Äripäeva raadios on nüüd kord kuus eetris turundusuudised.

Võtame saatekülalise Heily Aavikuga kokku Eesti turundusmaastiku. Käime läbi Agentuur La Ecwadori 20aastase ajaloo jooksul saadud kogemused, räägime Eesti ettevõtete turundushoiakutest ja rõhutame brändingu tähtsust. Saate teises pooles käsitleme pealetuleva põlvkonna hoiakuid ja seda, kuidas neile reklaami teha.

Saatejuht Uku Nurk.

Kuula saadet siit:

Jõulukingitused on kena viis, kuidas tänada meeldiva ja eduka koostööaasta eest oma kliente, koostööpartnereid ja kolleege. Mõni kuu veel ja jõulusagin ongi täies hoos. See tähendab, mida varem hakata kingituste peale mõtlema, seda isikupärasemad ja läbimõeldumad need tulevad.

Läheneme igale kingisaajale personaalselt ning leiame just selle, mis talle kõige rohkem rõõmu valmistaks. See hakkab pihta juba väikestest asjadest. Südamliku kingituse saab näiteks sellega, kui lisada isikupära inimese nimega – see väärtustab ning tekitab tunde, et ta on kolleegi, kliendi või koostööpartnerina hinnatud. Oma töötajatele kingituste tegemisel on kena tava teha eraldi kingitused ka nende pere lastele.

La Ecwador pakub lisaks kaasamõtlemisele ja kujunduste loomisele abi ka trükkimisel ja tootmisel. Varajase jõulukingi tellija eeliseks on parem valik, kauba olemasolu ning soodsam hinnaklass, sest enne jõule juhtub tihti, et populaarsemad tooted saavad ladudest otsa ja valikuvõimalus aheneb.

Samuti tasub varakult kingituste hooajaga pihta hakata, kui tellitavad kogused on suured või soovitakse tellida spetsiaalselt ettevõttele valmistatud tooteid ja efektseid kujunduslahendusi. Tehasetoodete puhul peaks arvestama, et tootmisaeg ja transport kokku võivad võtta aega kuni kaks kuud ning trükikojadki on sel perioodil rohkem hõivatud.

Mõtelgem juba täna jõuludele ja kingitustele!

Võta minuga julgelt ühendust, esimene konsultatsioon on täiesti tasuta.

maiken@laecwador.ee

Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Mõelda vaid, kui härra Luts oleks ’’Kevades’’ kirjutanud, et kui Arno isaga kooli jõudis, polnud tunnid veel alanud ja koolimaja uks oli lukus. Siis oleksime hea mitu lehekülge saanud lugeda, kuidas Arno koos isaga köstrit taga otsib ja akende taga kolistab. Kuid Luts kirjutas, et tunnid olid juba alanud. See tähendab, et tegevus juba käis ning meie peategelane oli tundi hiljaks jäänud. Kuna Arnoga oli koolmeistril kiire, siis ta pandi ruttu istuma pikkade juustega poisi kõrvale. Kästi kirjutama hakata ja tubli poiss olla. Arno kirjutas hetkeni, mil pikkade juustega poiss tuli tema kõrva juurde ning küsis sosinal: ’’Mis koolmeister ütles, kui te tema toas olite?’’. Nii algaski Arno ja Tootsi tutvus siis, kui tunnid olid juba alanud. Ilmselgelt on iga loo algus äärmiselt tähtis. See määrab tooni ning annab aimu ka autori kirjutamisstiilist.

Näost näkku on lihtsam

Loo rääkimisega näost näkku on mõnevõrra lihtsam. Mõelge kasvõi viimase koosviibimise või peo peale, mida külastasite. Võib-olla rääkis keegi peolistest mõne naljaka loo. Läksite pärast tööle ning tahtsite kuuldud lugu sama naljakalt teistele edasi rääkida. Kuid ei olnud enam naljaks, no üldse kohe mitte. Mis siis juhtus? Kui lugu jutustada näost näkku, siis aitab kõnelejat näo- ja kehamiimika, asukoht, ümbritsevate inimeste reaktsioon, hääletoon, kiirus jne. Neid omadusi, mis jutu huvitavaks muudavad on palju. Kõik inimesed ei räägi ühtemoodi põnevalt ja meeleolukalt ning see on täiesti normaalne. Inimesed ongi erinevad. Küll aga pole erinev tõsiasi, et kõigile meeldib rohkem kuulata põnevat kui igavat juttu. Mida siis teha ebahuvitavate või igavate toodetega, mille kohta ka kõik põnevat juttu ootavad? Näiteks, mis lugu te räägiksite siis, kui te olete bränd, kes müüb autorehve või näiteks blendereid?

Nunnu smuutide valmistaja või tehnikat purustav monstrum?

Kannmikser ehk blender ei tundu esialgu väga seksikas toode, mida turundada. Isegi mitte Youtube’i kanalis. Nii ei mõelnud õnneks blendereid tootev ettevõte nimega Blendtec, kes tegi Youtube’is pikka aega videoid nimega ‘’Will It Blend?’’. Kogu idee seisnes selles, et igas videos näidati erinevaid asju, mida on võimalik blenderisse toppida ning peeneks purustada. Neile polnud miski püha. Kõik sobis, alates marmorkuulidest ning lõpetades sülearvutite ja nutitelefonidega. Nende videosid on vaadatud miljoneid kordi ning väidetavalt tõstis selline turundustegevus nende müüki lausa 1000%! Missugust lugu meile asjade pulbriks tegemisega, siis jutustati? Kindlasti seda, et nende blenderid on väga võimsad. Kui ikka sülearvuti purustamisega saab Blendteci kannmikser mängleva kergusega hakkama, siis külmutatud marjad on selle monstrumi käes käkitegu. Nii arvasid ka kõik miljonid Youtube’i vaatajad ning Blendteci müüginumbrid tõusid taevasse.

Külm tükk külmkapis ehk kõige kuumem teema, millest rääkida

Mida põnevat räägib meile valge plastmassist rest, mis teeb veest jääkuubikuid? Lisaks ei muutu ju vesi just superkiiresti jääks. Terve öö läheb mõnikord aega. Tundub lootusetu ülesanne? Pigem tuleks mõelda, mida jääkuubikud meile annavad. Jää teeb kuumal suvepäeval joogi jahedaks. Kui silm on rullis või jalg paistes, siis jääga on võimalik paistetust alandada. Kujutage ette, et teil on romantiline õhtusöök, avate vahuveini pudeli ning kork lendab võimsa pauguga pruudile silma. Jääga jahutatud veiniküüler oleks sellise õnnetuse kohe kindlasti ära hoidnud. Kui külmkapi peale üldiselt mõelda, siis jäärest näeb ju tegelikult päris ülbe välja, põhimõtteliselt kõige külmem tükk kogu külmikust. Lisaks disainilt meenutab see kõhulihaste six-packi. Kui kõik asjad kokku lüüa – külmad värvilised joogid, esmaabi paistetuse korral, šampanja jahutaja ning ka väga cool (külm ja lahe) välimus, siis tundub jäärest päris äge toode. Lisaks on jäärest korduvkasutatav. Ära jääb kilest jääkottidega mässamine ning ka loodus on sulle tänulik. Järsku ongi tekkinud mitu erinevat vaatenurka, mille kaudu on võimalik jäärestist rääkida päris huvitavat, vastutustundlikku ning põnevat lugu.

Müra vs sisuturundus ning need tüütud kolm punkti lause lõpus …

Selle asemel, et levitada massidesse kulukaid ja ühesuunalisi sõnumeid, võiksid ettevõtted kasutada efektiivsemat võimalust end nähtavaks teha ning kasutada sisuturundust. Postitused stiilis ’’Täna on ilus teisipäev’’ või ’’ Meil kõik tooted -5%’’, ei ole põnev sisu ega huvitav storytelling. Pigem tekitavad sellised postitused liigset müra. Teemad, millest rääkida peaksid lugeja jaoks olema huvitavad, kasulikud ning ka harivad. Paku parem vihjeid, abi ning teadmisi tootest või teenusest, mis võivad olla kliendile kasulikud.

Ebahuvitavat teemat pole tegelikult olemas. Iga asja saab vaadata mitmest vaatenurgast. Tuleb vältida pealiskaudsust ning ühekülgset tõlgendamist. Blenderid võivad olla seksikad, jäärest on õilsate väärtuste kandja ning iga toode peidab endas põnevat ning kaasahaaravat lugu.

Lõpetuseks ei maksaks kasutada kolme punkti lause lõpus nagu ma siin alapealkirja juures tegin. Mida see tähendama peaks? Kas läheb jutt kuskil salaja edasi? Mõttelõng sai otsa? Või on tegu nii sügavmõttelise jutuga, et kogu maailma sõnavara pole veel nii kaugele jõudnud, et lause oma loogilise lõpu leiaks. Kui põnev jutt otsa saab, siis kasutage ikka ühte punkti.

Timo Tõnisson

Agentuur La Ecwador ideekirjutaja

Tänavu kevadel mõjutasid reklaami- ja turundusspetsialiste peamiselt kaks suuremat muudatust: alkoholi reklaamimise piirangud ning loomulikult GDPR. Kuidas reklaamimaailm sotsiaal- ja digitaalmeedia ajastul üha areneb; millist mõju avaldavad muudatused ning kuidas teated traditsioonilise reklaami hääbumisest on ennatlikud, sellele andis kevad meile vastuseid.

Viimased aastad on naaberriikide praktikas näidanud, et alkoholireklaamimise regulatsioonid ning piirangud annavad kohati vastupidiseid tulemusi seatud eesmärkidele. Alkoholi ja teiste meelemürkide reklaamimine ning nende käsitlemine meedias vajab Eestis kindlasti tähelepanu. Miks aga sel kevadel jõustunud otsused võivad karuteeneks osutuda? Seda peamiselt kolmel põhjusel. Esiteks aktiviseerivad igasugused raamid ning piirangud loovagentuure nagu kosutav vihm pärast põuda. Leitakse täiesti uusi ja kreatiivseid lahendusi, kuidas klientide turunduslikke eesmärke täita. Võtame näiteks Rootsi ühe tuntuma ja edukama loovagentuuri Åkestam Holst Norrlands Guld’ile tehtud kampaaniaid.

Teiseks vahutab igasuguste piirangute sisseviimine meedia korralikult üle, mis tähendab, et teema pälvib oluliselt suurema kõlapinna. See omakorda tekitab auditooriumis trotsi, sest kellele meeldivad tiibade kärpimised? Säärane reaktsioon töötab juba esiti eesmärgi vastu.

Kolmandaks ei tegele piirangud otseselt probleemi allika lahendamisega. Kui võtta luubi alla seesama kurikuulus alkohol, siis selle reklaamimise vähendamisega ei tegeleta otseselt alkoholiprobleemiga ühiskonnas. Aeg on näidanud, et isegi kui tõsta alkoholiaktsiisi, leiavad inimesed odavamaid viise naaberriikidest märjukese hankimisega, mis omakorda just võimendab laastavaid mõjusid inimeste tervisele. Suurem energia tuleks suunata just alkoholismi ennetustegevusele ning joogikultuuri kasvatamisele ühiskonnas. Selle all peame silmas mõistliku alkoholitarbimise mõiste avamist, mitte püüdu sellest täielikku tabu teha. Muutus peab toimuma tarbija ning ühiskonna enda arusaamas.

Kuidas harida oma tarbijaskonda väärtustades klienti?

Eestis tegutsev CityAlko kauplustekett on oma missiooniks võtnud parendada joogikultuuri hetkeseisu ühiskonnas. Oluline on propageerida, et alkohol on üksnes ja ainult tarkade inimeste jook, mida tarbitakse vastutustundlikult, hinnates kvaliteeti. Kuigi tegemist on kauplustega, mille peamiseks müügiartikliks on kvaliteetsed alkohoolsed joogid, on igas pakkuja tegevuses näha ambitsiooni teenindada intelligentset tarbijat.

„Midagi on puudu?“ kampaania oli otseselt seotud alkoholi reklaamiseaduse muutmisega tänavu kevadel. Esiteks näitas reklaamikampaania, kuidas on võimalik kommunikeerida CityAlko poodideketti ja e-poodi alkoholi presenteerimata. Teiseks tugevdas kampaania oluliselt CityAlko kuvandit, kuna näitas pakkuja brändimaailma ilma põhi müügiartikli kuvamata. See näitab iseasja, et CityAlko imago on palju rohkem kui ainult kraadiga jook.

Vastutustundlik turundus algab maast madalast

Tiitli Eesti vastutustundlik ettevõte 2017 pälvis mullu Rimi Eesti, kellega arendasime tasakaalustatud toitumise kampaaniat Eesti põhikoolidele. Viimase kümnendiga on laste ülekaalulisus ning isegi rasvumine teinud tohutu hüppe ning ebatervislik või isegi kohati enesehävituslik toitumine on laste hulgas murettekitavalt kõrge.

Uue aasta algusest kutsusime erinevaid koole ja huviasutusi osalema põneval retseptikonkursil, kus kaasasime lapsi ise tasakaalustatud retsepte välja mõtlema. Kui meie esmaseks eesmärgiks oli saada umbes paarkümmend erinevat klassi osalema, siis huvi konkursi vastu oli äärmiselt suur. Üle viiekümne võistkonna ehk ca 1000 õpilast nuputas kolme kuu jooksul välja terve päevamenüü, mida lapsed ise kokata saaksid.

Konkursi tulemusena saime kokaraamatutäie omanäolisi ja originaalseid retsepte, mis on laste enda välja mõeldud ning mis rabasid isegi tippkokki. Ühtlasi oli igas konkursitöös midagi lapselikult lustlikku ja siirast. Mis peamine – me kaasasime lapsi ning näitasime kuidas on võimalik maitsvalt, lõbusalt ja põnevalt tasakaalustatud eineid valmistada ning kuidas hoida end energilise, teotahtelise ja rõõmsana kogu päeva vältel.

Vastutustundliku turunduse kaudu on võimalik oma sõnumeid levitada ning anda oma brändile täiesti uus, sügavam dimensioon, millega pälvida oma sihtgrupi tähelepanu just väärtushinnangute kaudu. Pikemalt Rimi Retsepti Meistriklassi konkursi kohta saab lugeda juba varsti meie tehtud tööde rubriigist.

Õpitud abitus vs motiveerimine

Tänaste noorte tööturule sisenemine pole lihtne. Kui veel 10 aastat tagasi räägiti noorsoole: ,,Mine ülikooli ja töökoht on garanteeritud!“, siis täna on pilt oluliselt keerukam. Tööandjad nõuavad kogemust, kuid samas pole keegi huvitatud olema see esimene, kes noorele ja teotahtelisele inimesele kogemust pakub. See tõrjub juba eos haritud ning ambitsioonikad noored ühiskonna passiivsuse veerele.

2018. aasta kevadel startis Eestis Noortegarantii tugisüsteemi võimalus, mis aitab vanuses 16–26 noori, kes ei õpi, ei tööta ega ole muul viisil ühiskondlikult aktiivsed. Selliseid noori on Eestis üle 10 000, mis on meie tööturgu arvestades märkimisväärne osa. Noortegarantii tugisüsteemi ehk NGTS viivad ellu kohalikud omavalitsused, kes võtavad selliste noortega ühendust ning otsivad koos parima võimaliku viisi, kuidas noored saavad jätkata oma haridusteed, saada täiendkoolitusi või leida endale sobiv töö.

Sarnaste programmide kasutuselevõtmine välismaal on kohati saanud kriitikat, kuna näiliselt võimendavad need õpitud abituse probleemi ühiskonnas – säärase abi pakkumine noortele võib viimaseid veel rohkem mugavaks ning passiivseks muuta. Seega lõime NGTS lansseerimiseks loovlahenduse, mis sütitab motivatsiooni oma tuleviku loomiseks ning teotahte eneseteostamiseks just noortes endas.

Koostöös Sotsiaalministeeriumiga sihtisime kampaaniaga „Stardime Sinu tuleviku suunas!“ esmalt viie kohaliku omavalitsuse, mis katsetasid NGTS võimalust pilootprojektina, noori ja nende lapsevanemaid. Kampaania järel oli tugisüsteemi pakkuvate omavalitsuste arv kasvanud üle kolmekümne ning loovlahenduse meeldivus uuritud sihtgrupis oli märkimisväärselt kõrge – 82 punkti 100st. Mis peamine, noored võtsid ise ühendust kohalike omavalitsuste juhtumikorraldajatega, et NGTS projektis osaleda ning oma tulevikku parendada.

Inimeselt inimesele töötab ka traditsioonilises meedias

Varakevadel alustas Agentuur La Ecwador loovpartnerina koostööd Eesti mainekam ettevõte 2017 laureaadiga Circle K Eesti. Esimesi töövilju oli näha juba kevadise pööripäeva ajal, kui lansseerisime Circle K uue värbamis- ja tööandja kuvandikontseptsiooni nimega „Tule meie ringi!“

Suurettevõtted on viimastel aastatel tundnud kibedalt, kuidas uute töötajate leidmine on üha keerukam ning inimesi üleüldse laua taha saada nõuab oluliselt suuremat pingutust kui varem. Värbamiskommunikatsioonis on kasutatud igasuguseid trikke: kokku lubatud maid, varasid ning rikkust; kuvatud ettevõtteid kui imelisi paiku ning muul moel idealiseeritud erinevaid ametikohti. Seepärast on ka potentsiaalsed töötajad kaotanud usu erinevatesse töökuulutustesse – need ei ole usutavad ega ausad. Organisatsioonid toovad esile ainult mündi üht poolt või käsitlevad ametipositsioone väga mänglevalt.

Sestap ehitasime „Tule meie ringi!“ kontseptsiooni üles läbipaistvusele, aususele ning tõetruu info edastamisele. Kampaania kõneisikuteks on Circle K töötajad, kellega kliendid igapäevaselt üle Eesti kokku puutuvad. Just nemad on ettevõtte tänane nägu, kes kannavad ka tööandja brändingus saadiku rüüd.

Kampaanianäod kutsusid inimesi oma meeskonda, võideldes tänaseks tekkinud klienditeenindajate paradigmadega. Meie ühiskond on loonud klienditeenindajast kaks suurt stereotüüpi. Teenindaja on tavaliselt noor, kena, alati naeratav neiu, kes teenib lisaraha kooli kõrvalt või vanem, pensionieelne mammi, kes tüdinult kassalinti veeretab. Tegelikkuses ei küsi amet vanust, sugu, maailmavaadet, elustiili ega muud. Hea klienditeenindaja edu võti seisneb meeskonnatöös ning oskuses inimestega suhelda.

Värbamishooaja kõrgajal ehk kevadel võistles „Tule meie ringi!“ mitmete teiste värbamiskampaaniatega, kuid juba nädalaga saavutati tulemus, mille täitmine võttis varasemalt aega kuu. Sadu sooviavaldusi ning positiivne tagasiside näitasid, et tarbijaskond tahab, et nendega räägitaks kui inimene inimesega, lisamata idealiseerivaid filtreid ning muinasjutulisi lubadusi.

Brändi õhkub igas tegevuses

Aasta-aastalt kinnitab Eestis jõulisemalt kanda brändisfäär ning üha enam panustatakse tugeva kuvandi väljatöötamisele ja arendamisele. Kui varasemalt tundus Maarjamaa kontekstis bränd olema pelgalt lööklause ja visuaalne identiteet, siis tänaseks on tuntav erinevate brändide käitumine, väärtushinnangud, eesmärgid ning areng. Võib öelda, et aastaid on brändidele õhku sisse puhutud, tänaseks on need hakanud iseseisvalt hingama ja astuvad tarbijaga dialoogi.

Brändi mõju kandub igasse tegevusse. Ei ole juhuslik, milline on Sinu kõnestiil ja retoorika, värvilahendus pakendil, hääletoon uudiskirjas, pildikeel videoklipis või inimeste kujutamine korporatiivsetel fotodel. Täpselt samamoodi peab bränd peegelduma igal sammul kui võtame fookusesse tuntud Eesti kaupluste keti Koduekstra.
Viimastel aastatel on Koduekstra bränd kasvanud pelgalt olme- ja nö pudi-padikaupade müüjalt kodutunnet ja stiili väärtustavaks kodukeskuseks. Sortiment on muutunud avaramaks ning sinna kuulub enam kvaliteetseid nõusid, dekoratsioonielemente ja mööblit.

Seega oli aeg muuta ka Koduekstra poodide keskkond brändi toetavaks ning erinevate kaupluste interjööre ühtlustada. Poodide värskenduskuur algas poe vaateakendelt ning levis üle kogu kaupluse keskkonna. Värskema stiiliga muutusid poed rõõmsameelsemaks ning läbiv joon igas kaupluses muutis kõik poed koduselt tuttavaks. See tõstab nii user experience’i poodides ning kinnistab brändi tunnetust poodides.

Isu võib tekitada ka kõrvadega

Kui mõni välismaalane satub Eesti poodidesse, tekib tal lihaleti ees alati elevus, kuna erinevate marineeritud grill-lihade, šašlõkkide ja grillvorstide valik on meil uhkem kui mujal. Teisalt seab see lihatööstustele jällegi väljakutseid – kuidas igal kevadel grillijatele taas uusi ning põnevaid roogi tutvustada? Kuidas jääda silma või millega tekitada isu?

Grillimine seostub eestlastel alati suve, soojuse ning puhkeajaga, kuid grilltoodete turustamine hakkab juba siis, kui maad katab veel lumevaip ning vaatamata sellele et ekstreemsemad grillfanaatikud puhastavad ka juba esimese päikesepaistelise ilmaga oma grillresti, on kõrghooajani veel piisavalt aega. Lähtusime loovlahenduse väljatöötamisel suveigatsusest, mis iga eestlast kevadväsimusega juba mõnda aega tüütas. Tootsime isuäratavad ning suvised videoklipid, mille põhielemendiks pole mitte pilt, vaid suvised helid, mis igas eestlases juba maitseretseptorid tööle paneb.

2018. aasta kevad on meeldejääv, sest kui paar aastat tagasi tõdes David „Shingy“ Shing Passwordi konverentsil, et Eesti reklaam on tore, kuid arvestades maailma reklaamitaset, oleme 20 aastat arengust maas. Täna võib öelda, et paari aastaga oleme vähemalt 5-10 aastat järele võtnud, sest üldine turundustrend liigub vastutustundliku turunduse ning brändi loo jutustamise suunas. Tarbijatena eeldame üha enam, et tooted ja teenused peavad lisaks heale kliendikogemusel ka ühiskondlikku kuuluvustunnet pakkuma ning kõnetama meid väärtuste ja tõekspidamiste kaudu.

Industriaalajastu, mil suured ettevõtted varjutasid publikut oma autoriteetsusega ning nõudsid lugupidamist, on möödanik. Käes on inimeste ajastu, mis tähendab, et ettevõttel on kasulik ennast määratleda kliendiga võrdsena, mitte enam viimase ülemusena. Ainult indiviidide omapärasid arvestades ning ehedaid suhteid ehitades, saavad ettevõtted inimeste ajastul õitseda. Fakt on see, et ettevõtetel puuduvad emotsioonid. Toodetel ja teenustel puuduvad emotsioonid. Inimestel seevastu on need aga olemas, mistõttu ongi tänapäeval üks vajalikumaid turundustegevusi oma sihtgrupi tundmaõppimine.

Seni on ettevõtted suunanud oma sõnumeid ja turundustegevusi peamiselt traditsioonilisel viisil, ehk tarbijate demograafilistele andmetele tuginedes. Täna saavutavad nad aga suurema edu ning efektiivsemaid tulemusi väärtushinnangutel põhinevat sihtimist kasutades. Miks? Sellest loegi lähemalt…

Demograafilistel alustel reklaami suunamise plussid ja miinused

Traditsioonilise suunamise, mille puhul kasutatakse ainult demograafilisi andmeid (nagu: sugu, vanus, haridus, ametikoht), suurimaks plussiks on see, et viimane annab ettevõttele võimaluse lihtsa vaevaga võimalikult paljude inimesteni jõuda ning suure valimiga on ka eksimise protsent väiksem. Ära jäävad igasugused põhjalikud analüüsid tarbijate käitumismustrite ja väärtushinnangute kohta, mis hoiavad omakorda kokku ettevõtete väärtuslikku aega ja ressursse.

Selle meetodi puhul on aga selgesti rõhku pandud kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Tänapäevastes tingimustes, kus konkurents on tugev ning turgu kontrollib üha enam nõudlus, mitte pakkumine, tahavad kliendid, et neid mõistetaks, ning et neile pakutaks ootuspärast toodet või teenust. Selleks, et ellu jääda, peavad ettevõtted maailmale avatud olema – mõtlema nii nagu mõtlevad nende juba olemasolevad– kui ka tulevased kliendid.

Väärtushinnangute põhine suunamine

Väärtushinnangute põhine suunamine annab ettevõttele parema nägemuse inimestest, kellele nad oma toodet või teenust turundada soovivad. Selleks oleks rangelt soovituslik, enne uue toote/teenuse/kampaania lansseerimist teha fookusgrupi uuring, ehk eeltestida, kas oled sihtgrupi tabamisel õigel teel või mitte.

Väärtushinnangute põhine suunamine sisaldab endas ka tarbija mõttemaailma–, väärtushinnangute–, elustiili– ning meediatarbimise analüüsimist. Neist viimase hulka kuulub samuti online-tegevuste ja -eelistuste analüüsimine. See tähendab otsingusõnade, otsingutulemuste ning tulemustele järgnevate tegevuste (st millele kasutaja klikkis) analüüsimist. Samuti vaadeldakse vastukaja reklaamidele, viimati külastatud lehekülgi, külastatud lehekülgedel viibitud aega ning sagedus.

Tähelepanuta ei jäeta ainsatki üksikasja. Kogutud informatsiooni põhjal pannakse tarbijatest kokku terviklik pilt, tänu millele saab ettevõte kindlaks teha sihtgrupi, kes on nende tootele või teenusele avatud ning keda ettevõtte turunduskampaania ka reaalselt kõnetab.

Case study

Tuntud Ameerika bränd, Calvin Klein, tuli 1994. aastal välja unisex lõhnaga ck One, mis oli suunatud nii meestele kui naistele – olles esimene omataoline maailmas. See suurendas potentsiaalsete klientide tiiki tohutult ning kujunes äärmiselt edukaks – esimese kolme kuu jooksul müüdi seda letilt 60 miljoni dollari eest. Suurest eduloost tingituna ilmus neil mõni aeg hiljem ka sellenimeline elustiilibränd (2011) ning teisigi unisex lõhnaõlisid – ck Be (1996), ck One Summer (igal aastal alates 2004-2018), ck2 (2016), ck All (2017) jpt.

Ettevõtte peamine missioon “jagatava” lõhnaõli lansseerides oli liikuda noorema generatsiooni poole, millega said viimased ka ideaalselt hakkama, sest teatavasti hindavad noored eelkõige just vabadust. Tegemist oli värskendava ideega, mis andis brändile uue hingamise ning tegi nendest teerajaja, näidates teistele turulolijatele ja uutele tulijatele, et piiridega katsetamine on igati tervitatav!

Kui turunduskampaaniat oleks tol hetkel suunatud ainult naistele, oleks see teise tarbijagrupi – mehed, võinud tootest eemale peletada. Nimelt mõjub inimestele, kes ei soovi, et neid sihtgrupiga seostataks, seesugune jäik segmenteerimine hirmutavalt. Kuna ühtegi sotsiaalset vihjet polnud antud, st toode oli mõeldud kõigile, kippusid tarbijaid tegema enesekeskseid valikuid, ehk lähtusid toote hindamisel endast ning oma eelistustest.

Mida sellest kõigest õppida?

Tegelikkuses näib kogu ülaltoodud teave ilmselt igale turundajale lihtne ja loogiline, kui isegi mitte teada-tuntud. Sellegipoolest, nagu ütleb ka vanasõna – kordamine on tarkuse ema.

Seetõttu peaksimegi endale aeg-ajalt meenutama, et toode või teenus ei ole mitte ettevõttelt tarbijatele vaid inimestelt inimestele. Iga klient on teisest oma maailmavaate poolest erinev, seega pelgalt demograafilistel alustel segmenteerimine on tänapäeval ebapädev sihtgrupi määratlemise viis. Selleks, et teie toode või teenus oleks jätkusuutlik, peate te:

1. Identifitseerima oma kliendi (isiksus; väärtused; elustiil; hoiakud; käitumismustrid; psühholoogilised faktorid nagu: rahulolu ja usaldus; motivatsioon ning kogemused)
2. Looma võimaluse klientide kohta käivat infot grupeerida – selleks on olemas erinevad turundustööriistad
3. Klientide vastukaja analüüsima ning sellest tulenevalt oma toodet või teenust parendama/kaasajastama. Reklaamikampaania tulemuste efektiivseimaks mõõtevahendiks on kampaania järeluuring, millest saad lähemalt lugeda siit: https://laecwador.ee/kampaania-jareluuring/

Kui varasemalt peeti klientideks inimesi, kelle ülesanne oli vaid rahapatakaga lehvitada, siis on tänapäeval olukord vastandunud. Hoopis turundajad on need, kes peavad ennast märgatavaks tegema, et üha tihenevas konkurentsis just oma toote või teenusega inimestele silma jääda.

Heily Aavik
Tegevjuht

Teadaanne kõigile meie klientidele, koostööpartneritele ja sõpradele: La Ecwador puhkab juulikuus, aga töö ei jää meil seisma, sest sellel suvel puhkame vahetustega! Ükski tiim ei puhka meil korraga ning alati on meil olemas keegi, kellele saate kirjutada, helistada ja nõu küsida.

Puhkuste ajal vastab:

1.07 – 15.07 Mairi Talving mairi@laecwador.ee
16.07- 29.07 Maiken Veskimäe maiken@laecwador.ee

Alates 29.07 oleme taas täies koosseisus värskemana ja reipamana tagasi.

Ilusat suve teile kõigile ja puhkamisteni!

[vc_row][vc_column][vc_single_image image=”7280″ img_size=”full” alignment=”center”][vc_column_text]Maikuus toimus järjekordne Hommikukohvi vestlusring, kus arutlesime uue isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) teemal ning küsisime mh, mida tähendab GDPR turundajate jaoks.

GDPR-i tutvustas meile kõigile Eversheds Sutherland Ots & Co jurist Erika Tuvike ja vestlusringi viis läbi Agentuur La Ecwadori tegevjuht Heily Aavik. Suurt huvi näitas kohaletulnute hulk ning vastuseid saime paljudele põletavatele küsimustele. Mõningad tähtsamad punktid toome siin artiklis ka teieni.

Nõusolek peab olema!

Uudiskirjade edastamiseks peab alati olema inimese eelnev nõusolek oma kontaktandmete selliseks kasutamiseks. Seejuures nõusoleku olemasolu peab tõendama isik, kelle nimel uudiskirju edastatakse. Nõusolek andmete töötlemiseks peab olema vabatahtlik, teadlik ja tegevusega nõustuv. Seega peab isikule olema arusaadav millele ta nõusoleku annab ning ühtlasi peab tal olema reaalne võimalus otsustada nõusoleku andmise või mitteandmise üle.

Eeltoodut arvesse võttes ei ole lubatud lahendus, mille kohaselt inimene annab nõusoleku uudiskirjade saamiseks koos privaatsuspoliitikaga nõustumisel. Tegemist on nn külgepoogitud nõusolekuga, mis on kehtetu, kuivõrd inimesel ei ole reaalselt võimalik otsustada nõusoleku andmise üle.

Selleks, et uudiskirjade edastamiseks küsitav nõusolek oleks kehtiv, tuleb see küsida eraldiseisvalt kõigest muust. Seega loetakse korrektseks lahenduseks seda, kui isik saab linnukesega anda eraldi nõusoleku nii privaatsuspoliitikale, teenuse tingimustele ning kolmandana nõustumuse uudiskirjade edastamiseks. Inimesele peab olema võimalik oma andmeid edastada ja teenusega liituda ka ilma uudiskirju saamata. Nõusoleku võtmine on nüüd veel tähtsam kui enne. Lühidalt öeldes, mida rohkem kaste, kuhu saab panna linnukesi, seda parem.

Õigus esitada vastuväiteid

Kui inimene on andnud meile kunagi õiguse, et me võime talle uudiskirju edastada, siis tegelikult on tal alati õigus see nõusolek igal ajal tagasi võtta. Nii peab e-posti vahendusel edastatavad uudiskirjad võimaldama alati sellest loobuda ehk unsubscribe’ida. Vastuväite esitamise õigus seda võimalust põhimõtteliselt tähendabki. Kui isik on ühe korra juba selle vastuväite esitanud, siis ei või tema andmeid enam töödelda. Näiteks, kui telefoni teel soovitakse midagi inimesele müüa, siis võib inimene küsida, et kust helistaja tema andmed sai. Samuti peab olema võimalus telefoni teel helistajale öelda, et enam ta pakkumisi sellisel kujul (telefoni teel) ei soovi.

Aga tarbijamängud?

Juhul, kui me ei ole küsinud eraldiseisvat nõusolekut uudiskirjade edastamiseks või mõne muu eesmärgi täitmiseks, siis tuleb tarbijamängu osalejate isikuandmed pärast mängu lõppemist kustutada. Seda eelkõige põhjusel, et isik on andnud oma andmed eesmärgil osaleda auhinna loosimises. Tarbijamängu lõppemisel langeb ära isikuandmete edasise töötlemise eesmärk. Kindlasti ei tohi tarbijamängus osalemist siduda automaatselt uudiskirja edastamiseks nõusoleku andmisega. Tarbijal peab jääma võimalus osaleda loosimises ka ilma, et ta uudiskirjaga liituks.

Need kardetud sanktsioonid

GDPR sätestab olenevalt rikkumise liigist trahvi kuni 20 000 000 eurot või ettevõtja puhul kuni 4% tema eelneva majandusaasta ülemaailmsest aastasest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem. Reaalsus on, et üüratud trahvimäärad on mõeldud eeskätt suurtele ülemaailmsetele ettevõtetele nagu Google ja Facebook, et neid kuidagi korrale kutsuda.

Eestis jäävad trahvid arvatavasti paari tuhande ringi. Ennekõike tehakse ikkagi ettekirjutisi või rakendatakse sunnirahasid ning alles siis alustatakse väärteomenetlust. Andmekaitse Inspektsioon on võtnud pigem suuna informeerimisele ja teadlikkuse tõstmisele, mitte suurte rahatrahvide määramisele. See on iseenesest väga tervitatav suhtumine, sest me kõik ju alles kohaneme ja õpime.

Vaata uue andmekaitseseaduse kohta lähemalt ka Erika Tuvikese esitlusest.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_btn title=”Presentatsioon siit!” color=”white” size=”lg” align=”center” link=”url:https%3A%2F%2Fdrive.google.com%2Ffile%2Fd%2F1zRZXqRMlT9ISe7GUsLRGQ6ln1gGYyfRi%2Fview%3Fusp%3Dsharing|||”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Kokkuvõte Hommikukohvist, Timo Tõnisson, ideekirjutaja[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row]

Oleme Karen ja Marec, Tallinna Ülikooli reklaami ja imagoloogia teise kursuse tudengid. Läinud talvel saime võimaluse panna end proovile agentuuri La Ecwador, et osaleda praktikal ning arendada oma teadmisi reklaami valdkonnas. Olgem ausad, meie ootused olid meil suhteliselt kõrged. Saime ju ikkagi tuntud ja edukasse agentuuri ning paljudel teistel kaastudengitel nii hästi ei läinud. Ihkasime näha päris agentuurielu, saada teada, millised on need kurikuulsad briifid, kuidas neid tegelikult lahendatakse. Millest sünnivad ideed ja kuidas neid välja töötatakse. Milline on üleüldse töötempo ning üleüldine meelestatus ühes tänapäeva agentuuris. Kuvand reklaamitegijatest on üks, aga kas see ka reaalsuses selline on?

Marec asus praktikal kätt proovima ideekirjutajana ja Karen disainerina. Esmalt põhinesid meie ülesanded ideede välja pakkumisel ning nö brainstormimistel. Lühikesed, võimalikult tabavad ideesuunad, mis võiksid etteantud ülesannet rahuldada. Kusjuures need briifid ei olnud välja mõeldud tüüpülesanded, vaid üsnagi värsked praktikad agentuuri enda salvest. See iseasi tekitas teatud aukartuse ja vastutuse lahenduste arendamisel. Saime aru, et ideedega lagedale tulek ei ole mitte midagi lihtsat. Pika punnimise peale neid ikka tuli, aga esitlemisel selgus, et tegelikult polnudki need ideed. See tekitas loomulikult küsimuse – mis on see idee? Mille jahil me täpsemalt oleme? Sel hetkel saabki tegelikult tudeng aru, et idee ei ole mingi konkreetne võte, mingi standardne mudel, mis igakord töötab. See ei ole lihtsalt naljaka reklaami tootmine, vaid korrapärane ja läbimõtestatud strateegia, millegi ütlemiseks.

Teise etapina tuli neid samu ideealgeid oluliselt täpsemaks ning suuremaks arendada. Vahepealsed esitlused sõelusid terad sõkaldest kuni vahel jäi alles ainult kaks suurt ideed, mis nädalast nädalasse aina konkreetsema ning isikupärasema kuju võtsid. Tekkisid juurde erinevad lahendused, visuaalid, mõtted ja maailm, mis seda ideed ilmestavad. Selle kõige juures jõudsime mitmelgi korral ummikusse, segadusse ja ammendusse, kuid seejärel näidati mingid uut vaatenurka, mille kaudu ideed tugevamaks raiuda.

Üsna kiiresti saime selgeks, et tegemist pole lihtsalt asutuse või reklaamiagentuuriga, vaid see on punt inimesi, kes jagavad ühist kirge ning kellel on see drive, et oma tööd hästi teha. Agentuur on omamoodi organism, kus iga liige täidab oma ülesandeid ning igaüks antud organismi ei sobikski. Kuigi isiksusi on erinevaid, koonduvad nad ikkagi mingi seletamatu ühisnimetaja alla. Vaatamata sellele, kas meeskond arutles kirglikult lahenduste üle või andsid mentoritunnis tagasisidet, näed sa alati nende silmas mingit sädet.

Kui esialgu arvasime, et meie individuaalsed ülesanded saavad erinevad olema, siis tegelikult tegime suure osa ülesannetest koos. Mõttetööd ja -harjutused, juhendamised ja inspiratsioonitalgud, minikoosolekud ning analüüsid, esitlused ja tagasiside läbitöötamine muutus iganädalaseks töötsükliks. Kõrvale sissevaade agentuurimeeskondade igapäeva töösse ning üldised arutelud erinevate turundustegevuste üle avasid tänast reaalset reklaamimaailma.

Selle teekonna käigus õppisime nii mõndagi enda kohta. Näiteks milles oleme tugevamad ja millega veel tööd teha. Saime kaasa palju häid õpetussõnu, mida kindlasti oma erialases arengus edaspidi kanda. Saime teada, et agentuurielu on põnevam kui esialgu arvasime. Samas on see väga töine keskkond, kus ei saabu täiesti rahulikku aega, sest mida paremini sa oma tööd teed, seda rohkem sul erinevaid pakkumisi tuleb.

Kõikidele tudengitele soovitame soojalt agentuuripraktikatel osaleda, see on ikka hoopis teine asi kui see, mida koolis õpitakse. Tulime nagu reklaamikutsikad, lahkume aga suur samm lähemale reklaamihuntidele. Meiepoolsed suured tänusõnad kogu agentuuritiimile!

Heily Aavik
Strateegiaagentuuri La Ecwador juht

Vastutustundlik ettevõte. Vastutustundlik turundus. Vastutustundlik kampaania. Vastutustundlik vastutustundlikkus. Mis toimub?

Vastutustundlikkus on kapitalismis kahtlemata huvitav nähtus. Äri peamine eesmärk on kasumi jätkusuutlik teenimine ning ilmselt ei tule see kellelegi üllatusena, et vahel astutakse ärihuvides ka üle eetika barjääride. Täna on aga vastutustundlikud turundus- ja ettevõtlustegevused hoo sisse saanud ning leidub neid, kes kuulutavad seda kui uut ajastut ettevõtluses. Teisalt rakendatakse vastutustundlikkust ka täiesti ebaeetiliste tegevuste illustreerimiseks. Seega, kas täna on tegemist ainult sõnakõlksu ja trendisõnaga, mis pälvib praegu heakskiitvaid pilke, vahetudes mõne aja pärast mõne uue moesõna vastu? Või on sellel suurem (loe: kasumlikum) laeng kui esialgu arvame?

Uut generatsiooni kõnetab teadlikkus, avatus ja vastutustundlikkus. Nn. lumehelbekeste põlvkond mõjutab oma väärtushinnangute kaudu otseselt turundajate igapäevaelu ja plaane. Ainult imagoreklaami või allahindluskampaaniaga enam brändid edu ei saavuta. Seepärast peavad ettevõtted muutuma vastavalt ühiskonnas valitsevatele väärtushinnangutele, olema säästlikud ja hoolima.

Ettevõtte Sotsiaalse Vastutustunde uuringud (Cone/Echo CSR Research, 2012) näitavad, et 94% inimestest valib samaväärse hinna ja kvaliteediga brändidest selle, mis assotsieerub mõne hea või õilsa eesmärgiga. Käes on aeg, kus ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks ei saa enam üle ega ümber sotsiaalsest vastutustundest, mõne lisandväärtuse loomisest. Heategevusliku tšeki üleandmine vanadekodu juhatajale ja fotoklõps sellest meedias ei kõneta enam kedagi. Vaja on süstemaatilist, orgaaniliselt ettevõttega kaasas käivat vastutustundlikku käitumist. See on ettevõtte sotsiaalne vastutus (corporate social responsibility) ehk äristrateegiasse integreeritud eneseregulatsioon, mis toimib südametunnistusena.

Lojaalsus idanema

Olla vastutustundlik tähendab ettevõttele ajakulu ja võtab ära osa kasumist, ometi teevad seda kõik edukad ülemaailmsed suurettevõtted. Põhjus on lihtne: see, kas oleme eetilised või mitte, mõjutab oluliselt tänapäeva kliendi lojaalsust ja seeläbi lõppkokkuvõttes ka ettevõtte rahakotti. Heaks näiteks on mõned maailmabrändid. Nike taaskasutab oma tooteid, kogub vanu jalatseid ja toodab neist materjali, millest ehitab inimestele tenniseväljakuid, korvpalliplatse, mänguväljakute katteid. Telia panustab küberkiusamisega võitlemisse. Lacoste kasutab hävimisohus loomade märke ja annetab loodushoidu. Teisisõnu kaasaegne inimene tahab tarbides midagi ühiskonnale tagasi anda.
Väärtushinnangud on need, mis annavad brändile identiteedi ja eristavad teda konkurentidest. Kui need väärtused kattuvad tarbija omaga, on kliendisuhet keerukas lõhkuda. Kiire kasumijahi asemel on rõhuasetus nihkunud ühiskondliku vastutustunde suunas ja omale targa kliendi koolitamisele.
Kohalikul turul näeme näiteid SEB panga varal, mis õpetab oma kliendile nn. finants-kirjaoskust, et vältida laenamist, mida inimesed tagasi ei suuda maksta. Tallinna Vesi julgustab kohvikuid ja restorane kraanivett pakkuma, et säästa keskkonda ning parendada inimeste tervist.

Võltsillusioonid kaovad

Kui ettevõte oma brändikommunikatsioonis tarbijale midagi lubab, siis tuleb ka päriselt lubatut täita. Tänapäeva maailmas muutub kiiresti nähtavaks ka see, mis toimub ettevõtte “eesriide” taga. Nii hea kui halb. Nähtavaks saab nii oma kogukonna toetamine kui ka keskkonna saastamine. Uut generatsiooni huvitab küsimus: kuidas minu valikud mõjutavad meie planeeti ja inimesi minu ümber?

Rodeo Drive’il bling luksuspoodides šoppav Julia Roberts ei kõneta enam, samuti palja ihu ja labase naljaga oma toodete müümine. Võistlused suuremate reklaampindade ja tuntumate kampaanianägude eest on läbi. Võltsillusioonidele ja vassimisele tooteid ja teenuseid enam üles ei ehita. Brändi visuaalne ja sisuline kuvand peavad kattuma, vastasel korral riskitakse suure mainekahjuga. Ausus, ka võimalike riskide kommunikeerimine, tekitab kindlustunnet ja sümpaatiat. See ei too alati kiiret kasu, aga pikemas perspektiivis võidab turundus, mis lähtub muutuva maailma väärtushinnangutest.

Töötajad otsivad tähendust
Ka töökoha valikul on oluline, kas tööandaja panustab kohalikku kogukonda. Head töötajad on aga teadagi kuldaväärt. Uuringud (Cone/Echo CSR Research, 2012) näitavad, et õilsa eesmärgi olemasolu vähendab oluliselt kaadrivoolavust ja muudab ettevõtted töötajatele atraktiivseks. See annab töötaja tegevusele laiema tähenduse, võimaluse elada oma väärtustega kooskõlas.

Seega, mis kasu saab ettevõte vastutustundlikust turundusest? Brändi väärtus ja maine kasvavad; klient on ettevõttega väärtuste põhiselt seotud, seetõttu lojaalsem; töötajad on ettevõttega paremini suhestatud; ettevõtte tegevus on tulemuslikum; riskid vähenevad ja ettevõte on edukas. Seega hea olla on hea!