[vc_row][vc_column][vc_column_text]

Nutipaber PowerCoat® Alive on täiesti uudne intelligente paber disainpaberite tootjalt Arjowiggins.

PowerCoat® Alive võimaldab luua trükiseid või pakendeid, mis ühendavad nutitelefoni silmapilkselt NFC (Near Field Communication) tehnoloogia abil soovitud kodulehe või visiitkaardirakendusega. Tuleb vaid asetada oma nutiseade PowerCoat® Alive paberist trükise või pakendi lähedale, ning avanebki soovitud koduleht.

NFC-tehnoloogia

NFC-tehnoloogiat toetavad Androidi ja Microsofti tarkvaraga telefonid ning uuemad iPhone´id. Eeliseks samalaadse funktsiooniga QR-koodi ees on, et NFC-tehnoloogia on nutiseadmetes olemas ning eraldi äppi pole rakenduse kasutamiseks vaja alla laadida või avada – piisab sellest, et NFC on telefonis aktiveeritud.

NFC-tehnoloogiat kasutatakse tänapäeval aina laialdasemalt – näiteks toimib selle abil pangakaartide viipemakse ning ühiskaart, mida kasutatakse Tallinna ühistranspordis, tulevikus ka mobiilimaksed.

PowerCoat® Alive

PowerCoat® Alive on paber, mille välimiste kihtide vahele on lamineeritud mikrokiibid. Paber on saadaval 4 erinevat tüüpi disainpaberil SRA3 formaadis (parim digitrükiks). Lisaks pakume ka PowerCoat® Alive iseliimuvaid etikette.

Olenevalt kiipide asetusest paberipoognal, on paberi tüüpidel erinev otstarve ning lõppformaat:

PowerCoat® Alive 2-up – 2 kiibiga paberipoogna saab lõigata kaheks A4ks ning see sobib kõige enam brošüüride, plakatite, menüüdele, pakendite ja reklaammaterjalide tootmiseks.

PowerCoat® Alive 4-up – 4 kiibiga paberist saab A5 lõppformaadis trükise ja see sobib hästi kutseteks, piletiteks, insertideks ning flaieriteks.

Powercoat® Alive 25-up – 25 kiibiga paber on mõeldud visiitkaartide või kliendikaartide tootmiseks.

Paberit saab osta paki kaupa ning kõik pakis olevad poognad kannavad ühe koodiga kiipe.

Powercoat® Alive on taaskasutatav, biolagunev ja FSC® sertifikaadiga.

Trükitehnikad

PowerCoat®Alive on sobilik kasutamiseks kõigis trükitehnikates nagu ofset-, digi-, HP Indigo, siidi- ja fleksotrükiks. Termotrüki puhul on vajalik eelnev katsetamine. Surutrükki ja fooliumtrükki tuleks vältida või teha seda erilise tähelepanuga, et mikrokiip ei kahjustuks. Samuti saab paberit trükkida kontorimasinates, kuid kuna paber on päris paks, siis võib sellest tulenevalt probleeme tekkida.  Kindlasti peaks trükikoda enne tutvuma paberi kasutusjuhistega  http://www.antalis.ee/business/esileht/kaubamargid/powercoat-alive/technical-information.html.

Trükise internetiga ühendamine

Mikrokiipide aktiveerimine on väga lihtne! Igas paberipakis on unikaalne kood, mis tuleb sisestada kiipide aktiveerimise veebiportaalis, lisada soovitud URL, kuhu soovite, et trükis kliendi viiks või täita oma visiitkaardi andmed samas portaalis asuvas visiitkaardirakenduses. Hiljem võite soovi korral URLi muuta kasvõi iga päev! Samuti saab veebilehel jälgida, millal, kus ja millise seadmega on trükiseid “avatud”. Kiipide eluiga on 2 aastat.

Kui soovid uudset nutipaberit kasutada oma ettevõtte visiitkaardi, ürituse kutse või mõne muu moodsa lahenduse puhul, võta julgelt ühendust trükisetiimi juhi Maiken Veskimäega maiken@laecwador.ee. Maiken aitab trükise lahenduse väljatöötamisega, kujundamise  ja trüki organiseerimisega.[/vc_column_text][vc_video link=”https://www.youtube.com/watch?v=rT7z3dZWXCc”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_btn title=”Küsi nõu” color=”white” align=”center” link=”url:mailto%3Amaiken%40laecwador.ee|||” el_class=”button1″][vc_column_text]Sanna Sasi, Turundusjuht

Antalis AS[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row]

[vc_row][vc_column][vc_column_text]

Rääkides välimeediast – kuigi parimaks viisiks jõuda kampaaniates võimalikult kõrge katvuseni on digitaalseid ja traditsioonilisi välimeedia vorme ühendada, toovad digitaalsed välimeedia ekraanid mängu mõned nii igatsetud lahendused ja võimalused, mis traditsioonilisele meediale jäävad tehniliselt kättesaamatuks.

Neid, just digitaalsetele ekraanidele iseloomulikke võtteid, soovitame kampaaniates rohkem kasutada, nendega juba kampaaniate loovlahenduste genereerimisel arvesse võtta.

Mäng liikuvusega

Mis iseloomustab digitaalset välireklaami kõige paremini? Dünaamika. Paindlikkus ja liikuvus. Liikuvus on hea trigger pilgu tõmbamiseks, mööduja teeb seda automaatselt ja nii saavutab liikuv reklaam traditsioonilistega võrreldes tähelepanu püüdmisel konkurentsieelise.  Kuid seda vaid ühel tingimusel – liikuvus ei tohi „ära tappa“ brändi. Parim liikumine, mis toimub tänavamüra ja-sagina sees, on sujus ja brändi visuaalset kohalolu järjepidevalt säilitav – sellisel juhul jõuab mööduja reklaamist aru saada ning seda ka konkreetse reklaamijaga seostada. Kiired fläshid ja kaadrite vahetused küll tõmbavad pilku, kuid tekitavad pigem kirjut müra, kui informeerivad ja mõjutavad.

Mäng ajaga

Õige lihtne võte, mis tänu kiirele loovmaterjali programmi sisestamisele, annab mänguvõimalusi erinevate ajatsoonidega. Nii näiteks toimus eelmise aasta 27.detsembril Eesti Aasta Sportlase auhinnagala – ja 28.detsembri hommikul kell 10 olid spordistaarid juba DigiTallinna ekraanidel.

Rohkem võiks mõelda sellisele lihtsale, vaheldust ja ajarelevantsust tabavale „tsoonitamisele“ nagu erinevad klipid erinevatel päevaosadel: näiteks hommikul ekraanil croissant koos kohviga, kuid lõunal salat.  Kellaajaliselt pani päevale “stop’I” Eesti Loto, kes hoidis klippi eetris kuni lotopiletite müügiaja lõpuni. Prisma, kes päeval kuvas oma toodete pakkumisi,  kasutas veel hilisõhtul “öötsooni” klippi, kus ekraanile tuli “ÖöPrisma” – 24h avatud Sikupilli ja Mustika reklaamiga. Valge ja pimeda aja vahetumist rakendas loovlahendustes eelmisel jõuluajal Budampex, kes kampaania mitmekesistamiseks päevaajal heledat, helgemat disaini, pimedas seevastu pidulikumat ja kullakarralisemat klippi näitas. Ka nädalapäevi saab jagada: määrates ära erinevatele päevadele erinevad, “Vaid täna!” tüüpi, tootepakkumised. Pakkumisi ei pea olema ka igas päevas, mõnda päeva võib rahulikult täita imagoreklaam.

Mäng ilmaga

DigiTallinn võimaldab programmeerida klipinäitamist vastavalt ilmastikule: kuvada erinevate kujunduste kuvamist päikeselise ilma või vihma korral ning olukorras, kus õhutemperatuur langeb allapoole või tõuseb üle määratud piiri. Vast kõige rohkem on see võimalus andnud inspiratsiooni rõivabrändidele. Meenub riidebrändi Braun kampaania Saksamaal: erinevatele oludele sobivaid riideid näidati vahelduvalt ilmale: bleiser – „Hamburgis paistab täna päike“, jope – „Täiuslik koerailmaga“, parka meeletu tuulega –  „Mis ei tapa teeb tugevaks“.

Sotsiaalmeedia & data feed

Lõpuks on ka võimalus siduda sõnumi tekkimine tänavaekraanile „live“ tulemustega sotsiaalmeedias. Facebook‘i, Instagram‘i või Twitter‘i postitused kampaania hastag‘ iga saab kuvada edasi DigiTallinnale. Nö alt-üles initsiatiivina sotsiaalmeediast muutub vajalik sihtgrupp toote ja brändi edasikandjaks. Dynamic data feed võimaldab välireklaamil kuvada teistest allikatest pärinevaid algandmeid nö. otse-eetris. Olgu selleks loterii jackpot, hääletamistulemused, teatrietendusele veel müügis olevad piletid, viimase hetke kohad homsele lennule Pariisi jne.

Kuidas nutikad välimeedia lahendused oma äri kasuks tööle panna, selle kohta küsi abi või nõu La Ecwadori meediatiimi juhilt Kert Aavikult Kert@laecwador.ee.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]

[/vc_column_text][vc_btn title=”Küsi nõu” color=”white” align=”center” link=”url:mailto%3Akert%40laecwador.ee|||” el_class=”button1″][vc_column_text]Rasmus Rand projektijuht

JCDecaux Eesti[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row]

„Ahahh… copywriter oled? Aga mis sa siis täpsemalt teed?“

See on küsimus, millele ma endiselt üsna tihti vastama pean. Ja ega mul ammendavat vastust sellele polegi. Judith K. Charles on öelnud, et copywriter on müügimees kirjutusmasina taga. Kõige klassikalisemas ja üldistatumas mõttes võtab see ameti üsna ilusti kokku. Lihtsalt tänapäeval ei müü sa enam ainult toodet või teenust, vaid ka väärtusi, elamusi, infot ja tähelepanu. Ning üldjuhul ei tööta sa kirjutusmasina, vaid klaviatuuri või paberi ja pliiatsiga.

Kui aga otsida, kus seda ametit õppida saab, siis meie haridusvõrgustikus sa sellist õppetooli ei leia. Jah, tänaseks on juba palju veebikursuseid, mis annavad sulle esmased ja üldised oskused hea copy kirjutamiseks, kuid vaatamata oma haridusele või teoreetilisele baasile, saab copywriter’iks ainult praktika kaudu. Lisaks peab sul olema see ’miski’, mida mu kadunud õppejõud Jüri Sillart nimetas jumalikuks andeks. Täna nimetatakse seda X-faktoriks.

Kogemust polegi?

Kolm aastat tagasi saabus esimene sügis, kui ma ei läinud kooli. 12 aastat üldharidus- ning 5 aastat kõrgkooli oli teinud minust diplomeeritud filmiteoreetiku ning kommunikatsiooni magistri. 17 aastat õppimist, et saada endale võimalikult hea haridus, millega töökohta jahtima minna. Kes teab, äkki keegi isegi ootab mind juba kusagil.

Valus õppetund on aga see, et mitte keegi ei oota Sind – Sa pead end ise vajalikuks tegema. Seega saatsin oma CV-sid ja motivatsioonikirju igale poole, kuid pea kõik konkursid lõppesid punktis, kus nõuti kogemust. Kuidas mul saabki kogemust olla, kui mitte keegi pole nõus olema see esimene?

Kerides oma Facebooki voogu, jäi silma üks praktikapakkumine minu jaoks üsna tundmatus reklaamiagentuuris. Järjekordne CV ja motkirja vormimine, e-maili saatmine ning passiivselt ootama jäämine. Erinevalt varasematest konkurssitest sain ma üsna kiiresti kutse kohtumisele, mis on mõlemale osapoolele jätnud üsnagi kummalise mulje. Üks noor kutt, kes isegi täpselt ei tea, mida ta reklaamimaailmas teha tahab, tuleb uksele ning soovib praktikat projektijuhi assistendi või kommunikatsioonijuhi positsioonile. Tegev- ja loovjuht lappavad kuti elulookirjeldust ning vaatavad üksteisele otsa. „Filmiteooria ning stsenaristika …? Ehk peaksid sa copy ametit proovima?“ Kõhklen. Eks kirjutada ole saadud igasuguseid asju, aga minu enesekriitika on selle tegevuse äärmiselt stressirohkeks kujundanud. Aga kaotada pole midagi ning sealt peale algas minu praktika agentuuris La Ecwador, teadmata, mida minult tegelikult oodatakse või eeldatakse.

„Tahan 50 jäätisenime! Julget, tavalist, abstraktset, moodsat.“

Olen esimene, kes järgmisel hommikul agentuuri ukse taha jõuab. Pool tundi varem kohale tulla näitab mind vist heast küljest, eks? Pärast teiste saabumist juhatatakse mind hommikusele koosolekule, kus näen esimest korda seda kirjut seltskonda ning kuklas vasardab küsimus, et kas ma sobiksin siia? Selle painava küsimuse katkestab loovjuht, kes jagab mulle päevaks ülesande: vähemalt 50 erinevat jäätisebrändi nimevarianti koos taustauuringu ja lühikirjeldusega. Pole probleemi, esimese tunniga lendab juba üle 30 nime kirja. Ja siis tekib blokk. Sisemisest kõhklusest vaatan pakutud nimed üle ning elimineerin variandid, mis ei lähe kohe kuidagi. Ja olengi tagasi 15 peal. Päeva lõpuks saan kuidagi poolsada nime kirja ja olen endaga üsna rahul.

Järgmine päev algab täpselt samamoodi: liiga vara kohal, hommikune koosolek, küsimus ning siis loovjuhi pöördumine: ,,Nii, Taavi, sinult ootan ma täna 50 jäätisebrändi nime.“ Mina vastu: ,,Aga ma eile saatsin, kas te ei saanud kätte?“ „Sain-sain, aga nüüd tahan veel 50. Uut. Ja nüüd tööle!“

Ja minu esimene tõeline õppetund oli käes: ära kunagi eelda, et Sinu töö on valmis! Sa saad seda alati veel paremaks ning täpsemaks lihvida. Kui otsid seda ainuõiget lahendust, pead tihtilugu läbi käima ka kõik valed. Reklaamiringkond teab seda igavese-miks-küsimusena. Kui su idee detailide kohta ei saa enam „Miks?“ küsimust esitada, on esimene tuleproov läbitud.

Sa ei saa kunagi valmis

Projekt projekti haaval hakkasin ma üha enam aru saama, millele ma olin oma näpu andnud. Raadiotekstid, sõnumid, uudisnupud, postituste tekstid, videoklippide kirjeldused, sloganid, reklaamikeele nägemused, kommunikatsioonistrateegia analüüsid ning lõpuks ühe väikese konkursitöö koostamine. Kahe kuuga käisin läbi tohutul hulgal uut informatsiooni, sain oskuseid, mida ülikoolis isegi mainitud poldud ning hakkasin kergelt aduma, mida see positsioon nõuab. Praktika lõpus pakuti mulle tööd ning sõlmisin endaga kokkuleppe: töötan copywriter’ina seni, kuni lahkun igal õhtul töölt mõne teadmise võrra rikkamana. Vahest oli see rumal lubadus, sest selles ametis võidki Sa sellist päeva ootama jääda.

Üks väga oluline omadus copy– ja ideekirjutajate puhul ongi teadmiste ja õppimise janu. Sa ei saa mitte kunagi täielikult valmis, sest maailm on pidevas muutuses ning just Sina pead sellega kogu aeg kohanema. Hoidma kätt pulsil oma sihtgruppidel, vaatama millised väärtushinnangud hetkel ’kuumad’ on, mida teevad Sinu klientide konkurendid, millisele reklaamile on inimesed avatud ning millised on ühiskondlikud hoiakud. Copy ei ole enam ainult tekstipõhine, täna tuleb oma oskuseid veel enam teiste meediumitega integreerida. Seega õpid oma töös kõigi meediumite võimalusi.

Sa oled nähtamatu

Oletame, et naudid õhtut YouTube’i videote seltsis ning vahele viskab ühe reklaamklipi, mis tutvustab Sulle uut e-poodi. Näed sõnumit, kuuled voice-over’it ning jääd mõtlema, kas see e-pood võiks Sulle midagi pakkuda. Reaalsuses on selle mõnesekundilise klipi taga mitme päeva jagu tööd.

Kõik algab briifist ja lähteülesande selgeks tegemisest, taustatööst ning esialgsete ideelahenduste genereerimisest. Seejärel hakkad ideid täpsemaks, konkreetsemaks voolima. Koos meeskonnaga paned kokku esitluse ning kohtud kliendiga, millele järgneb sobiva lahenduse täpsustamine ning ettevalmistamine kampaaniaks. Parandused, muudatused, veelkord parandused ja siis on (loodetavasti) kampaania LIVE’s. Ja keegi näeb selle üht komponenti, YouTube’i pre-roll’i klippi ja mõtleb, et „pagan, tõesti peaks uued teksad vist ostma.“ Keegi ei mõtle sõnumi või idee peale otseselt.

Seepärast on see töö tihtilugu nähtamatu. Keegi ei saa kunagi teada, mis olid alternatiivsed sõnumid või teised ideed, mis kunagi töösse ei läinud. Keegi ei näe seda taustatööd ning ’valge paberi’ faasi. Nähakse vaid lõplikku tulemust, mis on ehk vaid kild Sinu igapäevatööst. Seepärast pead olema valmis selleks, et keegi ei tule Sulle õlale patsutama, kui peab kirjutatud raadioreklaami väga naljakaks või sotsiaalkampaaniat läbimurdvaks. Sulle jääb vaid rõõm, et Sinu töö on kedagi salamisi mõjutanud.

Spetsialist kõige alal

Copywriter’i töö teeb Sinust spetsialisti erinevatel aladel. Sul peab olema kompetents süüvida erinevatesse tegevusaladesse, teenustesse, toodetesse ja ideoloogiatesse. Pead teadma täpselt, mis teeb leiva kvaliteetseks või mis aiataimed on sellel kevadel moes. Ühtlasi peab sul olema ühiskondlikku närvi ning soovi muuta maailma oma töö kaudu paremaks. Erinevad vastutustundlikud turunduskampaaniad ja sotsiaalkampaaniad ei müü oma olemusega mingit kindlat toodet või teenust, vaid peavad inimesi veenma ning mõjutama psühholoogiliselt.

Paari aasta jooksul olen kokku puutunud mitmete praktikantidega, kes soovivad copy-ks saada. Igaühel on alati alguses tohutu sisemine põlemine ning oma kirjutamisstiil, mis mõjub värskendavalt. Keeruliseks läheb siis, kui oma stiilist tuleb loobuda. Enda isiklik käekiri ei pruugi alati kattuda või sobida kliendi omaga. Heal copywriter’il pole oma läbivat stiili, sest reklaamtekstid ei teeni mitte tema isiku vaid kliendi brändi huve. Ja kui ongi, siis ta oskab seda meisterlikult kohandada. Just copy ongi tihtipeale brändi kõneisik. Ta oskab väljendada vajalikku kliendist lähtuvalt, brändile toetudes ning sihtgrupile arusaadavalt. Neid kolme vaala arvestades peab tekkima harmooniline süntees. See oskus tuleb ajaga ning oluline on säilitada avatud meelt ning õppida kriitikaga toime tulema.

Hirm on loomulik, kuid muuda see kasulikuks

Täna meeldib mulle klientidega kohtuda ning nendega vahetult vestelda. Nii mõistad kõige paremini, mida täpselt öelda soovitakse või millist eesmärki täita. Briifid on tihtipeale kuivad, ratsionaalsed, erinevaid andmeid täis dokumendid, millel puudub elu. Vesteldes ja klienti tundma õppides saad täpselt aru, millist õhku bränd hingab või millist tunnet tahetakse oma kliendis tekitada. Nende emotsioonide pealt on väga hea kirjutada.

Kuid pea kolm aastat tagasi tekitas sõna kliendikohtumine minus hirmu ning stressi. Enne ideede presenteerimist oli tunne nagu astuks mitme tuhande kriitiku ette. Esimesed kliendikohtumised ja ideede presenteerimised olid pehmelt öeldes katastroofilised. Meenub üks esimestest esitlustest, kui klient palus mul loovlahenduses pakutud reklaamlaulu ette kanda. Seda ma ka tegin. Ilus see kahtlemata polnud. Paraku ei olnud see ka eriti naljakas. Seega pärast viimast stroofi võis ruumis kuulda nööpnõela kukkumist.

Kahtlemata oli see minu jaoks issue, mis tuleb kuidagi lahendada, sest pikka perspektiivi sellise hirmuga pole. Samas oli asjal ka positiivne külg: närveerimine pani mind alati võimalikult perfektset esitlust tegema. Mitte midagi ei saanud jääda juhuse hooleks. Ehk lihtsalt öeldes pidin ma iga kord andma endast maksimumi ja rohkemgi veel. Teiseks hakkasin ma presentatsioonide ajal rohkem oma klienti kaasama. See tähendab, et muutsin esitluste monoloogid rohkem dialoogideks, mille kaudu õppisin kliendi kohta rohkem ning hakkasin paremini mõistma, mis on nende tegelikud ootused. Tihtilugu on suur osa infot ühe või teise poole jaoks „iseenesest mõistetav.“

Kui saabub ’see’ faas

Loova töö puhul saabub varem või hiljem aeg, millal mõtled, miks ma seda teen? Kujuta ette, et töötad ühe suure kampaania kallal. Esmalt paar nädalat tugevat analüüsi ja taustatööd, seejärel ideelahenduse viimistlus, järjekordne detailide paika loksutamine ning lansseerimine. Viimased kuu aega pinevat nokitsemist. Kampaania on käimas ja hoiad kogu aeg kätt pulsil ning siis see juba lõppeb. Mõni aeg hiljem istud järeluuringu koosolekul ja kõik. Joon all. Ja kõik hakkab otsast peale. Nullist. Valge paber ja kukkuv deadline.

Või kujuta ette, et oled alles ideede algusfaasis ning pakud välja paar-kolm väga head lahendussuunda. Geniaalsed ja kreatiivsed mõtted. Lähed loovjuhilt tagasisidet saama ning Sulle tehakse selgeks, et hea tore püüdlus, aga ideed on lähteülesannet arvestades allapoole arvestust. Kasutud. Sellistel hetkedel tekib viha ning tunne, et teed justkui kõik, mida sooviti aga ei miskit. Kolmas variant on ummik või writers block. Kritseldused ja katsed on irrelevantsed, juhuslikud ja halvad. Sa ei leia üles seda õiget või midagi selles suunaski vähemalt.

Ning neljas klassikaline sümptom, mis ilmutab, et „see“ faas on käes, on copywriter’ite kutsehaigus nimega läbipõlemine. Korduvad ideelahendused, ebaoriginaalsed mõtted, kehv enesetunne, mis võib isegi tervist mõjutada. Kõigi nelja puhul mõtled, kas see ikka on minu jaoks õige suund. Või kas siit august on võimalik end välja murda? On. Loomulikult on. Ma olen kõik need neli sümptomit läbi käinud ning sel momendil on kõige olulisem meenutada, et Sa ei ole selles olukorras ega ametis üksi. Sul on meeskond, kes aitab, toetab ja julgustab Sind. Meeskonnavaimu olemasolu on äärmiselt oluline ning Sa ei saa selles ametis individualistina toimetada. Vahel on küll üksi lihtsam, aga sünergias sünnivad suuremad asjad. Küsimus on vaid selles, kas mängid oma osa selles tiimis õigesti.

„See“ faas on mööduv ning esialgu on vaja lihtsalt vastu pidada. Mitte kohe alla anda. Sa pole esimene ega viimane inimene, kes seda kogeb. Hilisemas karjääris õpid ära tundma, mis „seda“ faasi soosib ning kuidas seda vältida. Ja kui ta tulebki, siis on võimalik mingeid vähem loomingulisust nõudvaid ülesandeid täites endiselt produktiivne olla.

Maailma parim amet?

Copy-kirjutaja positsioonil pead aduma oma tööd suures perspektiivis. Sinu tööst ei ole kasu ainult kliendile, kelle äritulemused paranevad, vaid kõigile. Sinu kirjutatud sõnad ja mõtted võivad anda igaühele väga kasulikku teavet või muuta nende harjumusi paremuse poole. Või kui töötad projektide kallal, mille ülesanne on näiteks tõsta inimeste teavet ning teadlikkust oma tervisest ja see kampaania läheb üliedukalt. Või kui mõni liiklusõnnetus on jäänud toimumata, sest Sinu raadioreklaam on pannud autojuhti kiirust alandama. Või keegi on leidnud endale sobiva töö, sest teda kõnetas Sinu kirjutatud värbamisreklaam. Need hetked ja tulemused muutuvad Sulle oopiumiks, mille järele pidevalt januned.

Tänaseks olen pea kolm aastat agentuuris copy– ja ideekirjutaja ametit pidanud ning selle aja sisse mahub mitmeid isiklikke kui ka ametialaseid triumfe, mida tänu sellele ametile nautida olen saanud. Ühtlasi mahub ka mõningaid valusaid kaotusi ja altminekuid, mille olen enda jaoks lahti mõtestanud ning võtnud nendest õppetunde, mis mind tulevikus aitavad. Ja nüüd otsin ma oma meeskonda just sellist inimest, kes on valmis õppima ning omandama selle ameti erinevaid kohustusi ja vooruseid. Kindlasti pole teekond selles ametis sirgjooneline ega kiire ja lihtne, kuid see on hindamatu väärtusega, mis annab Sulle oskuseid, mida saad nutikalt igal alal ära kasutada.

Kuidas saavutada edu ning millised on tulevikuvaated? Siinkohal pean jällegi meenutama oma head meistrit Jüri Sillartit, kes ütles oma tudengitele alati: „Kui tahad jõuda kaugemale, pead tegema alati rohkem kui Sinult nõutud on.“ Ära lepi kunagi vähemaga või ainult sellega, mida Sult oodatakse, sest muidu avastad end mugavustsoonist, millest on raske välja saada. Paku alati rohkem, sest siis õpitakse Sind väärtustama ning kõrgemalt hindama. Copywriter on hea kasvulava ideekirjutaja ja loovjuhi positsiooni saavutamiseks. Sinust võib saada keegi, kellele kliendid järgnevad ükskõik, kuhu sa lähed.

Seega esimesed 1000 päeva agentuuris on möödunud ning jäätisenimede genereerijast on saanud ideekirjutaja, kes otsib järgmist copy-kirjutajat (vaata töökuulutust), kes on valmis oma agentuurikarjääri alustama. Olen oma meeskonnaga valmis olema see esimene, kes pakub sulle kogemust, mida on raske mujalt leida.

Taavi Lehari – Copywriter

Üha pisemad põnnid saavad mängimiseks ja meelelahutuseks kätte nutiseadmed, mis tähendab, et neist saavad ka üsna varases eas reklaamitarbijad.  Nii digikanalites kui ka multifilmides on tihtipeale peidetud reklaami. Kuigi lastele suunatud reklaam on seadustega keelatud pole seda päris olematuks õnnestunud teha, küll aga saab iga lapsevanem ja täiskasvanu anda omapoolse panuse, et lapsi reklaamide äratundmise osas harida.

Aasta tagasi mittetulundusühingu Eesti Lapsed poolt ellu kutsutud projekt “Laste reklaamikool” on loodud selleks, et laps mõistaks, mis on reklaam. Laste reklaamikooli õppematerjalid hakkavad koosnema lihtsatest videoklippidest ja harjutuslehtedest, mis räägivad erinevatest reklaamikanalitest, kõnekujunditest, mida reklaamides kasutakse ja ka peidetud reklaamidest. Projekti eestvedajate poolt valmivad harivad materjalid, mis hakkavad olema kättesaadavad veebis Eesti Lapsed www.eestilapsed.ee. Materjale saavad e-õppe keskkonnas kasutada haridustöötajad, kaasaarvatud lasteaia- kui ka algklasside õpetajad, samuti on soovitav neid oma lastega koos vaadata ka lastevanematel.

Lastele suunatud reklaamide keelu peamised nõuded

Lastele ei tohi tekitada reklaamiga tunnet justkui mingi kauba ostmine või teenuse kasutamine muudab ta teistest paremaks või selle puudumisel halvemaks. Kuna perede väärtushinnangud ning materiaalsed võimalused on erinevad, võib lastel selliste reklaamide mõjusfääris tekkida alaväärsustunne. Kaupadel ja teenustel, mille peamiseks sihtgrupiks on lapsed ei tohi, ei otseselt, ega kaudselt sisaldada ostuüleskutset, mis suunaks last nõudma täiskasvanult reklaamitava kauba omandamist või teenuse kasutamist. Pöördusime Tarbijakaitseametisse, et paluda kommentaari küsimusele, kui aktuaalne on siiski lastele suunatud reklaami olemasolu probleem.

Pille Kalda, Tarbijakaitseameti kommunikatsioonijuht:

Hindamine, kas tegemist on lastele suunatud reklaamides keelatud pöördumisega või mitte, on alati juhtumipõhine ning arvestada tuleb kogu reklaami konteksti koosmõjus tekstilise osaga.

Üks laiemaid keelde on kindlasti see, et reklaamiseadus keelab reklaami koolieelsetes lasteasutuste, põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste kasutuses olevates ruumides. Hea meel on tõdeda, et tänasel päeval ei jõua ametisse kuigi palju probleemseid lastele suunatud reklaame, kuna selles osas on amet teinud pikalt koostööd haridusametite ja haridusasutuste juhtidega. See pole alati olnud nii. Just haridusjuhtide teadlikkus on üks võtmesõna turu korrastamisel.

Küll aga on varem laekunud ametile kaebusi koolides ja lasteaedades jagatava reklaami kohta. Toona esines juhtumeid, mil lasteasutustesse saadeti reklaamkingitusi, näiteks järjehoidjaid, vihikuid, helkureid jms. Samuti saadeti erinevaid kuponge kingituse või soodustuse saamiseks, näiteks kaubandusketi tasuta jäätusekupong, söögikoha „raha“ allahindluse saamiseks toidukohas. On esinenud ka konkreetsete tootenäidiste jagamisi lastele.

Muudes kanalites lastele suunatud reklaamide puhul on tõepoolest erinevaid piiranguid, nagu olete osa neist ka oma küsimuses välja toonud. Praktikas on enim probleeme tekitanud nõue, mille kohaselt on reklaamis keelatud lastele suunatud üleskutse ostma reklaamitud kaupa või teenust või veenma vanemaid või teisi täiskasvanuid seda tegema. On ette tulnud ka juhuseid, kus lapsi on kasutatud reklaamis ilma lapsevanematelt luba küsimata.

“Laste reklaamikool” projekti ellukutsujad ja eestvedajad on loovagentuur La Ecwador tegevjuht ja omanik Heily Aavik ning vabakutseline loovjuht Uku Nurk.

Teie missiooniks on harida noort generatsiooni reklaamimaailmas orienteeruma ja selle tarvis olete välja töötanud kava. Mis see kava endas sisaldab?

Uku Nurk: Need saavad olema veebist kättesaadavad videoklipid ja ilmselt ka pisut tekstimaterjali lisaks. Antud õppetundide väljatöötamisel oleme kaasanud oma ala spetsialiste – kommunikatsioon, haridus ja tarbijakaitse. Seega õppematerjalid on veel väljatöötamisel aga alus ja üldine lähenemine on olemas. Kava sisaldab lastele mõeldud õppetunde erinevate reklaamialade kohta. Laste Reklaamikooli peamine eesmärk on see, et laps ei oleks reklaami ohver, lasts end mõjutada. Reklaame näevad nad iga päev ja igal pool, uued mänguasjad on ju toredad, aga kui mänguasjadest saab lapsele kinnisidee ja mänguasja ostmisest tekib sõltuvus, siis on halvasti.

Heily Aavik andis ülevaate, kes täna on juba projektile õla alla pannud. “Laste reklaamikool” projekti ümarlauda kuuluvad Eesti Meedia turundusdirektor Karin Golubev, kommunikatsiooni spetsialist ja psühholoog Katrin Tibar, Tartu Erakooli inglise keele õpetaja Anu Joon, Tarbijakaitseameti tarbijahariduse peaspetsialist Anne Mai Helemäe.

Kuna maailm on pidevas arengus ning ikka tekib juurde uusi kanaleid, kus on võimalik ostuotsuste eelistusi oma poole kallutada on reklaame täielikult ära keelata keeruline. Seetõttu ongi ellu kutsutud lapsi hariv “Laste reklaamikool” projekt, et selgitada kuidas laps saab ise teha teadlikke otsuseid ning õpetada teda nägema manipulatsiooni elemente. Projektiga liituma on oodatud kõik, kes tunnevad, et soovivad lapsi reklaamiteadlikeks harida.

Kui soovid ka projekti elluviimisel kaasa lüüa, kirjuta heily@laecwador.ee

Äripäeva raadios on nüüd kord kuus eetris turundusuudised.

Võtame saatekülalise Heily Aavikuga kokku Eesti turundusmaastiku. Käime läbi Agentuur La Ecwadori 20aastase ajaloo jooksul saadud kogemused, räägime Eesti ettevõtete turundushoiakutest ja rõhutame brändingu tähtsust. Saate teises pooles käsitleme pealetuleva põlvkonna hoiakuid ja seda, kuidas neile reklaami teha.

Saatejuht Uku Nurk.

Kuula saadet siit:

Jõulukingitused on kena viis, kuidas tänada meeldiva ja eduka koostööaasta eest oma kliente, koostööpartnereid ja kolleege. Mõni kuu veel ja jõulusagin ongi täies hoos. See tähendab, mida varem hakata kingituste peale mõtlema, seda isikupärasemad ja läbimõeldumad need tulevad.

Läheneme igale kingisaajale personaalselt ning leiame just selle, mis talle kõige rohkem rõõmu valmistaks. See hakkab pihta juba väikestest asjadest. Südamliku kingituse saab näiteks sellega, kui lisada isikupära inimese nimega – see väärtustab ning tekitab tunde, et ta on kolleegi, kliendi või koostööpartnerina hinnatud. Oma töötajatele kingituste tegemisel on kena tava teha eraldi kingitused ka nende pere lastele.

La Ecwador pakub lisaks kaasamõtlemisele ja kujunduste loomisele abi ka trükkimisel ja tootmisel. Varajase jõulukingi tellija eeliseks on parem valik, kauba olemasolu ning soodsam hinnaklass, sest enne jõule juhtub tihti, et populaarsemad tooted saavad ladudest otsa ja valikuvõimalus aheneb.

Samuti tasub varakult kingituste hooajaga pihta hakata, kui tellitavad kogused on suured või soovitakse tellida spetsiaalselt ettevõttele valmistatud tooteid ja efektseid kujunduslahendusi. Tehasetoodete puhul peaks arvestama, et tootmisaeg ja transport kokku võivad võtta aega kuni kaks kuud ning trükikojadki on sel perioodil rohkem hõivatud.

Mõtelgem juba täna jõuludele ja kingitustele!

Võta minuga julgelt ühendust, esimene konsultatsioon on täiesti tasuta.

maiken@laecwador.ee

 

Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Mõelda vaid, kui härra Luts oleks ’’Kevades’’ kirjutanud, et kui Arno isaga kooli jõudis, polnud tunnid veel alanud ja koolimaja uks oli lukus. Siis oleksime hea mitu lehekülge saanud lugeda, kuidas Arno koos isaga köstrit taga otsib ja akende taga kolistab. Kuid Luts kirjutas, et tunnid olid juba alanud. See tähendab, et tegevus juba käis ning meie peategelane oli tundi hiljaks jäänud. Kuna Arnoga oli koolmeistril kiire, siis ta pandi ruttu istuma pikkade juustega poisi kõrvale. Kästi kirjutama hakata ja tubli poiss olla. Arno kirjutas hetkeni, mil pikkade juustega poiss tuli tema kõrva juurde ning küsis sosinal: ’’Mis koolmeister ütles, kui te tema toas olite?’’. Nii algaski Arno ja Tootsi tutvus siis, kui tunnid olid juba alanud. Ilmselgelt on iga loo algus äärmiselt tähtis. See määrab tooni ning annab aimu ka autori kirjutamisstiilist.

Näost näkku on lihtsam

Loo rääkimisega näost näkku on mõnevõrra lihtsam. Mõelge kasvõi viimase koosviibimise või peo peale, mida külastasite. Võib-olla rääkis keegi peolistest mõne naljaka loo. Läksite pärast tööle ning tahtsite kuuldud lugu sama naljakalt teistele edasi rääkida. Kuid ei olnud enam naljaks, no üldse kohe mitte. Mis siis juhtus? Kui lugu jutustada näost näkku, siis aitab kõnelejat näo- ja kehamiimika, asukoht, ümbritsevate inimeste reaktsioon, hääletoon, kiirus jne. Neid omadusi, mis jutu huvitavaks muudavad on palju. Kõik inimesed ei räägi ühtemoodi põnevalt ja meeleolukalt ning see on täiesti normaalne. Inimesed ongi erinevad. Küll aga pole erinev tõsiasi, et kõigile meeldib rohkem kuulata põnevat kui igavat juttu. Mida siis teha ebahuvitavate või igavate toodetega, mille kohta ka kõik põnevat juttu ootavad? Näiteks, mis lugu te räägiksite siis, kui te olete bränd, kes müüb autorehve või näiteks blendereid?

Nunnu smuutide valmistaja või tehnikat purustav monstrum?

Kannmikser ehk blender ei tundu esialgu väga seksikas toode, mida turundada. Isegi mitte Youtube’i kanalis. Nii ei mõelnud õnneks blendereid tootev ettevõte nimega Blendtec, kes tegi Youtube’is pikka aega videoid nimega ‘’Will It Blend?’’. Kogu idee seisnes selles, et igas videos näidati erinevaid asju, mida on võimalik blenderisse toppida ning peeneks purustada. Neile polnud miski püha. Kõik sobis, alates marmorkuulidest ning lõpetades sülearvutite ja nutitelefonidega. Nende videosid on vaadatud miljoneid kordi ning väidetavalt tõstis selline turundustegevus nende müüki lausa 1000%! Missugust lugu meile asjade pulbriks tegemisega, siis jutustati? Kindlasti seda, et nende blenderid on väga võimsad. Kui ikka sülearvuti purustamisega saab Blendteci kannmikser mängleva kergusega hakkama, siis külmutatud marjad on selle monstrumi käes käkitegu. Nii arvasid ka kõik miljonid Youtube’i vaatajad ning Blendteci müüginumbrid tõusid taevasse.

Külm tükk külmkapis ehk kõige kuumem teema, millest rääkida

Mida põnevat räägib meile valge plastmassist rest, mis teeb veest jääkuubikuid? Lisaks ei muutu ju vesi just superkiiresti jääks. Terve öö läheb mõnikord aega. Tundub lootusetu ülesanne? Pigem tuleks mõelda, mida jääkuubikud meile annavad. Jää teeb kuumal suvepäeval joogi jahedaks. Kui silm on rullis või jalg paistes, siis jääga on võimalik paistetust alandada. Kujutage ette, et teil on romantiline õhtusöök, avate vahuveini pudeli ning kork lendab võimsa pauguga pruudile silma. Jääga jahutatud veiniküüler oleks sellise õnnetuse kohe kindlasti ära hoidnud. Kui külmkapi peale üldiselt mõelda, siis jäärest näeb ju tegelikult päris ülbe välja, põhimõtteliselt kõige külmem tükk kogu külmikust. Lisaks disainilt meenutab see kõhulihaste six-packi. Kui kõik asjad kokku lüüa – külmad värvilised joogid, esmaabi paistetuse korral, šampanja jahutaja ning ka väga cool (külm ja lahe) välimus, siis tundub jäärest päris äge toode. Lisaks on jäärest korduvkasutatav. Ära jääb kilest jääkottidega mässamine ning ka loodus on sulle tänulik. Järsku ongi tekkinud mitu erinevat vaatenurka, mille kaudu on võimalik jäärestist rääkida päris huvitavat, vastutustundlikku ning põnevat lugu.

Müra vs sisuturundus ning need tüütud kolm punkti lause lõpus …

Selle asemel, et levitada massidesse kulukaid ja ühesuunalisi sõnumeid, võiksid ettevõtted kasutada efektiivsemat võimalust end nähtavaks teha ning kasutada sisuturundust. Postitused stiilis ’’Täna on ilus teisipäev’’ või ’’ Meil kõik tooted -5%’’, ei ole põnev sisu ega huvitav storytelling. Pigem tekitavad sellised postitused liigset müra. Teemad, millest rääkida peaksid lugeja jaoks olema huvitavad, kasulikud ning ka harivad. Paku parem vihjeid, abi ning teadmisi tootest või teenusest, mis võivad olla kliendile kasulikud.

Ebahuvitavat teemat pole tegelikult olemas. Iga asja saab vaadata mitmest vaatenurgast. Tuleb vältida pealiskaudsust ning ühekülgset tõlgendamist. Blenderid võivad olla seksikad, jäärest on õilsate väärtuste kandja ning iga toode peidab endas põnevat ning kaasahaaravat lugu.

Lõpetuseks ei maksaks kasutada kolme punkti lause lõpus nagu ma siin alapealkirja juures tegin. Mida see tähendama peaks? Kas läheb jutt kuskil salaja edasi? Mõttelõng sai otsa? Või on tegu nii sügavmõttelise jutuga, et kogu maailma sõnavara pole veel nii kaugele jõudnud, et lause oma loogilise lõpu leiaks. Kui põnev jutt otsa saab, siis kasutage ikka ühte punkti.

Timo Tõnisson

Agentuur La Ecwador ideekirjutaja

Tänavu kevadel mõjutasid reklaami- ja turundusspetsialiste peamiselt kaks suuremat muudatust: alkoholi reklaamimise piirangud ning loomulikult GDPR. Kuidas reklaamimaailm sotsiaal- ja digitaalmeedia ajastul üha areneb; millist mõju avaldavad muudatused ning kuidas teated traditsioonilise reklaami hääbumisest on ennatlikud, sellele andis kevad meile vastuseid.

Viimased aastad on naaberriikide praktikas näidanud, et alkoholireklaamimise regulatsioonid ning piirangud annavad kohati vastupidiseid tulemusi seatud eesmärkidele. Alkoholi ja teiste meelemürkide reklaamimine ning nende käsitlemine meedias vajab Eestis kindlasti tähelepanu. Miks aga sel kevadel jõustunud otsused võivad karuteeneks osutuda? Seda peamiselt kolmel põhjusel. Esiteks aktiviseerivad igasugused raamid ning piirangud loovagentuure nagu kosutav vihm pärast põuda. Leitakse täiesti uusi ja kreatiivseid lahendusi, kuidas klientide turunduslikke eesmärke täita. Võtame näiteks Rootsi ühe tuntuma ja edukama loovagentuuri Åkestam Holst Norrlands Guld’ile tehtud kampaaniaid.

Teiseks vahutab igasuguste piirangute sisseviimine meedia korralikult üle, mis tähendab, et teema pälvib oluliselt suurema kõlapinna. See omakorda tekitab auditooriumis trotsi, sest kellele meeldivad tiibade kärpimised? Säärane reaktsioon töötab juba esiti eesmärgi vastu.

Kolmandaks ei tegele piirangud otseselt probleemi allika lahendamisega. Kui võtta luubi alla seesama kurikuulus alkohol, siis selle reklaamimise vähendamisega ei tegeleta otseselt alkoholiprobleemiga ühiskonnas. Aeg on näidanud, et isegi kui tõsta alkoholiaktsiisi, leiavad inimesed odavamaid viise naaberriikidest märjukese hankimisega, mis omakorda just võimendab laastavaid mõjusid inimeste tervisele. Suurem energia tuleks suunata just alkoholismi ennetustegevusele ning joogikultuuri kasvatamisele ühiskonnas. Selle all peame silmas mõistliku alkoholitarbimise mõiste avamist, mitte püüdu sellest täielikku tabu teha. Muutus peab toimuma tarbija ning ühiskonna enda arusaamas.

Kuidas harida oma tarbijaskonda väärtustades klienti?

Eestis tegutsev CityAlko kauplustekett on oma missiooniks võtnud parendada joogikultuuri hetkeseisu ühiskonnas. Oluline on propageerida, et alkohol on üksnes ja ainult tarkade inimeste jook, mida tarbitakse vastutustundlikult, hinnates kvaliteeti. Kuigi tegemist on kauplustega, mille peamiseks müügiartikliks on kvaliteetsed alkohoolsed joogid, on igas pakkuja tegevuses näha ambitsiooni teenindada intelligentset tarbijat.

„Midagi on puudu?“ kampaania oli otseselt seotud alkoholi reklaamiseaduse muutmisega tänavu kevadel. Esiteks näitas reklaamikampaania, kuidas on võimalik kommunikeerida CityAlko poodideketti ja e-poodi alkoholi presenteerimata. Teiseks tugevdas kampaania oluliselt CityAlko kuvandit, kuna näitas pakkuja brändimaailma ilma põhi müügiartikli kuvamata. See näitab iseasja, et CityAlko imago on palju rohkem kui ainult kraadiga jook.

Vastutustundlik turundus algab maast madalast

Tiitli Eesti vastutustundlik ettevõte 2017 pälvis mullu Rimi Eesti, kellega arendasime tasakaalustatud toitumise kampaaniat Eesti põhikoolidele. Viimase kümnendiga on laste ülekaalulisus ning isegi rasvumine teinud tohutu hüppe ning ebatervislik või isegi kohati enesehävituslik toitumine on laste hulgas murettekitavalt kõrge.

Uue aasta algusest kutsusime erinevaid koole ja huviasutusi osalema põneval retseptikonkursil, kus kaasasime lapsi ise tasakaalustatud retsepte välja mõtlema. Kui meie esmaseks eesmärgiks oli saada umbes paarkümmend erinevat klassi osalema, siis huvi konkursi vastu oli äärmiselt suur. Üle viiekümne võistkonna ehk ca 1000 õpilast nuputas kolme kuu jooksul välja terve päevamenüü, mida lapsed ise kokata saaksid.

Konkursi tulemusena saime kokaraamatutäie omanäolisi ja originaalseid retsepte, mis on laste enda välja mõeldud ning mis rabasid isegi tippkokki. Ühtlasi oli igas konkursitöös midagi lapselikult lustlikku ja siirast. Mis peamine – me kaasasime lapsi ning näitasime kuidas on võimalik maitsvalt, lõbusalt ja põnevalt tasakaalustatud eineid valmistada ning kuidas hoida end energilise, teotahtelise ja rõõmsana kogu päeva vältel.

Vastutustundliku turunduse kaudu on võimalik oma sõnumeid levitada ning anda oma brändile täiesti uus, sügavam dimensioon, millega pälvida oma sihtgrupi tähelepanu just väärtushinnangute kaudu. Pikemalt Rimi Retsepti Meistriklassi konkursi kohta saab lugeda juba varsti meie tehtud tööde rubriigist.

Õpitud abitus vs motiveerimine

Tänaste noorte tööturule sisenemine pole lihtne. Kui veel 10 aastat tagasi räägiti noorsoole: ,,Mine ülikooli ja töökoht on garanteeritud!“, siis täna on pilt oluliselt keerukam. Tööandjad nõuavad kogemust, kuid samas pole keegi huvitatud olema see esimene, kes noorele ja teotahtelisele inimesele kogemust pakub. See tõrjub juba eos haritud ning ambitsioonikad noored ühiskonna passiivsuse veerele.

2018. aasta kevadel startis Eestis Noortegarantii tugisüsteemi võimalus, mis aitab vanuses 16–26 noori, kes ei õpi, ei tööta ega ole muul viisil ühiskondlikult aktiivsed. Selliseid noori on Eestis üle 10 000, mis on meie tööturgu arvestades märkimisväärne osa. Noortegarantii tugisüsteemi ehk NGTS viivad ellu kohalikud omavalitsused, kes võtavad selliste noortega ühendust ning otsivad koos parima võimaliku viisi, kuidas noored saavad jätkata oma haridusteed, saada täiendkoolitusi või leida endale sobiv töö.

Sarnaste programmide kasutuselevõtmine välismaal on kohati saanud kriitikat, kuna näiliselt võimendavad need õpitud abituse probleemi ühiskonnas – säärase abi pakkumine noortele võib viimaseid veel rohkem mugavaks ning passiivseks muuta. Seega lõime NGTS lansseerimiseks loovlahenduse, mis sütitab motivatsiooni oma tuleviku loomiseks ning teotahte eneseteostamiseks just noortes endas.

Koostöös Sotsiaalministeeriumiga sihtisime kampaaniaga „Stardime Sinu tuleviku suunas!“ esmalt viie kohaliku omavalitsuse, mis katsetasid NGTS võimalust pilootprojektina, noori ja nende lapsevanemaid. Kampaania järel oli tugisüsteemi pakkuvate omavalitsuste arv kasvanud üle kolmekümne ning loovlahenduse meeldivus uuritud sihtgrupis oli märkimisväärselt kõrge – 82 punkti 100st. Mis peamine, noored võtsid ise ühendust kohalike omavalitsuste juhtumikorraldajatega, et NGTS projektis osaleda ning oma tulevikku parendada.

Inimeselt inimesele töötab ka traditsioonilises meedias

Varakevadel alustas Agentuur La Ecwador loovpartnerina koostööd Eesti mainekam ettevõte 2017 laureaadiga Circle K Eesti. Esimesi töövilju oli näha juba kevadise pööripäeva ajal, kui lansseerisime Circle K uue värbamis- ja tööandja kuvandikontseptsiooni nimega „Tule meie ringi!“

Suurettevõtted on viimastel aastatel tundnud kibedalt, kuidas uute töötajate leidmine on üha keerukam ning inimesi üleüldse laua taha saada nõuab oluliselt suuremat pingutust kui varem. Värbamiskommunikatsioonis on kasutatud igasuguseid trikke: kokku lubatud maid, varasid ning rikkust; kuvatud ettevõtteid kui imelisi paiku ning muul moel idealiseeritud erinevaid ametikohti. Seepärast on ka potentsiaalsed töötajad kaotanud usu erinevatesse töökuulutustesse – need ei ole usutavad ega ausad. Organisatsioonid toovad esile ainult mündi üht poolt või käsitlevad ametipositsioone väga mänglevalt.

Sestap ehitasime „Tule meie ringi!“ kontseptsiooni üles läbipaistvusele, aususele ning tõetruu info edastamisele. Kampaania kõneisikuteks on Circle K töötajad, kellega kliendid igapäevaselt üle Eesti kokku puutuvad. Just nemad on ettevõtte tänane nägu, kes kannavad ka tööandja brändingus saadiku rüüd.

Kampaanianäod kutsusid inimesi oma meeskonda, võideldes tänaseks tekkinud klienditeenindajate paradigmadega. Meie ühiskond on loonud klienditeenindajast kaks suurt stereotüüpi. Teenindaja on tavaliselt noor, kena, alati naeratav neiu, kes teenib lisaraha kooli kõrvalt või vanem, pensionieelne mammi, kes tüdinult kassalinti veeretab. Tegelikkuses ei küsi amet vanust, sugu, maailmavaadet, elustiili ega muud. Hea klienditeenindaja edu võti seisneb meeskonnatöös ning oskuses inimestega suhelda.

Värbamishooaja kõrgajal ehk kevadel võistles „Tule meie ringi!“ mitmete teiste värbamiskampaaniatega, kuid juba nädalaga saavutati tulemus, mille täitmine võttis varasemalt aega kuu. Sadu sooviavaldusi ning positiivne tagasiside näitasid, et tarbijaskond tahab, et nendega räägitaks kui inimene inimesega, lisamata idealiseerivaid filtreid ning muinasjutulisi lubadusi.

Brändi õhkub igas tegevuses

Aasta-aastalt kinnitab Eestis jõulisemalt kanda brändisfäär ning üha enam panustatakse tugeva kuvandi väljatöötamisele ja arendamisele. Kui varasemalt tundus Maarjamaa kontekstis bränd olema pelgalt lööklause ja visuaalne identiteet, siis tänaseks on tuntav erinevate brändide käitumine, väärtushinnangud, eesmärgid ning areng. Võib öelda, et aastaid on brändidele õhku sisse puhutud, tänaseks on need hakanud iseseisvalt hingama ja astuvad tarbijaga dialoogi.

Brändi mõju kandub igasse tegevusse. Ei ole juhuslik, milline on Sinu kõnestiil ja retoorika, värvilahendus pakendil, hääletoon uudiskirjas, pildikeel videoklipis või inimeste kujutamine korporatiivsetel fotodel. Täpselt samamoodi peab bränd peegelduma igal sammul kui võtame fookusesse tuntud Eesti kaupluste keti Koduekstra.
Viimastel aastatel on Koduekstra bränd kasvanud pelgalt olme- ja nö pudi-padikaupade müüjalt kodutunnet ja stiili väärtustavaks kodukeskuseks. Sortiment on muutunud avaramaks ning sinna kuulub enam kvaliteetseid nõusid, dekoratsioonielemente ja mööblit.

Seega oli aeg muuta ka Koduekstra poodide keskkond brändi toetavaks ning erinevate kaupluste interjööre ühtlustada. Poodide värskenduskuur algas poe vaateakendelt ning levis üle kogu kaupluse keskkonna. Värskema stiiliga muutusid poed rõõmsameelsemaks ning läbiv joon igas kaupluses muutis kõik poed koduselt tuttavaks. See tõstab nii user experience’i poodides ning kinnistab brändi tunnetust poodides.

Isu võib tekitada ka kõrvadega

Kui mõni välismaalane satub Eesti poodidesse, tekib tal lihaleti ees alati elevus, kuna erinevate marineeritud grill-lihade, šašlõkkide ja grillvorstide valik on meil uhkem kui mujal. Teisalt seab see lihatööstustele jällegi väljakutseid – kuidas igal kevadel grillijatele taas uusi ning põnevaid roogi tutvustada? Kuidas jääda silma või millega tekitada isu?

Grillimine seostub eestlastel alati suve, soojuse ning puhkeajaga, kuid grilltoodete turustamine hakkab juba siis, kui maad katab veel lumevaip ning vaatamata sellele et ekstreemsemad grillfanaatikud puhastavad ka juba esimese päikesepaistelise ilmaga oma grillresti, on kõrghooajani veel piisavalt aega. Lähtusime loovlahenduse väljatöötamisel suveigatsusest, mis iga eestlast kevadväsimusega juba mõnda aega tüütas. Tootsime isuäratavad ning suvised videoklipid, mille põhielemendiks pole mitte pilt, vaid suvised helid, mis igas eestlases juba maitseretseptorid tööle paneb.

2018. aasta kevad on meeldejääv, sest kui paar aastat tagasi tõdes David „Shingy“ Shing Passwordi konverentsil, et Eesti reklaam on tore, kuid arvestades maailma reklaamitaset, oleme 20 aastat arengust maas. Täna võib öelda, et paari aastaga oleme vähemalt 5-10 aastat järele võtnud, sest üldine turundustrend liigub vastutustundliku turunduse ning brändi loo jutustamise suunas. Tarbijatena eeldame üha enam, et tooted ja teenused peavad lisaks heale kliendikogemusel ka ühiskondlikku kuuluvustunnet pakkuma ning kõnetama meid väärtuste ja tõekspidamiste kaudu.

Industriaalajastu, mil suured ettevõtted varjutasid publikut oma autoriteetsusega ning nõudsid lugupidamist, on möödanik. Käes on inimeste ajastu, mis tähendab, et ettevõttel on kasulik ennast määratleda kliendiga võrdsena, mitte enam viimase ülemusena. Ainult indiviidide omapärasid arvestades ning ehedaid suhteid ehitades, saavad ettevõtted inimeste ajastul õitseda. Fakt on see, et ettevõtetel puuduvad emotsioonid. Toodetel ja teenustel puuduvad emotsioonid. Inimestel seevastu on need aga olemas, mistõttu ongi tänapäeval üks vajalikumaid turundustegevusi oma sihtgrupi tundmaõppimine.

Seni on ettevõtted suunanud oma sõnumeid ja turundustegevusi peamiselt traditsioonilisel viisil, ehk tarbijate demograafilistele andmetele tuginedes. Täna saavutavad nad aga suurema edu ning efektiivsemaid tulemusi väärtushinnangutel põhinevat sihtimist kasutades. Miks? Sellest loegi lähemalt…

Demograafilistel alustel reklaami suunamise plussid ja miinused

Traditsioonilise suunamise, mille puhul kasutatakse ainult demograafilisi andmeid (nagu: sugu, vanus, haridus, ametikoht), suurimaks plussiks on see, et viimane annab ettevõttele võimaluse lihtsa vaevaga võimalikult paljude inimesteni jõuda ning suure valimiga on ka eksimise protsent väiksem. Ära jäävad igasugused põhjalikud analüüsid tarbijate käitumismustrite ja väärtushinnangute kohta, mis hoiavad omakorda kokku ettevõtete väärtuslikku aega ja ressursse.

Selle meetodi puhul on aga selgesti rõhku pandud kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Tänapäevastes tingimustes, kus konkurents on tugev ning turgu kontrollib üha enam nõudlus, mitte pakkumine, tahavad kliendid, et neid mõistetaks, ning et neile pakutaks ootuspärast toodet või teenust. Selleks, et ellu jääda, peavad ettevõtted maailmale avatud olema – mõtlema nii nagu mõtlevad nende juba olemasolevad– kui ka tulevased kliendid.

Väärtushinnangute põhine suunamine

Väärtushinnangute põhine suunamine annab ettevõttele parema nägemuse inimestest, kellele nad oma toodet või teenust turundada soovivad. Selleks oleks rangelt soovituslik, enne uue toote/teenuse/kampaania lansseerimist teha fookusgrupi uuring, ehk eeltestida, kas oled sihtgrupi tabamisel õigel teel või mitte.

Väärtushinnangute põhine suunamine sisaldab endas ka tarbija mõttemaailma–, väärtushinnangute–, elustiili– ning meediatarbimise analüüsimist. Neist viimase hulka kuulub samuti online-tegevuste ja -eelistuste analüüsimine. See tähendab otsingusõnade, otsingutulemuste ning tulemustele järgnevate tegevuste (st millele kasutaja klikkis) analüüsimist. Samuti vaadeldakse vastukaja reklaamidele, viimati külastatud lehekülgi, külastatud lehekülgedel viibitud aega ning sagedus.

Tähelepanuta ei jäeta ainsatki üksikasja. Kogutud informatsiooni põhjal pannakse tarbijatest kokku terviklik pilt, tänu millele saab ettevõte kindlaks teha sihtgrupi, kes on nende tootele või teenusele avatud ning keda ettevõtte turunduskampaania ka reaalselt kõnetab.

Case study

Tuntud Ameerika bränd, Calvin Klein, tuli 1994. aastal välja unisex lõhnaga ck One, mis oli suunatud nii meestele kui naistele – olles esimene omataoline maailmas. See suurendas potentsiaalsete klientide tiiki tohutult ning kujunes äärmiselt edukaks – esimese kolme kuu jooksul müüdi seda letilt 60 miljoni dollari eest. Suurest eduloost tingituna ilmus neil mõni aeg hiljem ka sellenimeline elustiilibränd (2011) ning teisigi unisex lõhnaõlisid – ck Be (1996), ck One Summer (igal aastal alates 2004-2018), ck2 (2016), ck All (2017) jpt.

Ettevõtte peamine missioon “jagatava” lõhnaõli lansseerides oli liikuda noorema generatsiooni poole, millega said viimased ka ideaalselt hakkama, sest teatavasti hindavad noored eelkõige just vabadust. Tegemist oli värskendava ideega, mis andis brändile uue hingamise ning tegi nendest teerajaja, näidates teistele turulolijatele ja uutele tulijatele, et piiridega katsetamine on igati tervitatav!

Kui turunduskampaaniat oleks tol hetkel suunatud ainult naistele, oleks see teise tarbijagrupi – mehed, võinud tootest eemale peletada. Nimelt mõjub inimestele, kes ei soovi, et neid sihtgrupiga seostataks, seesugune jäik segmenteerimine hirmutavalt. Kuna ühtegi sotsiaalset vihjet polnud antud, st toode oli mõeldud kõigile, kippusid tarbijaid tegema enesekeskseid valikuid, ehk lähtusid toote hindamisel endast ning oma eelistustest.

Mida sellest kõigest õppida?

Tegelikkuses näib kogu ülaltoodud teave ilmselt igale turundajale lihtne ja loogiline, kui isegi mitte teada-tuntud. Sellegipoolest, nagu ütleb ka vanasõna – kordamine on tarkuse ema.

Seetõttu peaksimegi endale aeg-ajalt meenutama, et toode või teenus ei ole mitte ettevõttelt tarbijatele vaid inimestelt inimestele. Iga klient on teisest oma maailmavaate poolest erinev, seega pelgalt demograafilistel alustel segmenteerimine on tänapäeval ebapädev sihtgrupi määratlemise viis. Selleks, et teie toode või teenus oleks jätkusuutlik, peate te:

1. Identifitseerima oma kliendi (isiksus; väärtused; elustiil; hoiakud; käitumismustrid; psühholoogilised faktorid nagu: rahulolu ja usaldus; motivatsioon ning kogemused)
2. Looma võimaluse klientide kohta käivat infot grupeerida – selleks on olemas erinevad turundustööriistad
3. Klientide vastukaja analüüsima ning sellest tulenevalt oma toodet või teenust parendama/kaasajastama. Reklaamikampaania tulemuste efektiivseimaks mõõtevahendiks on kampaania järeluuring, millest saad lähemalt lugeda siit: https://laecwador.ee/kampaania-jareluuring/

Kui varasemalt peeti klientideks inimesi, kelle ülesanne oli vaid rahapatakaga lehvitada, siis on tänapäeval olukord vastandunud. Hoopis turundajad on need, kes peavad ennast märgatavaks tegema, et üha tihenevas konkurentsis just oma toote või teenusega inimestele silma jääda.

Heily Aavik
Tegevjuht