus toodetest pikemalt juttu tehakse ning oma hinnang antakse – asjalik sisuturundus on koostöös e-poega kindlasti omal kohal.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]

6. Pildid. Tegelikult ei viitsi suurem osa inimesi pikki tekste üldse lugeda. Esimese info saab klient toote juures olevatest fotodest ning seega on piltide tähtsust raske üle hinnata. Pildid olgu kvaliteetsed ja neid võiks olla pigem rohkem kui vähem kuna inimene ei saa toodet ise oma käega katsuda ega lahti võtta või tööle panna, tasub toote juurde lisada pilte kõikvõimalikest vaatenurkadest ja asenditest. Ka video ei teeks paha.

[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]7. Menüü. Menüü ülesehitus olgu süsteemne ja loogiline, justnagu kaubariiulite paigutus päris poes. Klient peab vähese vaevaga suutma leida enesele vajaliku. Orienteerumise lihtsustamiseks tasub menüüs nimetuste juurde panna näiteks väikesed logod või kategooriaid iseloomustavad pildid. Lahendusi on mitmeid, kuid visuaalne ja sturkturaalne hoomatavus määravad, kas klient üldse soovitud kaubani suudab jõuda.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column width=”1/2″][vc_empty_space][vc_column_text]

Eesti internetikaubandus on globaalsest konkurentsist maha jäänud ning täis õnnetuid e-poode, mis kedagi ei kõneta ja kliente ei köida. Kohalik internetikaubanduse kultuur on alles kujunemisjärgus. Edukas e-pood ei ole õnne küsimus, vaid põhineb hoolega läbimõeldud strateegial. Pikas perspektiivis on jätkusuutlikud just need, kes oma digitaalse brändiga suudavad eristuda konkurentidest ning pakkuda kliendile nauditavat ostukogemust. Aga kuidas seda täpselt teha? Mida täpselt klient siis lõpuks tahab?

[/vc_column_text][/vc_column][vc_column width=”1/2″][vc_single_image image=”2462″ img_size=”large” alignment=”center”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Kõiki neid vastuseid ei peagi ja ei saagi värske e-poe omanik ise omaenese tarkusest teada. Maailm areneb küll mühiseva kiirusega, kuid õnneks on ka siinsamas Eestis olemas oma ala spetsialistid, kelle igapäevatööks on digitaalsete brändide haldamine ning kaasaegsete kliendisõbralike keskkondade loomine internetis. Otsi nad üles! Just sinu pood võib olla lipulaev, mis viib kohaliku internetikaubanduse täiesti uuele tasemele.[/vc_column_text][vc_empty_space][vc_column_text]

Soovitusi e-poele:

[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row css=”.vc_custom_1453368795378{background-color: #fcfcfc !important;}”][vc_column][vc_column_text]Ole selge! Klient peaks hetkega aru saama, mida su pood müüb ja kus miski on. Kasuta sõnade asemel logosid. Võta esilehelt maha üleliigne info- ja pildimüra. UX e user experience on oluline märksõna – kui sa ei tea, mida see tähendab, küsi spetsialistilt nõu.[/vc_column_text][vc_column_text]Ole loogiline! Mõtle nagu klient. Kliendi jaoks pole mingi probleem jätta ostmine ükskõik millises ostu etapis katki ja minna mõnda teise e-poodi. Miks ei jõua suur osa kaupa ostukorvist kaugemale? Kuidas saaks kliendi elu lihtsamaks teha? Taaskord – kui ise jääd analüüsiga hätta, kaasa spetsialist.[/vc_column_text][vc_column_text]Ole kättesaaadav! Kliendi jaoks tuleb olemas olla, soovitatavalt 24/7. Hoia kontaktandmed nähtaval ning vasta päringutele võimalikult kiiresti ja personaalselt.[/vc_column_text][vc_column_text]Ole informatiivne! Ära saada klienti guugeldama või teistesse e-poodidesse sinu poes müüdava kauba kohta lisainfot otsima. Mõtle, mis reaalselt võiks klienti huvitada enne ostu sooritamist. Tabelid? Arvustused? Teiste klientide kogemused?[/vc_column_text][vc_column_text]Ole visuaalne! Pilt on esimene, mida klient toodet valides vaatab. Kaasa disainer või professionaalne fotograaf, kes sinu toodetest korralikud pildid teeb – igast nurgast, seest ja väljast, pakendis ja ilma jne. Ka video ei teeks paha! Kuigi klient ei saa toodet katsuda, tahab ta näha, mida ostab.[/vc_column_text][vc_column_text]Ole järjepidev! Kõik, mida ja kuidas klient sinu poes teha saab, on kui sinu ettevõtte visiitkaart. Tema kogemus ja saadud muljed määravad, kas ta tuleb tagasi või soovitab sinu poodi oma sõpradele. Ära ütle, et sa oled hea – näita, et sa oled hea!  Rahulolev klient on pikas perspektiivis sinu kõige paremaks reklaamiks.[/vc_column_text][vc_column_text]Ole otsitav ja leitav! SEO ehk search engine optimisation ei ole lihtsalt moodne sõnakõlks. Otsimootori optimeerimine tagab selle, et klient vajaminevat toodet intenetist otsides sinu poe üles leiaks. Kui sinu e-poodi internetiotsingus esimesel paaril lehel näha ei ole, siis klient sind tõenäoliselt sealt kaudu üles ei leia. Küsi nõu SEO spetsialistilt! [/vc_column_text][vc_column_text] Ole kasumlik! Edasta tellimused otse hulgimüüjale, kes pakub turu soodsamaid hindu vastavatele tootekategooriatele ning korraldab sinu eest kogu kaupade logistika. Sina tegele ainult oma epoe turundamisega.

[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Uku Nurk 
Loovjuht[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_empty_space][vc_separator][vc_column_text]Kasutatud allikad:

Ait, J. (2015). E-kaubanduse võimalusi kasutatakse üha enam. Statistikaamet, 18. september. https://www.stat.ee/90580

Eelmaa, R. (2015). Nutipõlvkond toob majandusele uue hoo. Äripäev, 08. november. http://www.aripaev.ee/arvamused/2015/11/08/itella-smartpost-risto-eelmaa-nutipolvkond-toob-majandusele-uue-hoo

[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_facebook type=”button_count”][/vc_column][/vc_row]

[vc_row][vc_column][vc_column_text]Uued eesmärgid ja lubadused tekivad kõigil alati just aastavahetusel. “New year, new me” on kui klišee, ent vahel on tõepoolest muudatusi vaja – ikka selleks, et areneda! Areng on alati kasulik nii isiku kui ka ettevõtte tasandil ja just sellel põhjusel võtsime ka meie agentuuris 2016. aastaks vastu muudatused ja kõrgemad eesmärgid.[/vc_column_text][vc_column_text]Juba aastaid on La Ecwador järginud põhimõtet, kus töökollektiivi valitakse tahtejõulised ja sihikindlad inimesed. Meie butiikagentuuri prioriteediks on personaalne pühendumine klientidele, millega püüdleme eesmärgipäraselt nende turundusalase edukuse tõstmisele. See võib kõlada küll ilustatud PR-sõnumina, kuid tegelikkuses on tulemused näidanud, et meie klientide edu kasvatab ka meie edu. Nii lihtne see ongi! Klientidele veelgi personaalsema ning professionaalsema teenuse osutamiseks võtsime vastu muudatuse agentuuri töökorralduses.[/vc_column_text][vc_column_text]Kui senini töötasid meie inimesed ühiselt suure tiimina, siis sellest aastast oleme moodustanud personali seas eraldi teenustegrupid. See ei tähenda muidugi seda, et La Ecwadori kollektiiv poleks enam ühtne! Vastupidi – uuest aastast on kõikidel meie töötajatel võimalus anda endast parim. Varasemalt tegelesid näiteks meie disainerid kõikide töödega, mida kliendid meilt soovisid. Uus korraldus võimaldab meie töötajatel aga pühenduda just nendele valdkondadele, milles nad kõige osavamad on. Nüüdsest on meil eraldi trükitiim, meediatiim, sisuturundusetiim ja nõnda edasi. Selliselt saavad töötajad, kes on näiteks just trükiste kujundamisel ning koostamisel meistrid, tegeleda “enda valdkonnas” ning arendada oma tugevaid külgi.[/vc_column_text][vc_column_text]Muudatusest tulenevalt oleme võtnud uue aasta eesmärgiks tõsta personaalselt kliendile pühendumise taset. Personaalsus ja pühendumus eeldab koostööd ja otsest suhtlust kliendiga. Uus töökorraldus seda ka võimaldab! Kliendid saavad vahetult suhelda meeskonnaga ning anda tagasisidet nende seni tehtud tööle. Sellisel viisil ennetame mitmetimõistetavuse ning tagame võimalikult efektiivse ja eduka tulemuse.[/vc_column_text][vc_column_text]Võtsime vastu küll otsuse muutuseks, ent meie eesmärgid ja tõekspidamised jäävad ikka samaks. Tegelikult jääb ka meie olemus samaks – tõstame lihtsalt panuseid ja usume, et oleme suutelised enamaks! Me usume endasse ja ka enda klientidesse. Seetõttu soovime kõigile edukat 2016. aastat ning jääme ootama uusi ja ennastületavaid koostöövõimalusi![/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Leanyka Libeon
Kommunikatsioonijuht[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_facebook type=”button_count”][/vc_column][/vc_row]