Aprilli keskel toimunud La Ecwadori Turunduskohv viis kokku Äripäeva raadio saatejuhi Keit Ausneri ning La Ecwadori meediajuhi Kert Aaviku. Seekordses saates oli teemaks traditsioonilise meedia elujõulisus ajal, mil digiturundus hakkab üha enam võimust võtma.

Kas traditsiooniline meedia on surnud?

Traditsioonilise meedia elujõulisusest rääkimine on turundusmaastikul vägagi aktuaalne, mistõttu on selline konkreetne küsimus põhjendatud. Need, kes tarbivad traditsioonilist meediat, ei pea siiski muretsema, sest Kerdi sõnul ei ole traditsioonilise meedia aeg veel läbi. Väga suuresti on see küsimus õhus aga välismaal, olles Google üks otsitumaid teemasid ning sellest kirjutatakse väga palju, kuid Eesti turg on paljuski teistsugune. Kert ütleb, et „Eestis on esiteks nii vähe inimesi – üks kolmandik rahvast elab Tallinnas ja sellevõrra on kindlasti teistsugused mustrid kui välismaal.”

Traditsioonilise meedia all peetakse silmas eelkõige televisiooni, raadiot, väli- ning printmeediat. Hoolimata sellest, et neile on juba mitmeid aastaid lõppu kuulutatud, on tegu siiski massikanalitega. Kert toob välja, et jaanuarikuu uuringu põhjal vaatavad iga päev 1–3 tundi televisiooni 56 % inimesi. Vastanud olid enamasti 40-aastased, kuid vastanute hulgas oli ka palju noori.

Televisiooni hea seis ei peegeldu muidugi kõikides kanalites. Kerdi sõnul võib uuringust välja tuua printmeedia languse, millele kindlasti ei aita kaasa erilahenduste puudumine: „Ma ei ole näinud Eestis ägedaid lahendusi, mida prindis oleks tehtud.” Ta toob näiteks ühe välismaise prindi ja digi kombineeritud lahenduse, kus Nivea pani ajakirja sisse päikesepaneeli, millega rannas oma iPhone-i laadida. Eestis kahjuks selliseid lahendusi pole silma jäänud.

Printreklaamid postkastides – kas lihtsalt prügikastitäide?

Küsimusele, mida ta arvab postkastidesse pandud printreklaamidest, tõi Kert välja, et kui need ei toimiks, siis kliendid ka ei telliks. „Väga suur osa läheb kindlasti prügikasti, aga nii palju, kui me ise ka enda agentuuris teeme kliendilehti, siis ettevõtted ütlevad, et nende sihtgrupis need toimivad.” Printmeedia tarbijaskond on siiski pigem vanem.

Saatejuht Keit Ausner tõi olulisena välja ka tõsiasja, et näiteks kliendilehtedega on väga keeruline silma paista, eriti veel siis, kui neid postkastis ühe korraga mitu tükki on. Seda nentis ka Kert, tuues välja põhiliseks raskuskohaks suure informatsioonikoguse, mis kliendilehega eristumise keerukaks teeb.

Mida pakkuda noortele?

Kui televaatajad on enamik üle 40-aastased ja printmeedia on samuti pigem vanemale sihtgrupile mõeldud, siis milliseid kanaleid võiksid eelistada noored? Tuleb välja, et väga palju uut sisu suunatakse just noortele: „Kui võtta puhtalt tele, siis ma olen rääkinud ka kanalitega ning nad toodavad programmi noorema sihtgrupi jaoks. Vanem generatsioon juba tarbib, neil on omad saated, mida edasi toodetakse ja mida nad vaatavad,” ütleb Kert. Sarnase näite tõi ta raadio SkyPlusi uuenduskuuri läbinud veebilehe sky.ee kohta, mis on väga hästi toimima hakanud. „Neil on stuudios igasugused lindistused – seal käivad influencerid ja esinejad ning seda saab veebi vahendusel ka Facebookist jälgida.”

Noorte puhul tasub välja tuua tõsiasja, et lisaks vähesele huvile traditsioonilise meedia vastu, ollakse liiga sõltuvad digi-gigantidest, nagu Facebook, Youtube ja Instagram, ning uute suundadega, mida näiteks Z-generatsioon tarbib, väga kaasa ei minda. „Mul on endal väike vend, ta saab kohe 8-aastaseks, ja mul on hea jälgida, kuidas nendega see digiareng kaasas käib,” toob Kert elulise näite.

Kuigi lastele reklaami otseselt teha ei tohi, siis on tegelikult palju võimalusi sisu nendele suunata, seda eriti keskkondades, nagu Youtube ja Instagram. Paralleele saab sealjuures tuua alkoreklaamidega, mis Eestis küll ära keelati, aga filmides on see siiski näha ja selle mõju võib olla isegi parem, kui traditsioonistes reklaamikanalites. Sotsiaalmeedias liikuvale sisule mõneti sarnane on olukord ka televisiooniga – hommikusi multikaid vaatavad lapsed jätkuvalt ning nendega on seotud palju erinevaid tooted, millele on mõeldud huvitavaid lahendusi. Nii on „Beyblade” multikas midagi, mis Eesti telekanalites on juba pikemat aega jooksnud. „Ma tean, et ma ise omal ajal mängisin ka spinneritega [Beyblade], aga nüüd on toode läbinud uuenduskuuri. Kui ostad spinneri, saad telefoniga spinnerit skanneerida, ning see näitab sulle, milliseid spinnereid veel osta, et enda oma nö tugevamaks teha. See, kuidas toode on digikanalite võimalustega integreeritud, on hästi mänguline ja kreatiivne,” räägib Kert.

Digiturunduse arengud sunnivad kastist välja mõtlema

Turundajatel on üha enam võimalusi, just tänu arengutele digikanalites, kuidas ennast nähtavaks teha. Samas ei garanteeri erilise lahenduse välja töötamine alati edu, seda veel Eesti turul, mis pole uute lahendustega nii kergelt adapteeruv nagu seda on ehk mõned välisturud. Heaks näiteks on QR-koodide kasutamine, mis on Aasias väga suurt pinda leidnud. Seevastu Eestis on tehtud kampaaniaid, kus QR-koodi on ainult paar inimest seda kasutanud. Kerdi arvates ei toimi sellised kampaaniad seepärast, et need pole atraktiivsed ning nõuavad tarbijalt suuremat pingutust, kui nad on valmis tegema. „Pigem võib olla perspektiivi NFC-l, kus saad telefoni mingi asja vastu, nagu visiitkaardi või plakati ning saad sealt info kätte. See on inimeste jaoks mugavam ja tuleb lähitulevikus rohkem kasutusele,” arvab Kert.

Kuigi erilahenduste mõtlemine on suures plaanis vajalik ja seda jätkuvalt väärtustatakse, siis peamiselt liigub raha juba sisse töötanud kanalites, nagu Google ja Facebook, mis on kontaktihinna poolest odavad ja võimaldavad erinevatele sihtgruppidele teha väga efektiivselt sihitud kampaaniaid. Kert toob näite ühest USA põhjapoolsest hotelligrupist: “Seal oli kliima hästi külm ning läheduses olevas lennujaamas jäi tihti lende ära. Ükskõik, mis lend tühistati, läksid automaatselt Google reklaamid üles nende hotelli special-pakkumistega. Samas reklaamikulu oli minimaalne, kuna reklaami raadius oli hästi väike.” Kuigi sihtimist on võimalik teha ka välireklaamis – reklaamida näiteks oma kohvikut plakatitega selle kohviku läheduses liikuvatele inimestele –, siis võrreldes digitaalsete võimalustega pole selline lahendus just kuigi täpne.

„Aga näeme, et kõik kanalid tegelikult ju märkavad seda, et lähme aina rohkem digi peale, ja nad käivad ajaga kaasas. Välismaal on digipinnad, mis ummikute ajal Google Mapsist saadud info alusel näitavad näiteks McDonaldsi reklaami, et “mis sa ikka ummikus passid, tule meile hoopis sööma”,” teab Kert rääkida.

Sotsiaalmeedia reklaamid – „laigi ja jaga” aeg on möödas

Kui mõelda nendele võimalustele, mida sotsiaalmeedia meile pakub, siis valikut on ju väga palju – on bänner-reklaame, videoreklaame ja tehakse isegi veel „jaga ja laigi” kampaaniaid, viimast aga ei soovita Kert teha. „Kindlasti töötavad videod – 2018 aastal oli video linkide jagamise arv suurem kui mistahes teiste linkide oma. Kui vaatame Instagrami, siis on storyd need, kuhu võiks rohkem panustada.” Instagram on kindlasti üks parimaid kanaleid, mille kaudu noortele keskenduda. Facebookis on juba vanemad inimesed  – 40% kasutajatest on üle 65-aastased, kellel on üpriski palju raha, ning tänu selle platvormi võimalustele on võimalik ka neile väga täpselt turundada.

Aga mida siis lõppude lõpuks eelistada?

„Nagu ma enne mainisin, siis Eestis kindlasti ei saa teha üht või teist. On olnud kampaaniaid, kus panustades süstemaatiliselt ühte kindlasse kanalisse toob eduloo, näiteks RDE raadioreklaam. Kuid meediamix toimib kõige paremini,” ütleb Kert. Kuna traditsiooniline meedia ei ole kuhugi kadumas ja digimeedia areng toob üha uusi ja uusi võimalusi, sealhulgas ka viise, kuidas kampaaniatesse kombineerida ka traditsioonilist meediat, peakski just meediamixi peale mõtlema. Kert toob veel välja, et kui toode on mõeldud laiale sihtgrupile, aga sinna kuulub näiteks 30-aastane inimene, kes kasutab adblocki, telekat ei vaata ning raadiot ei kuula, siis välimeediaga saab ta ikka tutvuda.

 

Hendrik Jaanre
Loovkirjutaja

 

Selles, kas ettevõttel on sisuturundust või digitaalset meediat vaja, ei ole enam küsimus. Nii väikestele kui keskmistele ettevõtetele, kes teevad turundust piiratud ressurssidega, on see üks efektiivsemaid viise, kuidas oma tarbijateni jõuda ning müüki kasvata.

On neid, kes peavad sisuturundust digitaalmeedia üheks vormiks ning neid, kes vaatlevad kaht teenust täiesti eraldiseisvalt. Küsimus on selles, kas sisuturundus on pelgalt videote tootmine ja sotsiaalmeediasse postituste tegemine? Kas digitaalmeedia tähendab ainult veebibännereid ning Google’isse reklaami ostmist?

Kui vaadata erinevaid termineid, siis digitaalne turundus ehk digital marketing jaotub alamosadeks, kus kogu tegevus toimub konkreetse veebilehe toetamise eesmärgil.

Digitaalses turunduses jaotatakse kanalid vastavalt:

• sotsiaalmeedia turundus;
• SEM&PPC (search engine marketing, paid per click marketing);
• e-maili turundus;
• sisuturundus;
• inluencer marketing ja affiliate marketing;
• native advertising (product placement jms).

Kõik eelnevalt loetletud tegevused peaksid koos töötama ühise eesmärgi nimel. Kõige põhilisem eesmärk on tavaliselt liikluse ehk traffic’u tõstmine kodulehel, mille kaudu tõstetakse konversioone ja lead’e, olgu selleks siis müük, broneering või inimese kontakt.

MÕJU MÜÜGILE

Tänu interneti kättesaadavusele ja heale arvutisoskusele nii nooremate kui vanemate seas   on muutunud toote või teenuse info kogumine veebis küllaltki igapäevaseks. Tänapäeval käib kogu toote ja teenuse tausta uuring Google’s, kas tootekoodi või kindla märksõna kaudu, mistõttu on väga oluline olla heade arvustustega juhtivpositsioonidega veebides. Samas aitab see eristuda olukorras, kus klient võrdleb sinu toodet/teenust konkurentide omaga.

Paljud ostuotsused tehakse veebis ära ja seejärel minnakse kauplusesse toodet ostma või tehakse tellimus ära e-poes. Tihti tekib tarbijal reaalne vajadus reklaamitud toote vastu alles lähitulevikus ja siis on tähtis, et ta leiaks hiljem vajaliku info toote kohta veebist üles.

Seetõttu on oluline, et sinu toode või teenus oleks hõlpsasti internetis taas leitav. Siin ei mõtle ma ainult toimivat ja tarbijasõbralikku kodulehte, mis on iga ettevõtte kohustuslik element, vaid “pildis” peab olema ka foorumites, blogides, veebiväljaannetes ning Youtube’is. Need on esmased kohad, kust toote/teenuse tagasisidet või ülevaadet otsitakse.

Sisuturunduse võlu seisneb selles, et hästi toodetud content on kasutatav läbi aegade ning püsivam kui teised turunduslahendused, see tähendab, et blogipostituse või video kaudu võib sinu ettevõtteni kliente jõuda ka aasta-kaks pärast sisu avaldamist.

Koostöös Retseptisahtli toidublogiga, oleme kauplusele Apelsin teinud mitmeid sisuturunduslugusid, kus kasutame erinevaid tooteid retseptide valmistamisel. Kord kirjutas üks blogi lugeja Retseptisahtli Facebooki lehele ning uuris, kas köögiviljalõikur, millega kihvte spiraale sai tehtud, oli ikka Apelsini kauplusest ostetud, sest tema on poes ning lettidelt seda toodet ei leia. Kirjeldatud situatsioon leidis aset mitu kuud pärast postituse avaldamist.

Samamoodi on huvi toodete vastu tekkinud ka Mamma ning Koduekstra klientidel, kes on nii kuid kui aastaid hiljem meie toodetud sisuni jõudnud ning toote kättesaadavuse kohta uurinud. Need on head näited sellest, kuidas sisuturundus hakkab müüki mõjutama ajapikku ning kui õigeid kanaleid kasutada, on võimalik ühe hea sisu tuules purjetada pikemat aega.

MILLELE TÄHELEPANU PÖÖRATA?

Sisuturunduses peab silmas pidama, et iga kanali jaoks on vaja toota spetsiaalne sisu, mis on optimeeritud vastavalt kanalile. Reklaamartikkel veebis või Youtube’i üles pandud teleklipp ei ole hea ning toimiv sisuturundus. Luua on vaja spetsiaalset sisu, mis hariks lugejat, oleks kvaliteetne meelelahutus, pakuks väärtuslikku infot, tooks liiklust otsingumootoritest, kasvataks ning kinnitaks ettevõtte usaldust ja kuvandit ning seaks sinu brändi tarbijate seas esimeseks valikuks.

Toodetud sisu saab tihti kergete kohendustega jagada erinevatesse kanalitesse, nii  traditsioonilistesse kui veebi, kuid seejuures tuleb kindlasti jälgida iga kanali eripära. Lihtsam on enne läbi mõelda, milliseid väljundeid soovitakse kasutada, millised on eesmärgid, ning vastavalt sellele videoid, tekste ja postitusi tootma hakata.

Kanalite valikul lähtu ka oma sihtrühma eripäradest. Õpi tundma oma kliendi kohta järgmist:

• Kuidas nad erinevates kanalites käituvad?
• Kuidas nad sisu kasutavad?
• Milline sisu on antud kanalis nende jaoks oluline?

Kui sisu on toodetud, siis mõtle, kuidas saad veel erinevaid digitaallahendusi ära kasutada. Näiteks:

• Suuna artikleid lugenud inimestele tooteid, mis antud sisuga seostuvad või mille kohta nad huvi võiks tunda.
• Jaga oma videoid erinevates online-keskkondades. Vajadusel kohenda neid vastavalt kanalile ja suuna edasi pikemat sisu tarbima.
• Hoia samad tooted/teenused fookuses kõigis ditaalturunduse kanalites. Loo neile ühine lugu, stiil, mis seoks need ühtseks tervikuks ja suunaks samasse lõpp-punkti.
• Blogides ja artiklites loo sisu põhimõttel, et see oleks Google’ist leitav ning tuleks kasuks ka kodulehe liiklusele.

Tihti tehakse valmis kampaania loovlahendus ning seejärel vaadatakse, kuidas seda annab sisuturunduses või digitaalmeedias lahendada. Teinekord on palju tõhusam alustada mõnest eristuvast veebilahendusest või väikesest contenti tootmise ideest, millest kasvatada välja edukas ning silmapaistev internetikampaania.

Huvitavaid ning veel küllaltki kasutamata lahendusi on mitmeid:

• AI tehnoloogia, chatboxid jms.
• Äpid, mängud, nendes sisu tootmine kui ka turundustegevustesse integreerimine.
• Veebitestid ja -lahendused, kus saad jutustada sisu, luua väärtust ning suunata liiklust just sinna, kuhu vaja.
• Interaktiivsed sisulised veebibännerid, mis on meelelahutuslikud ja püüavad tähelepanu.
• Live’is toimuvad interaktiivsed mängud, mille kaudu on erinevatel tarbijatel, ettevõttel või kliendil võimalus üheskoos sisu luua.

VÕIMALUSI ON PIIRAMATULT

Oskuslikult kasutas Youtube’i pre-rolli eripära ära näiteks Mercedes, kes tegi oma uuele autole Mercedes-AMG GT S-ile täpselt 5-sekundilise reklaamklipi. See oli hea kahel põhjusel: esiteks pidid inimesed kogu reklaami ära vaatama, sest seda polnud võimalik vahele jätta; teiseks suutsid nad selle lühikese ajaga ära öelda kogu oma reklaami peamise sõnumi ja sidusid digitaalse lahenduse oma loovlahendusega – väidetavalt kiirendab Mercedese uus auto 0st 100ni täpselt sama kaua, kui antud reklaam kestis.

Vastupidise kampaania tegi IKEA, kes tootis ligi 10-minutilised Youtube’i pre-rollid, mis olid äärmiselt sisutühjad. Näiteks kujutati noort meest köögis nõusid pesemas, kes vaatas vahepeal kaamerasse ning lausus: “Mida sa vaatad? Ma pesen nõusid. Siin ei juhtu midagi põnevat, parem keri video edasi.”. See tekitas just efekti, kus kõik vaatajad tahtsid neid videoid lõpuni vaadata, lootuses, et lõpus vast ikka midagi ägedat juhtub.

IKEA on väga hästi ära kasutanud ka Google’i reklaamvõimalused, milles nad ühendasid sisuturunduse SEO-ga. Igale tootele tekitati omapärane lugu. Näiteks otsides vastust probleemile “Minu tütar on igal õhtul väljas”, jõudsid inimesed hoopis IKEAs müügil oleva diskopallini. Või kui vanemad guugeldasid “Minu poeg mängib liiga palju arvutimänge”, suunati neid läbi otsingutulemuste IKEA e-poodi kääride tootelehele.

Tänu tehnoloogia arengule ei ole digitaalturunduses piire. Võimalik on luua igasuguseid ideid vastavalt sellele, kui pädev on meeskond, kes seda teostama hakkab. Eestis on piisavalt palju ägedaid digitaallahendusi, mida kasutada ning millega integreerida sisuturundusideid, et saavutada laiem katvus, äratada huvi küllastunud internetimaailmas ning kasvatada müüke.

 

[vc_row][vc_column][vc_column_text]Millest sõltub brändi elujõulisus? Mõni bränd seisab vankumatult ja elujõuliselt läbi aastakümnete kui mitte sajandite, mõned minetavad oma sära kõigest paari aastaga. Kuidas on võimalik ettevõtte väärtusi ja eesmärke läbi pika aja muutustele kohandada?

Pärast taasiseseisvumist sündis suurel hulgal kodumaiseid brände ja tänaseks päevaks seisavad neist paljud tugeva identiteedikriisi ees. Teisalt kasvab nii mõnigi ajas üha suuremaks ja tugevamaks ning isegi minimaalse turundusega teab igaüks brändi lugu ja tunnuseid.

4. aprilli hommikul oli La Ecwadori Turunduskohvil osalejatel suurepärane võimalus kuulata kaht Eesti turundusmaastiku täielikku suurkuju. Orkla Eesti ASi kaua-aegne turundusdirektor Anne Tääkre ja Olympic Casino AS-i turundusjuht Marje Braunbrück jagasid kuulajatega näpunäiteid oma praktikast ning avasid teemat lähemalt.

Millised on mõlema suurkontserni väärtused?

Eestlaste tuntuima maiuste tootja Kalevi ajalugu ulatub tagasi aastasse 1806, kui suhkrupagar Lorenz Caviezel avas oma kondiitriäri Tallinnas Pikal tänaval. Kerime ajas edasi 213 aastat ja selsamal aadressil leiame tänapäeval Maiasmoka kohviku.

Kalevi väärtused on läbi ajaloo olnud alati tugevalt seotud oma maiuste jätkusuutliku kvaliteediga tarbijatele. Uhkusega saab öelda, et Kalevi päralt on moodsaim šokolaadi massi tootmisliin kogu Baltikumis ja Põhja-Euroopas. Viimase 9 aasta jooksul on investeeritud väga palju tootmise automatiseerimisse uute tootmisseadmete näol.

Olympic alutas Eestis esimese kasiinona Pirita Top spa hotelli saalis aastal 1993. Sellest aastast alates kasvas ettevõte iga aastaga, avades aasta-aastalt uusi kasiinosid. Aastal 1996 laieneti Pärnu, 1997 Narva. Kasiinoturundust pole kindlasti kõige lihtsam teha. Sõna „kasiino“ on inimestes pigem äratanud negatiivseid konnotatsioone ja nende hoiakute muutmine läbi ajaloo on tänase päevani üks põhilisi prioriteete, millega Olympicu turundustiim tegeleb.

Oma kodumaise maine kujundamisel on Olmpicu eesmärgiks olnud pöörata tugevat rõhku läbipaistvusele ja aususele. Tugev teeninduskvaliteet,  pidev juhtimise arendamine ja koolitamised. Tuua kasiino imago välja tavapärasest kasiinoäri stigmast ja näidata endid kui kõrge kvaliteediga meelelahutuskontserni luues inimestele häid emotsioone.

Kuidas sama narratiivi jutustada värskena aastaid või isegi sajandeid?

„Moodne klassika“ ja „Kiusatus aastast 1806“ on mõlemad olnud Kalevi juhtivad sloganid. Küll aga on sõna „kiusatus“  tähendus ajaga muutunud nii toitumistrende kui elulaadi muutusi silmas pidades ja 2019 aastal otsustas Kalev võtta turunduses uue tee. Nüüd on sloganiks „Kirg aastast 1806“, millega suunas Kalev oma laeva purjed noorte suunas. Paljud Kalevi tooted on pika ajalooga ja eriti südamelähedased generatsioonile, kes läbi nõukogude aja ainult Kalevi kommide peal üle kasvasid- muud lihtsalt poelettidel ei olnud. Tänapäeva noored on kasvanud brändide külluses ja nende jaoks on oluline see, kuidas kaubamärk nendega suhtleb, milliseid nende väärtusi esindab ja kas on võimalik leida enda ja brändi omadustes ühisosa. Kalevi katusbrändi värvid on tume sinine, vanilli kollane ja kuldne  – need on värvid, mis valiti juba 90ndate aastate lõpus. Valiku aluseks oli uuring, mis tõestas,m et just need värvid on maiustustele kõige apetiitsemad. See annab edasi maiustuste pehme ja usaldusväärse loomuse. Seetõttu näeme Kalevit ka jätkuvalt antud värvikooslust oma toodetel kasutusel.

2018. maikuu Kantar Emori uuringu järgi on Kalev jätkuvalt kodumaa meeldivate brändide edetabeli juht ja seda aastast 2009, millal antud metoodikal uuringud alguse said. Kalev edastab seejuures kõiki rahvusvahelisi suurbrände nagu Google või YouTube.

Olympicu üks suurimaid verstaposte brändiarengus oli detsembris 1997, kui saavutati BVQI (Bureau Veritas Certification on laialdaselt maailmas tunnustatud sertifitseerimisorganisatsioon) ISO 9001. Esimese laienemise välismaale tegi Olympic aastal 2004 ja tänaseks päevaks on jõutud Lätti, Ukrainasse ja Leetu. Vaatamata tugevale ettevõtte kasvustatistikale on brändiarenguga käsikäes keerulises ja vastuolu tekitavas valdkonnas maine edendamine olnud keerukas ülesanne –kommunikatsioonivõimalused on kasiinoärile piiratud ja nii mõnedki meediaväljaanded keelduvad otseselt kasiinondusest head kirjutamast. Rangete seaduste ja keeldude kätkes on ainsaks vahendiks brändi edastamisel olnud emotsioonile rõhumine. Seda emotsiooni saab luua interjööri kaudu, kasiino meelelahutusliku poolega. Ürituste korraldamine, peod. Samuti osalemine heategevuses näitamaks avalikkusele kuvandit kui mitte ainult võtjad, vaid ka andjad.

Aastal 2013 lansseeriti Olybet spordiennustusportaal, mis samal aastal tituleeriti Eesti Suhtekorraldajate Liidu poolt parimaks projektiks.

Brändi ei mõjuta ainult aeg, vaid ka muutused ettevõttes

Aastal 2010 sai Kalev Chocolate Factoryst Orkla kontserni liige. 9 aasta juuksul on ettevõtte käive kahekordistunud ja seda suuresti koduturul opereerides. Kui enne omanikuvahetust kujundati sortimenti ümber eksportturgudele, siis nüüd suurendati fookust koduturule. Head tulemused saavutati eelkõige vanade traditsiooniliste brändide laiendamisega, aga ka katusbrändi redisainimisega. Tänasest tegevusest moodustab suure osa ka kontserni sisene tootmine kõikidele Skandinaavia turgudele ja Lätti.

Mais 2018 pärast 25 aastat Olympicu alustamist leidis suurkontsern uue omaniku Briti Investeerimisfondi tütarfirma Odyssey Europe näol. Senini on omanike vahetusega tulnud kaasa palju vastuolulist kaja seoses nii väikeinvestoritega, kes protestisid müügitehingu vähekasumlikkuse vastu kui ka OE küsimusi tekitava äripraktika tõttu.

Vastutustundlik turundus kui tänapäeva hitt ja tuleviku haru

Šokolaaditööstus ja kasiinoäri tunduvad turunduse tulevikusuundi vaadates ideaalsed väljakutsed ühe ambitsioonika turundusjuhi pagasis. Suures koguses šokolaadiga maiustamine võib teadupärast kaalunumbri tõusma panna, sõnaga „kasiino“ terendavad peas lõputud stseenid tühjade silmadega slotte tõmbavatest inimestest. Ühiskonnale läheb aina enam korda, kust pärineb neile tarbitud toodete tooraine, kas toode on fair trade, kas tooteprotsess on olnud jätkusuutlik. Aastal 2014 liitus Kalev maailma juhtiva vastutustundliku ja jätkusuutliku kohvi, tee, ning kakaokasvastust toetava programmiga UTZ Certified. Programm seisneb kakaokasvatajatele paremate töötingimuste tagamisega, võimaldab neile erialase hariduse ja oskuste täiendamise võimalused.

Kalevi eesmärk on pakkuda tarbijale naturaalsetest komponentidest, maitsvaid ja jätkusuutlikult toodetud maiustusi. Tääkre toonitab, et suhkrut toodetest välja täiesti võtta ei saa, aga siinkohal saab tarbija ise teha end teadlikuks, millest on maius valmistatud ja kui palju tuleb tarbitud kaloraaži tasa teha(ühe kommi kalorisisaldus on umbes 60 kcal). Siiski ilmus 2018 uudisena, et Kalevi maiuste suhkrusisaldus vähenes mullusega 80 tonni jagu. Nüüdseks on tooted suhkrusisalduse vähendamise perspektiivis kolmes grupis. Esimeses grupis on nostalgiatooted, mille traditsioonilisi retsepte ei muudeta, aga kasutatakse sertifitseeritud kakaod ja palmiõli nagu ka ülejäänud Kalevi toodetes. Teises grupis on tooted, mille retseptimuutus on võimalik  ja kolmandas grupis on uued tooted, mille väljatöötamisel kasutatakse aina enam tervisele kasulikke tooraineid.

Olympic on võtnud endale südameasjaks olla vastutustundlik sotsiaalsel rindel. Ettevõtte filosoofiast lähtudes: iga võiduga ei pea kaasnema kellegi kaotus ja iga andmisega millestki ilmajäämine. Olympic Casino juhtimise all on sponsorlus- ja heategevusprogramm, mille raames toetatakse mitmesuguseid kultuuri-, sotsiaal-, haridus- ja spordiprojekte. Läbi projektide ja põnevate kampaaniate on suurenenud heade ärisõprade ring. Olympic omab samuti pikaaegset koostööd Eesti Olümpiakomiteega ning on Eesti Invaliidu pikaaegne suurtoetaja.

OEG on aktiivselt oma tegutsemispiirkondades osalenud hasartmänguseaduse väljatöötamise komisjonides. Meelelahutuskontserni tütarettevõtted tegelevad aktiivselt hasartmängusõltuse ärahoidmiseks vajaliku ennetustööga sotsiaalsel tasandil.

Tulevik ja arengusuunad

Kas üks Eesti rahva lemmikbrände peab enda juures midagi muutma? Tänapäeva noortel on valikud paljude erinevate konkureerivate brändide seas, seega on oluline kindlustada oma positsioon ka tulevikutarbija seas ja käiaga ajaga kaasas. Võti on turu-uuringutes ja tarbijasuhtluses. Tuleb kaardistada nende ootused. Kalevi taotlus selle koha pealt oli olla piisavalt orgaaniline ja loomulik, et noortega suhestuda. Teemaks sai tunne nimega kirg. Kirg juhib Kalevit šokolaaditootmises, ühendades ettevõtet ka noortega, kes tunnevad kirge oma tegemiste suhtes.

Vääramatu tähtsusega on ka ekspordimahu suurendamine ja ettevõtte jätkuv digitaliseerimine. Peamine eesmärk on ikkagi pakkuda eestimaisele tarbijale parimaid ja tervislikke (olgu siis otseselt või läbi naudingu heaolutunnet suurendades) maiustusi kasutades sealjuures toorainet ja pakendit, mille tootmisel on arvestatud keskkonna jätkusuutlikkusega.

Braunbrück toonitab, et tulevikule vastu minnes saab Olympicu põhirõhk olema jätkuvalt oma väärtuste rõhutamises. Hiljutised sündmused seoses omaniku vahetusega ei varjuta Olympic Casino aastatega tehtud suurt tööd oma brändi kasvatamise ja firmasisese tugeva töö teenindustaseme ja imago kallal. Pärast omanikuvahetust on ka suur rõhk välisturu suurendamisel. Olybeti portaal kavatseb laienemist jätkuvalt üle kogu maailma ja tegeleb hasartmängutehnoloogia arendusega.

Anne Tääkre on pikalt tegutsenud eesti turundusmaastikul, olles valdkonnas tegev nüüdseks 25 aastat. Kaleviga said esimesed aastad veedetud 1988-2000. Hiljem töötas Anne nii Puls Brewery AS kui ka Tere AS-i all. Aastal 2010 Kaleviga taasliitudes oli hea võtta vahepealsetel aastatel kogutud pagas teistest toiduainetööstustest ja panna käiku vahepeal kogutud teadmised.

Marje Braunbrück sattus Olympic Casinosse aastal 2002. Naisena kasiinomaailma tööle minek võib kõlada küll vastuoluline, kuid Marje võttis enda jaoks pakkumist meeskonnaga liituda kui uut ja huvitavat võimalust, eelarvamusteta. Eelnevalt oma karjääritee jooksul polnud Marje turundust õppinud, vaid arendas end läbi kursuste ja koolituste. Instinktide põhjal liikus ta küll alati õiges suunas, läbi seminaride ja koolituste sai selgeks, et suund alati vaistlikult õige olnud.

[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row]

Aasta lõpus jäi originaalsusega silma agentuuri La Ecwador tööpakkumine copywriter’i ametikohale. Sellega oli kaasas Taavi Lehari siiraid meenutusi pakkuv kokkuvõtlik lugu “1000 päeva agentuuris”. Mida tähendas noore inimese jaoks võimalus esialgu praktikandina agentuuri töös osaleda ning hilisem copywriter’i positsioonil töö alustamine? Milliseid takistusi, murdumishetki ent ka võite ja taipamisi läheb vaja, et karastuda ja valmis olla loovjuhi ametikoha positsiooniks?

2015. aasta kevadel asus diplomeeritud filmiteoreetik ning kommunikatsioonimagister reklaamiagentuurides tööotsingutele. Soov oli asuda tööle projektijuhi assistendina. Viis aastat kõrgkooliõpinguid – sh kolm aastat filmiteooria, -ajaloo ja stsenaristika õppetoolis – olid pakkunud lisaks teoreetilistele teadmistele ka eneseteostust filmitootmises: produktsiooni-, kunsti- ja võttemeeskonna assisteerimist. Lisaks oli tagataskus kaks aastat reklaami- ja kommunikatsiooniõpinguid. Uksed aga jäid suletuks põhjusel, et puudus töökogemus. Kuus kuud kandideerimisi, kuniks reklaamiagentuuri La Ecwador juht Heily Aavik ja loovjuht Uku Nurk lugesid Taavi CV-st välja info, et noormees on õppinud stsenaristikat. Vestlusele kutsutuna selgus, et Taavi on ka ise stsenaariume kirjutanud – nii avanes uks ja algas töö praktikandina copywriter’i ametis. Alates selle aasta jaanuarist täidab Taavi La Ecwadoris vastutusrikast loovjuhi ametipositsiooni.

Sinu loovjuhiks kujunemise teekond algas copywriter ametikohaga. Kas sa olid selleks tööks valmistunud? Milliseid eeldusi omab hea copywriter?

Ausalt öeldes need kuus kuud tööotsinguid ja äraütlemisi mõjusid päris rängalt. Tundsin, et mul oli tekkinud juba teatav usukaotus saada erialast tööd. See lähen-näen-vallutan-võidan-mentaliteet oli mul juba kustunud. Copywriter’i töö nõuab kahtlemata teatud elukogemust, mida mul noore inimesena väga palju ei olnud, kuid mul olid välja kujunenud juba teatud tugevad väärtushinnangud ja sõnumid, mida tahtsin maailmaga jagada. Kui oled käinud ära nii üleval kui ka all, siis tajud maailma märksa terviklikumalt. Teine asi, mis tuleb heale copywriter’ile kasuks, on suur lugemus ja ajaga kaasas käimine. Sa tead suuri narratiive kunstist ja oskad neid märgata ka ühiskonnas ja igapäevaelus – selles tundsin end kindlamini. Kolmandaks pead olema ka keeleliselt tugev, kuid seda on õnneks võimalik õppida ja endas arendada. Copywriter’it iseloomustabki janu teadmiste ja uue informatsiooni järele – pidev areng on loomulik elustiil.

Elukogemus on oluline ja annab kindlasti eeliseid. Sul on lugusid, mida oskad oma tööga siduda ja neid jutustada. Kui oled lisaks ka erinevate inimestega kokku puutunud, siis on võimalik sihtgruppidega paremini suhestuda. Sul võivad olla ideed ja oskad kirja panna löövaid tekste, aga kui sul on seinast seina kliendid, kelle sihtgrupiks on ühel juhul 15- aastased, aga teisel juhul pensionärid, siis hea copywriter suudab mõlemas selektsioonis väga hästi orienteeruda. Sul peab mõlema jaoks jaguma empaatiavõimet ning sa pead oskama nende mõtteisse sukelduda.

Öeldakse, et igal kirjanikul on oma stiil. Näiteks Ernest Hemingway teoseid lugedes saad kohe aru, et need on hemingwaylikult kirja pandud. Kuid hea copywriter peab oskama loobuda oma stiilist, et kohaneda kliendi stiili või brändiga. Me ei ole autorid, vaid vahendajad.

Millist enda tehtud tööd tõstaksid kõige rohkem esile?

Mulle lähevad korda sotsiaalkampaaniad. Need nõuavad minult kõige enam pingutust, sest need käsitlevad teemasid, mis on kellegi jaoks eluliselt olulised. Kõige rohkem puges vist südamesse kampaania “Papsiga kodus” ehk “Kasvage koos”. See ei olnud küll n-ö elu ja surma küsimustega tegelev kampaania – nagu oleks näiteks masinaohutuse või töökeskkonnas esineva vähiohu teema korral –, aga nii või teisiti annavad need kõik meie ühiskonnale ja rahvale olulise sõnumi. Tulles kampaania “Kasvage koos” alguse juurde, siis esialgu mõtlesin veidi üle, kuid tegelikult olid põnevad lood kogu aeg minu silme all olemas. Lõppkokkuvõttes oli see väga lihtne kampaania ning tootis end peaaegu ise. Lõppversioonis rääkisid isad, kes olid vanemapuhkusel ise lapsega kodus olnud. Nemad olidki kõneisikud, uued ühiskondlikud eeskujud, kaanestaarid. Kasutasime nende endi isiklikke sõnumeid. Väga simple! Lihtsuses peitus edu ning see sillutas teed nii inimeste südametesse, jututeemadeni kui ka auhindadeni. Saime tol korral nii suhtekorralduse aasta auhinna kui ka Kuldmuna. See kampaania hakkas kuidagi teisiti minus elama ja mul oli väga kahju, kui see läbi sai. Selle kahjutunde järgi võib-olla saabki aru, et tegemist on olnud hea kampaaniaga.

Millised on copywriter’i, ideekirjutaja ja loovjuhi karjääri redelipulgad?

Sisuliselt hakati mind kui täiesti toorest inimest selles vaimus kohe kasvatama ja arendama, et ühel päeval oleksin ma valmis ka loovjuhina hakkama saama. Olen üsna algusest peale copywriter’ina osalenud kliendikohtumistel, sest loovjuhi veendumus oli see, et kõige paremini oskab oma ideed selgitada selle looja.

Peagi hakkasin tegelema ka strateegiate analüüsi ja loomisega. Alguses võib-olla kõik ei tulnud nii hästi välja ning kohanemine reklaamimaastikul võttis aega, aga õnnestumised lisasid enesekindlust ja motiveerisid. Hakkasid tajuma, mida oleks saanud teisiti teha, kui suures ulatuses saad mängida ning mida on võimalik analüüsimisprotsessis ette näha. Samm-sammult olin liikunud ideekirjutajaks, kes tegeles rohkem juba strateegiatega ja analüüsiga, mille peale tugev loovlahendus ehitada. Sellest järgmine aste on loovjuht, kelle vastutus on suurem nii meeskonnakaaslaste kui ka klientide ees.

Kui tänapäeval on võetud suund kampaaniate automatiseerimisele ning täpsematele mõõtmistele, siis milliseid väljakutseid see esitab just loovusele?

Automatiseerimine, mõõtmine, inimeste harjumuste jälgimine ja tundmaõppimine on kahe teraga mõõk. See ei pruugi kunagi olla täiesti õige ning nagu viimased aastad on näidanud – inimene on üks väga ettearvamatu olend. Talle ei pruugi mõjuda kõige ratsionaalsem ja straight-forward lahendus ning esile ei kerki tavaliselt reklaamid, mis on tehtud täpselt reklaamilugeja eeldusi arvestades. Löövad lahendused on ikkagi need, mis mõjuvad auditooriumile ootamatult ning mis raputavad. Just siin tekibki loovuse kasvulava. Big data ja informatsioon loovad pinnase, kuid need ei turunda iseenesest veel miskit.

Kindlasti toetavad loovust ka piirangud, reeglid, keelud ehk nii-öelda kastiseinad. Turvalised lahendused tegutsevad seal kasti sees, kuid mõjukad pääsevad kastist välja ning tõusevad inimeste silmis esile.

Hea näide on kevadel kehtestatud alkoholireklaamimise seadus. Loovus avaldus selles, et suurtootjad villisid oma alkoholivabad õlled samasugustesse pudelitesse nagu alkoholiga tooted ning said seejärel oma brändi endiselt ka välimeedias reklaamida. Visuaalidel nägid küll 0-promilliga märjukest, kuid see nägi välja täpselt samasugune nagu originaal. Seega pani uus seadus teatud seinad jälle ette ning piiras kasti sees tegutsejaid, kuid loovus tõusis endiselt kastist välja ning leidis võimalusi, kuidas jätkuvalt pildil olla. Kõige kurvem kogu loo juures ongi tegelikult see, et agentuure ning loovmajanduse inimesi seadusloomesse ei kaasatud ning taas kord traumeeriti reklaamimaastikku keeldudega, mis sisuliselt olid kasutud. Siinkohal oleks võinud riik natuke rohkem läbi rääkida ja kaasata agentuure, et sündinuks toimiv lahendus. Ega ka agentuurid soovi vastutustundetult joomist propageerida – meie eesmärk on teha ägedaid lahendusi ning kasvatada reklaamikultuuri.

Milline idee sind ennast paelub?

Ootamatu. Hea idee on esialgu selline, mida sa ei oska ennustada ning mis kõnetab sind kohe alguses mingi uudse vaatenurgaga. Seejärel hakkad sa järk-järgult aru saama, kuidas see peidab endas mingit terviklikkust, tuuma ja sügavust.

Aga idee on vaid üks osa. Väga oluline on ka kontekst, kuhu sa selle idee asetad. Töötame ju iga päev välja eri ideid ning teatud protsent nendest ei lähe kasutusse, kuna aeg või koht või ühiskonna olukord momendil ei soosi neid. Idee on hea, aga see saab ideaalseks siis, kui sobib konteksti. Hea idee valemis on nii palju muutujaid ja tundmatuid.

Kui palju on võimalik ennustada, kas kampaania hakkab ootuspäraselt toimima?

Kui just järgida seda eelmist vastust ja selle komponente, siis tekib sul mingi tõenäosuse tunnetus: oled sa siis 90% kindel või 99% … Kõik olenebki ideest, selle ootamatusest, julgusest ning kontekstist. Paraku on alati ka teatud force majeure, mida ette näha pole võimalik. Mul on kogemus, kus kampaania oli täiesti valmis ning ootas live’i laskmist, kuid viimasel hetkel pandi see ootele, kuna juhtus midagi ettenägematut. Hiljem, kui kampaania oleks võinud käiku minna, oli taustsüsteem juba nii palju muutunud, et kampaania oleks osutunud kõlbmatuks, ning tuli uuesti alustada. Seega sul võib olla tugev enesekindlus, aga sa ei saa olla täielikult veendunud, et kampaania töötab 100%. Mingi närvikõdi on ikka alati.

Kuidas sina oma loovmeeskonda ergutad ja motiveerid?

Meil on majas tiimide süsteem. See loodi just siis, kui mina tööle asusin. Tiimide ülesehitus juba soosib seda, et iga tiimi juht ja liige panustavad, et meeskonnas oleks hea töötada ja vajadusel teistele toetuda. Ma ei nimetaks seda ergutamiseks aga toetuseks. Aeg-ajalt võib juhtuda, et kujundajal tekib näiteks blokk pärast seda, kui ta on teinud neli-viis kavandit, kuid ükski ei sobi.

Sellisel juhul ma näen, et tegelikult on tal tekkinud trots iseenda ja projekti vastu ning justkui jõuetus. Sel momendil on minu roll minna ta juurde ning hakata jälle päris algusest, basic‘ust pihta. Mulle on oluline, et tema ise jõuab oma peas õige lahenduseni – minu asi on küsida erinevaid küsimusi ning suunata. Ma olen näinud seda, kui lõpuks jõuab ta õigele rajale ning temas tekib taas säde, et oma idee ellu viia. Aga kui ma oleksin läinud ta kõrvale ning öelnud, et “tee nii ja tõsta see siia”, siis sellist plahvatust ei sünniks ning seesama trots oleks kuskile alles jäänud.

Motiveerimine, tunnustamine, ergutamine, kuid vajadusel ka enama nõudmine, on selle töö lahutamatu osa ja põhineb paljuski inimsuhetel. Oluline on hoida need suhted avatud ning usaldusväärsed, sest siis töötatakse meeskonna, mitte indiviidina.

Mida sa oma senise teekonna kokkuvõtteks ütleksid?

Hüppasin pea ees tundmatusse ja agentuur võttis selle riski, et lasi mul endal hakkama saada. Ma ei salga, et umbes viiendal kuul tekkis esimene kriis – kas see töö ikka on minu jaoks? Kas mul on võimalik kõrgemale jõuda? Kas see amet ja elustiil võivad laastavalt mõjuda? Kas mind väärtustatakse? Jne. Aga kuigi ma üldjuhul olen kiire otsuste vastuvõtja, andsin ma aega ja elasin selle keerulise aja üle. Ja see ongi oluline sõnum. Selleks, et tunda ja hinnata, kui hea on olla üleval, pead olema ka alt läbi käinud. Ma olen tänulik oma koduagentuurile võimaluse eest, et mind juba algusest peale kaasati kõikidesse tööetappidesse. See oli küll alguses stressirohke, kuid ma sain kiiresti aru, kuidas kõik selles maailmas toimib ning üksteisele toetub. Teisalt motiveeris see põhjalikkus mind samuti põhjalik olema – näiteks avastasin end tihtilugu isegi hilistel õhtutundidel analüüse tegemast ning taustmaterjali peale mõtlemast. Ma ei ole üldjuhul inimene, kes ideid ja reklaame puusalt tulistaks – minu jaoks on eeltöö väga tähtis. Seda hindavad ka kliendid, neile meeldib, et nende kommunikatsiooni süüvitakse ja seda peegeldatakse. Seepärast ma ütleksin reklaamimaastiku tulevikutegijatele oma kadunud koolipapa Jüri Sillarti kuldsete sõnadega: “Kui tahad jõuda kaugele, pead tegema alati rohkem, kui sinult eeldatakse.”

Intervjueeris ja kirja pani Krista Maldur.

Agentuuri La Ecwador 2018. aasta agentuuritulu tegi eelmise aastaga võrreldes 42,65% suuruse hüppe, ületades aasta lõpuks ümmarguse 1 miljoni euro piiri. Agentuuri käive kasvas 2018. aastal ligi 1,9 miljoni euroni, mis on 14,5% rohkem kui aasta varem.

“Oleme suutnud viimastel aastatel turuosa järjepidevalt kasvatada,“ kommenteeris La Ecwadori juht Heily Aavik. “Kasvu taga on meie agentuuri suurepärased, professionaalsed ja pühendunud inimesed. Paljud ettevõtjad kurdavad „lumehelbekeste-põlvkonna-sündroomi“, meie tegime kolm aastat tagasi kardinaalse personalipoliitika muutuse ja täna võin julgelt väita, et seesama „uus-reklaami-põlvkond’’ on väga tubli. Nad on tugeva akadeemilise tausta, avatud silmaringi, positiivse ellusuhtumise ning oluliselt uuendusmeelsema visiooniga noored inimesed.” Aavik lisab, et tänu suurepärasele meeskonnale on La Ecwadoriga sõlminud 2018. aastal koostöölepingud sellised tuntud ettevõtted nagu Circle K Eesti, Aednik24, Rimi Eesti, Finora Capital ja Lions Europa Forum 2019.

Reklaamitiimi juht Mairi Talving usub, et eelmise aasta edukuse tagas mitme asja koosmõju. Esiteks, väga hästi toimiv meeskond ning tiimide omavaheline sünergia. Teiseks, erinevad töövõidud: hanked, uued kliendid ning tunnustus oma valdkonnas. “Lisaks on tugevaks motivaatoriks ka meie kliendid. Meil on suurepärased kliendid, kellega saame täita nii nende kui enda eesmärke. See motiveeris meid eelmisel aastal veel rohkem pingutama ning olen kindel, et see jätkub ka sel aastal,” selgitas Talving.

Agentuur La Ecwador on Eesti üks vanimaid ning järjepidevalt kasvav loovagentuur, mis tegutseb aastast 1997. Aastavahetuse seisuga töötab La Ecwadoris 16 inimest, kes igapäevaselt eelmainitule teenindavad selliseid tuntud brände ja ettevõtteid nagu Kesko Senukai Eesti, Tallinna Vesi, Koduekstra, Nõo Lihatööstus, Liviko, Saarema Piimatööstus, Itella Estonia, Saarioinen Eesti ja Põldma Kaubandus.

Pildil vasakult sisuturundustiimi juht Teele Hein, reklaamitiimi juht Mairi Talving, ideekirjutaja Timo Tõnisson, trükisetiimi juht Maiken Veskimäe, meedia-ja digitiimi juht Kert Aavik, agentuuri juht Heily Aavik, loovjuht Taavi Lehari

 

Krista Maldur
Reporter

Kuulge kõik ja kuulge nüüd! Kätte jõudnud see kaua oodatud aeg – kuulutada välja 2018. aasta #LaOscarid.

#LaOscaritega premeeritakse kuues kategoorias Agentuur La Ecwadori aasta parimaid, tublimaid ja vingemaid kolleege.

2018. aasta parimateks valiti, trummipõrin:

• Aasta kullatükk – Karel Otstavel/Audiovisuaalmeedia spetsialist
• Aasta uustulnuk – Timo Tõnisson/Copywriter
• Aasta kolleeg – Timo Tõnisson/Copywriter
• Aasta turundaja – Maiken Veskimäe/Trükisetiimi juht (teist aastat järjest)
• Aasta tiimijuht – Mairi Talving/Reklaamitiimi juht (teist aastat järjest)
• Aasta klient – Liina Kivimägi/Koduekstra OÜ turundusjuht (kolmandat aastat järjest)

Aasta kullatükk Karel Otstavel ehk kõige produktiivsem töötaja

2017. aasta uustulnuka tiitliga pärjatud Karelil jätkus hoogu ka järgmiseks aastaks ning milline hoog see oli. Oma suurepärase tööeetikaga, mille motoks temalikult otsekohene: “Võtan kätte ja teen ära”, suutis Karel olla 2018. aasta kõige produktiivsem töötaja. Kui uurisime, mis võiks olla tema tulemuslikkuse taga lisaks eelmainitud motole, tuli vastuseks: “Keha ja vaimu tervena hoidmine ehk neljaviljapuder igal hommikul ja Jaan Tätte mahe muusika igal õhtul.”

Aasta uustulnuk Timo Tõnisson ehk uus tulija, kes on kolleegide poolt hääletatud parimaks agentuuri täienduseks 2018. aastal

Timo on vahva. Tänu oma sõbralikule ja siirale iseloomule leidis ta ruttu tee oma kolleegide südametesse ning tema kiire areng ja töö kõrge kvaliteet on teinud temast ühe väga olulise täienduse La Ecwadori meeskonda, mida tõestab ka järgnev.

Aasta kolleeg Timo Tõnisson ehk kolleegide lemmik

No, Timo on vahva! Talle meeldivad totrad naljad, mille abil ta kõigi päeva rõõmsamaks teeb, hoiab hellalt su kätt, kui su lemmik teleseriaal ära lõpeb ja kui vajad tööalast nõu, on just tema, kelle poole pöördudes naased rõõmsa tuju ja peatäie uute teadmistega. Timo rõõmustamiseks piisab sellest, et saad talle pakkuda midagi magusat, sest tema näol on tegemist suurima maiasmokaga siinpool Mississippi jõge.

Aasta turundaja Maiken Veskimäe ehk töötaja, kes on kõige innukamalt La Ecwadori turundanud

See on uskumatu, missuguse energiaga suudab üks inimene iga päeva läbida. Trükisetiimi juhina on tal väga suur roll reklaamikampaaniate õnnestumises, kuid Maiken ei piirdu vaid oma kohustustega – tänu oma mitmekülgsele andekusele oskab ta ka oma kolleegidele suureks toeks olla. Lisaks erinevatele töökohustustele organiseerib Maiken ka väga palju ettevõttesiseseid tegevusi nagu suvepäevad ja keldrikorruse rokkpeod. Oma suure elujõuga suudab ta ka igas kuus keskmiselt seitset inimest trennipisikuga nakatada – nüüd teate, keda oma edus tänada MyFitness. Meie seda igatahes teeme. Aitäh, Maiken!

Aasta tiimijuht Mairi Talving

Tiimi juhtimine ning eesmärkide mitmekordselt ületamine nõuab väga kindlat tüüpi inimest – Mairi tüüpi. Suur kogemuste- ja teadmistepagas reklaamimaastikul ning oskus erinevaid inimesi hästi motiveerida teevad temast suurepärase liidri. Ta ei ütle mida tegema peab, vaid suunab oma kolleege lahendusteni viisil, mis mitte ainult ei taga parimat tulemust vaid suurendab ka nende teadmistepagasit. Circle K “Tule meie ringi” ja Kuldmuna võitnud sotsiaalkampaania „Kasvage koos” on ehedad näited õnnestumistest, milleni on jõutud tänu Mairi juhtimisele.

Aasta klient Liina Kivimägi Koduekstrast ehk meie endi poolt kõigi lemmikuks valitud klient

Koduekstra turundusjuht Liina on kõikide Aasta kliendi #LaOscarite omanik, iga viimnegi kui üks on läinud talle ja seda igati õigustatult. Aasta klient valitakse mitte meiega koostööd tegevate ettevõtete, vaid nende esindajate seast ja Liina on pikalt olnud meie lemmik. Tema kui usaldusväärse ja avatud partneri näol, on meil olemas tõestusmaterjal selle kohta, kuivõrd hästi toimib koostöö, kui osapooled saavad olla üksteise vastu ausad. Rõõmsus, täpsus ja alati lahendustele orienteeritus teevad temast meie kõigi lemmiku.

 

Teele Hein
sisuturundustiimi juht

Kuhu suunas arenes reklaamimaailm pärast GDPR-i ja alkoholi reklaamiseaduse muudatusi? Millise mõju on andnud Brexit ja kuidas raputas agentuuri uskumatult kaunis sügis? Võime öelda, et kuigi Euroopa Parlament seisab silmitsi direktiiviga, mis elluviimise korral võib internetikasutajaid tugevasse isolatsiooni suruda ning uueks inimõiguseks kuulutatud vaba internet kaob oma säärases olemuses, liigub reklaamimaastik rohkem väärtuspõhiste lahenduste suunas. Teiseks väga suureks märksõnaks just klientide poolelt on toote- ja teenusearendus. Popp on olla säästlik, jätkusuutlik, keskkonnasõbralik, tervislik, hooliv ning informatiivne. Kuidas aga need märksõnad meie 2018. aasta II poole töödes esindatud olid?

Musta valgeks teha pole mõtet. Ebalahedat lahedaks teha samuti mitte

Kujutame end nüüd kõik jälle kooliaega. Aasta kõige magusam aeg oli kahtlemata suvi – kolm kuud vabadust! Suved tundusid nii pikad ja muretud. Ja siis rikkusid seda imelist vabadust koolikaupade reklaamid. Igal pool. Iga päev anti teada, mitu päeva veel kooli alguseni jäänud on. Mitu päeva veel seda puhkust jagub. Mitme päeva pärast tuleb taas üheksaks kuuks pinki istuda.

Kes tegelikult ootasid salamisi kooli algust? Kes tahtsid, et Jukud-Mannid-Mikud-Tõnnid igal hommikul, ranits seljas, koolitarkust taga nõudma läheksid ning oleks keegi, kes nendega tegeleks? Ikka vanemad. Lapsevanemad, kes ootasid, et kalendris saaks ette võtta septembrikuu ning oleks võimalik rahulikumalt hingata.

Teadsime sel aastal, et tahame Büroomaailma Koolimaailmaga just nimelt vanemaid kõnetada, kuna nemad ongi koolialgusest kõige rohkem elevil. Kui lapsed on silme alt ära ja koolis, on just neil rahulik ning kindel oma päevatoimetusi teha.

Seega sündis meie loovlahendus elust enesest. Tõdesime, et ilmselt ei saa (ega peagi) Büroomaailma Koolimaailm kooli algust kuidagi ägedaks teha, kuid vähemalt saab see pakkuda väga palju lahedat koolikraami, mis tuleb varem või hiljem niikuinii soetada. Ja et natukenegi tuju parandada, anname kingituseks kaasa juhtmevabad kõrvaklapid.

Kampaania „Elevil või mitte!“ tõi üle Eesti Büroomaailma kauplustesse rekordarv inimesi ning kampaania võtsid positiivselt vastu nii õppurid kui vanemad. Koolikaupade müügid ületasid ootusi, kuna kampaania ajal said mitmel korral kampaaniakingitused otsa, kuid muretsemiseks polnud põhjust – kõik kõrvaklapid jõudsid elevil-ja-mitte-nii-väga-elevil-ostlejatele väikese viivitusega siiski kohale.

„Elevil või mitte“ eesmärk polnud musta valgeks rääkimine, vaid mõistmine ja lähtumine sihtgruppide veendumustest ning mõtetest. Kampaania on väga hea näide sellest, kuidas sihtgruppe mõistes on võimalik liigutada masse ning teostada oma eesmärke. Seega oled sa elevil või mitte, keskendu oma sihtgruppidele ning ära lähtu ainult kunagi kirja pandud jäigast brändistrateegiast, vaid kohanda seda vastavalt oma auditooriumile.

Kui pakud unikaalsust, ei pea kampaania olema hiiglaslik

Kõigil on värskelt meeles, kuidas Instagramis David Beckham ja Guy Richie vaimustusid eestlaste Iglusaunast. Keegi ei mäleta ühtegi Iglusauna reklaami, ometi kõik teavad seda. See on nii unikaalne, et kõnetab juba iseeneses.

2018. aasta varasuvel kohtus agentuur kahe ambitsioonika inimesega, kelle eesmärk oli sügise hakul avada Tallinnas selline treeningkeskus, mida lähiregioonides ei ole. Me kõik maname ilmselt vaimusilmas ette need nn Ninja Warriori takistusrajad, mida ühe telekanali vahendusel juba aastaid oleme näinud. Nüüd on sarnane multifunktsionaalne treeningkeskus olemas ka Ülemiste Citys.

Warriors Den on oma olemuselt paljude võimalustega niivõrd eristuv spordikeskus. Ühelt poolt pakub see tavapärase jõusaali treeningarsenaali, teisalt saad end läbi tõeliste katsumuste proovile panna. Kahtlemata on see parim treeningkeskus, kus jälgida oma arengut või kus üsnagi meeleolukas võtmes treeninguid läbi viia.

Warriors Deni turunduseelarve ei olnud hiiglaslik ning see on ka arusaadav. Küll aga andis kampaania edule kaasa multifunktsionaalse treeningkeskuse olemus. Ei möödunud nädalatki, kui keskuse olid enda jaoks avastanud erinevad ekstreemsportlased, parkourijad, street-workout harrastjad jt. Just selliste teenuste ja huvigruppide kokkuviimise jaoks on oluline sotsiaalmeediategevus. Teemaviited, täägid ning jagamised tõid iga tunniga sadu jälgijaid juurde.

Ära küsi, mida keegi (süüa) tahab. Nuputa see ise välja

Täpselt nii nagu Steve Jobs kunagi ütles, et ära küsi klientidelt, mida nad tahavad, vaid paku neile seda, mida nad oodatagi ei oska. „Sinu kliendid ei tea, mida nad tahavad enne, kui sa pole neile näidanud.“ See klikib täpselt ka tänapäeva toiduainetetööstuse tootearendusse.

Toidutehnoloogid ja tootearendajad on oma ala kõige suuremad spetsialistid ning küsida rahvalt, mida nad soovivad, on märk stagnatsioonist. Turg vajab aeg-ajalt täiesti üllatavaid ja ootamatuid lahendusi ka brändidelt, kes on oma põhilise sortimendi hoidnud traditsioonilise ja kindla.

Läinud aasta teisel poolel saime esile tuua nii Mamma brändi uusi aasiapäraseid roogi, pannkooke kui ka meie rahva jaoks praktiliselt püha lehma staatuses roogi, mida keegi teine turul lihtsalt ei pakkunud. Seega läheneda võib mõlemat moodi: tuua midagi täiesti uut ja ainulaadset või vastupidiselt nii iseenesestmõistetavat, mida lihtsalt turul momendil pole.

„Supp-sti valmis!“ ja „Vastupanndamatud pannkoogid“ kampaaniad võimendasid toodete lansseerimist, kuid väga paljuski turundasid tooted end oma nime ja retseptide järgi juba ise. Täpselt samamoodi täitis lette uhiuus Nõo Street Food sari, millele ametlikku lansseerimiskampaaniat Eestis polegi tehtud, ometi näitas klientide suur ostuarv selliste toodete ootust. Alguspäevad, kui uued road poeriiulitele jõudsid, kadusid uhiuued tooted riiulitelt tundidega.

Kahtlemata aitas kaasa tänavatoidukultuuri trend, silmatorkavad pakendid, innovaatiline tootearendus ning unikaalsus turul.

Alati enneta. Kui võimalik, siis anneta.

Järgmised kaks teemat on sarnased, kuigi kampaaniate ja klientide mõttes on need täiesti erinevad. Ühiseks märksõnaks on haigus nimega vähk. Vähirisk on meie ühiskonnas üsna kõrge. Ühelt poolt on see seotud geneetikaga, teisalt välisfaktoritega, mida saame tegelikult ennetada.

Sotsiaalministeerium soovis õppevideot, mis räägiks vähiriskist töökeskkonnas ja tööprotsessides ning jagaks infot, kuidas neid ohte ennetada. Kuigi lähteülesandeks oli klassikaline õppevideo, otsustasime võtta riski ning pakkuda lahendust, mis tekitaks narratiivide kaudu vaatajas põnevust.

„Vähirisk tööprotsessides ja -keskkonnas“ ehk projektinimega „Mõju“ on lühifilm, milles neli üksteise jaoks võhivõõrast inimest kohtuvad kohas, kuhu keegi sattuda ei taha – onkoloogia kliiniku ooteruum. Nende lood on erinevad, kuid neid seob ühine ootus diagnoosi ees. Ühel või teisel moel on nende olukord seotud nende tööga ning nelja karakteri kaudu annab film olulist informatsiooni vähiriski ja selle ennetamise kohta.

Paraku on neid, kes peavad elu jooksul vähkhaigusega võitlema ning alati ei saa riik neid toetada. Vähiravifond Kingitud Elu aitab neid, kelle ravimeid riiklik toetus katta ei saa ning läinud sügisel tegime Circle K-le heategevustopsi, mille pealt said kuumade jookide tellijad annetada 10 senti vähiravifondi. Iga müüdud topsi pealt pani ka Circle K Eesti omalt poolt 10 senti juurde ning kokku kogunes üsna suur summa. Kampaania osutus väga edukaks, sest heategevustopsid said teenindusjaamadest juba paari nädalaga otsa. Heateo tops on väga hea näide vastutustundlikust turundusest, kuna Kingitud Elu annetuskastid ning võimalus teha annetus pangakaardiga, on muutunud Circle K igapäevaseks praktikaks.

Mis meist saab?

2018 oli taaskord meeletult kiire aasta, mil juhtus palju ning mis ilmselt jääb veel kauaks meelde. Oli see ka Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta ning kindlasti tekitab juubeliaasta kommunikatsiooni kadumine väikese tühimiku. Üsna kiiresti täidavad selle aga erinevad valimisreklaamid, mida on näha juba eelmise aasta lõpust ning mis suuremal või väiksemal määral on I poolaasta märksõna. Pärast märtsivalimisi läheb karavan edasi EL parlamendivalimiste suunas, kuni rahvas on täielikult tüdinenud igasugustest poliitilistest lubadustest.

Lisaks sellele, et rahvuslust süstiti meisse EV100 kommunikatsiooniga ning valimiskampaaniatega, tähistame suvel ka 150 aasta möödumist I üldlaulupeost. 2019. aasta üldlaulu- ja tantsupidu „Minu arm“ mõjutab kindlasti reklaamiteemasid ja sõnumeid tänavu I poolaastal.

Esile kerkivad suured narratiivid meie igapäevaelust. Eesti reklaam jõuab maailmale jõudsalt järele ning hakkab veel rohkem rääkima suurtest lugudest meie ümber. Eetiline turundus ja vastutustundlikkus loovad selleks sobiva pinnase ning inimesed on väsinud gigantsetest, eepilistest ja kaugetest legendidest.

Nende kõrval jätkub pidev nn kaubanduslike teadaannete tulv meie reklaamikanalites. Üha enam näeme allahindlusele, heale pakkumisele ning säästuvõimalustele orienteeritud kiireid ja konkreetseid reklaamsõnumeid. Mõistlik säästmine, nn. finants-kirjaoskus ja kokkuhoid on aktuaalsed ning rahatarkust soosivad reklaamsõnumid on reklaamirahvale küll tihtipeale pinnuks silmas, kuid auditooriumite hulgas oodatud.

 

Eelmise aasta lõpus nautisid 27. detsembril turunduskohvi saatejuht Jekaterina Molotkova ning agentuuri La Ecwador tegevjuht Heily Aavik. Seekordse Äripäeva raadiosaate peamine teema oli ideaalne koostöö agentuuri ja kliendi vahel. Samuti räägiti turundusteenuste hindadest ning sellest, millal on mõistlikum palgata turundusülesannetega tegelev töötaja, millal aga teha koostööd agentuuriga.

Paljud agentuurid pakuvad oma klientidele sarnast teenuste menüüd. Kas kliendi seisukohast on see ootuspärane või milline on sinu arvamus, kas tuleks loobuda standardsest pakkumisest ja kohandada oma turunduspakkumised arvestades kliendi eesmärke?

Meie muutsime agentuuris La Ecwador juba kolm aastat tagasi oma struktuuri ning läksime traditsiooniliselt reklaamiagentuuri kontseptsioonilt üle loovagentuuri omale. Meie lähenemine tähendab, et oleme jaotunud viieks erinevaks tiimiks, mis on spetsialiseerunud kindlatele teenustele – reklaami tiim, trükise tiim, digi tiim, sisuturunduse tiim ja meedia tiim. Turundus on tänapäeval nii palju muutunud ning erinevad valdkonnad on omavahel väga tihedalt põimunud. Olen seisukohal, et iga agentuur on leidnud oma kindla niši, milles tegutsetakse ning millistes teenustes ollakse tugev. Kui vaadata, millised on klientide ootused, milline on ärisurve ning kui tihedaks on läinud konkurents igas valdkonnas, rääkimata suurtest ootustest turundusjuhtidele, on agentuuri enda positsioneerimise seisukohalt väga oluline, et agentuur vaatab sellest lähtuvalt oma teenuste valiku üle. Meie valdkonnas toimetav asjalik turundusinimene peaks suutma täna agentuuri valimisel aru saada, millised kompetentsid ja oskused erinevatel agentuuridel on ja lähtudes siis vajadustest, selle alusel, valiku tegema.

Otsus kaasata majaväline turundusagentuur või kasutada enda turundusressursse on olukorrad, mille vahel ettevõtted valima peavad. Millised on sinu arvates tegurid, mis aitavad ettevõttel seda valikut teha?

Olen ise väga pikalt reklaami valdkonnas tegelenud – agentuuri juhtinud 21 aastat ning enne seda kolm aastat reklaami teinud. Nii oskan asja vaadata ettevõtte seisukohalt ning arvan, et kõige olulisem on kulud ja kasum kokku lüüa. Esmalt on vaja analüüsida, millised on võimalused turunduseelarve jaoks, millega turundusagentuur opereerima hakkaks. Seejärel peaks mõtlema, millised on vajalikud tegevused. Kas need on tegevused, mille jaoks on lihtsam kaasata majavälist inimest või on need veidi keerulisemad?

Vaadates viimase aja trende, paistavad paljud ettevõtjad arvavat, et sisuturunduse tegemiseks ongi vaja palgata lihtsalt majasiseselt sisuturundust tegev inimene. Siiski ei arvestata, et palgatud sisuturundaja täidab tõenäoliselt vaid järgmist funktsiooni: näeb ettevõtte sees teemasid, millest on vaja kirjutada, paneb neist postituse kusagile üles ning teab ka seda, kes on kontaktisik. Samas on vaja neid postitusi kujundada, mõelda erilahendusi, filmida, pilte liikuma panna, SEO sobilikke artikleid kirjutada ning lisaks leida ka kohti, kus neid avaldada. See ampluaa on tihtipeale keerulisem kui lihtsalt mõne sisuturundusliku postituse kirjutamine ning siinkohal tekibki küsimus, kas palgatud oma maja inimene saab selle kõigega hakkama. Kui palgata ametikohale kompetentne inimene, siis tasub kindlasti võrrelda seda tööjõukulu, mis kuluks turundusagentuurilt teenust sisse ostes. Neid võrdlusmomente on kindlasti vaja märgata.

Rääkides kuludest ja kasudest, siis sinu kogemust arvestades, kas enamik ettevõtteid omab andmeid, mis näitavad nende turundustegevuste edukust näiteks poole aasta või aasta jooksul?

Minu kogemus on näidanud, et kuigi ettevõtted ütlevad, et mõõdavad oma tulemusi ning tegelevad nende kaardistamisega, siis reaalselt see nii ei ole. Mõeldes tagasi ajale 20 aastat tagasi, mil reklaami Eestis alles tegema hakati, olid ettevõtete juhid ise ka tihtipeale turundusega tegelevatesse töörühmadesse kaasatud. Täna on pigem nii, et ettevõttes on turunduseelarvega turundusjuht, kellelt oodatakse teatud turundusalaseid tulemusi. Enamasti ongi sellise inimese ülesanne lihtsalt etteantud ressursside raames ära opereerida. Nii mõõdetaksegi kampaaniatulemusi täna ikkagi väga vähestes ettevõtetes.

Turunduse edukus on otseselt seotud müügiga ja vastupidi. Liigagi tihti ei suhtle need osakonnad omavahel ning välisagentuuri kasutamine võib veelahkme veelgi ähmasemaks ajada. Kuidas sinu arvates saaks turundusagentuur müügi ja turunduse sidet muuta tõhusamaks?

Kui vaadata seda, kuidas majasisesed osakonnad, näiteks toote-, ostu- ja müügijuhid, omavahel koostööd teevad, siis näen pigem seda, et majavälisel turundusagentuuril on palju lihtsam kogu ettevõtte meeskonda koos hoida. Kuna tänapäeval räägitakse üha enam tööandja brändingust, on lisaks eelmainitutele vaja koostöösse kaasata ka personaliosakond.

Ootuste määramine on vundament loomaks jätkusuutlikku koostööd turundusagentuuriga. Üldiselt, mida saab iga ettevõte oodata esimeselt koostöölt juba mõne aja pärast?

Üldiselt algab koostöö kas korraldatud konkursi järel või  tehakse otsus vastavalt sellele, millist teenust agentuur pakub. Kuna olen selles äris olnud 21 aastat, on agentuuril La Ecwador selge suunitlus ning orienteeritus väga kindlale kliendiprofiilile. Kui tegemist on teadliku turundusinimesega, kes koostööpartnerit otsima hakkab, on hästi oluline teha läbimõeldud valik, millise agentuuriga koostööd tegema hakatakse.

Mis on selle agentuuri tugevused? Kas agentuur on tugev sisuturunduses või hoopis strateegilises pooles? Arvestada tuleb ka igapäevatöö mahtu ning uurida, kui operatiivne on agentuur kõiki igapäevatoimetusi tegema? Kui kiiresti suudetakse reageerida? Samamoodi nagu uusi aknaid soovides pole mõtet plastikaknaid pakkuvalt firmalt puitalumiiniumaknaid küsida, on tänapäeval põhimõtteliselt ja sisuliselt samamoodi spetsialiseerunud ka turundusagentuurid. Agentuuri valides on väga hea, kui klient teeb seesuguse eeltöö ära, sest igal agentuuril on oma tugevused ning tööspetsiifika.

Kui klient pöördub sinu poole nende teenustega, mis pole agentuuri tugevad küljed, siis kas pigem suunate kliendi kusagile mujale või püüate ikkagi leida lahenduse?

See oleneb tavaliselt kliendist ning sellest, kas teenus on ühte kompetentsi hõlmav. Täisteenust pakkuva reklaamiagentuuri puhul tähendab üldise loovkontseptsiooni väljatöötamine seda, et meie töötame välja üldise loovkontseptsiooni ning teenustele, mida me majasiseselt ei paku, kaasame erinevaid valdkonna spetsialistidest partnereid. Võimalik on vastavalt kliendi vajadustele kaasata näiteks üritusturundusele, produktsioonile või pakenditele spetsialiseerunud ettevõtteid.

Rääkides teenuste hinnast, millise keskmise kuluga peaks arvestama ettevõte selleks, et agentuuri kaasata? Mis võiks olla see suurusjärk?

Siinkohal on mingit konkreetset numbrit väga keeruline öelda. Agentuurid müüvad inimeste tööaega, mitte masinaid, mis midagi toodavad. Inimestel on kaheksa töötundi päevas ning selle aja jooksul teatud töövõimekus. Kui klient soovib enda jaoks soodsamat lahendust, on alati hea mõte agentuuri jaoks korralik eeltöö või mingi kindel osa ära teha.

Hinna ja tasu suurusjärk ei ole kliendiks tulemisel ära määratletud. Näiteks sisuturunduse puhul on tasud hästi kõikuvad ning sõltuvad konkreetsetest lahendustest. Hind sõltub sellest, mis on kliendi eesmärk, milline strateegia valitakse ning millised on reaalsed võimalused.

Samas pakume oma klientidele ka võimalust töötada kindla kuutasuga. Sel puhul on töö ligikaudne maht ja kuutasu kindla perioodi jooksul lepinguga fikseeritud.

Sisu arendamine ja kogukonna kaasamine on otsustava tähtsusega, kuidas agentuur kogub kõige värskemat infot nende klientide tööstustes toimuvast?

Siinkohal toon taas välja, et Eesti ettevõtted ei anna endale eriti aru, kui olulised on olemasolevad kompetentsid. Mujal maailmas näiteks hinnatakse väga kõrgelt seda, kui agentuurid mingi valdkonna ettevõtetega tegelevad. Samas koguneb kompetents vaid aja jooksul ning sel ajal, kui agentuur klienti teenindab, hoiab terve selle kindla turundustegevuse taga olev meeskond jooksvalt valdkonnal silma peal.

See tähendab, et kui tegemist on lihatööstuse kliendiga, siis jalutatakse õhtul poes ka lihaletist tingimata mööda ning vaadatakse, mida konkurendid huvitavat teinud on. Samuti jälgitakse, mida mujal tehakse, hoitakse terves valdkonnas toimuval silma peal ning monitooritakse teemat väga põhjalikult. Veel kasutatakse kõiksugu valdkonna uuringuid, mida klient ise tellib ning agentuuriga jagab. Lisaks teeb agentuur fookusgrupi uuringuid.

Kas ROI, mis tihtipeale ei ole nii selgelt määratletud, on edu kõige olulisem näitaja?

Tegelikult on ROI muidugi kõige olulisem, vaadates praegust majandusseisu ning seda, kuidas järjest enam turunduse juhtimisest põhineb Excelil. Enne eelmist majandussurutist olid turunduseelarved suhteliselt kummist ning lähtusid emotsioonidest. Tänasel päeval on ettevõtetel konkreetsed turunduseelarved ning selgelt määratletud tulemused, mida on vaja saavutada. Investeeringutasuvus on vägagi oluline.

Millised saavad olla kliendi ootused investeeringu tulususest majavälist agentuuri kaasates? Kas ROI määratakse lühiajalises või pikemas perspektiivis?

See oleneb koostööst ning kokkulepetest kliendiga. Ühele turundustegevusele ei saa võtta mitut eesmärki, eesmärke peaks olema vaid üks. Sellele tegevusele pannakse mõõdik peale, sest vahel on oluline brändi tuntust tõsta, teinekord mainet parandada. Brändi maine parandamine eeldab, et eelnevalt on tehtud brändituntuse uuring, millele järgneb tegevuste periood ning seejärel mõõdetakse uuesti, kuidas brändituntus on paranenud. Siis saabki küsida, kui palju brändituntus on paranenud ning kas see vastab ootustele? Koostöös kliendiga pannakse plaane tehes alati paika ka rahaline pool ning anname alati ka omapoolse soovituse, kui suur peaks olema kliendi investeering turundusse. Seega määratakse ROI nii lühiajalises perspektiivis kui ka pikaajaliselt.

Niisiis on selge, et parimaks koostööks kliendi ja agentuuri vahel on tähtis, et agentuurid loobuksid standardsetest teenusepakkumistest ning süveneksid hoolega valdkonda, kus kliendi ettevõte tegutseb. Kliendil aga tasub ideaalse koostöö nimel uurida eelnevalt hoolikalt agentuuride tugevusi ning soodsamate teenuste jaoks teha ka põhjalik eeltöö oma soovide ning eesmärkidega seoses.

 

Heily Aavikut Intervjueeris Äripäeva saatejuht Jekaterina Molotkova.

[vc_row][vc_column][vc_column_text]Mida tähendavad tänapäeval üldse traditsioonilised meediakanalid? Tegelikult on kõik ju väga lihtne. Lihtsalt öeldes on need kanalid, kus oleme harjunud meediat ja reklaame tarbima. Alates trükimeediast kuni veebibänneriteni välja. Kõige tähtsam on kanalitele läheneda loominguliselt. Kui kõik teevad ühtemoodi ning see töötab, siis varsti teevad kõik seda samamoodi ning reklaam võib muutuda tapeediks, mis mitte kuidagi enam üldisest mürast ei eristu. Ka meie väikeses Eestis on võimalik teha väga kihvte ja eristuvaid lahendusi. Tähtis pole, kui paljud inimesed erilahendusi reaalselt kasutavad, vaid tähtsam on, kui paljud seda näevad ning kaasa mõtlevad.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]

Trükireklaam ehk paku lisaväärtust ning näita seda ka teistele

[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column width=”1/2″][vc_video link=”https://www.youtube.com/watch?v=nZ532wkhHYs”][/vc_column][vc_column width=”1/2″][vc_video link=”https://www.youtube.com/watch?v=UYy1GmJgFXA “][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Nivea tegi äpi ning sellega ühilduva nutianduri, mis oli pandud Nivea trükireklaami sisse. Lapsevanem ostis ajakirja ning rebis sealt välja käepaela, mille pani lapsele ümber käe. Kui laps liiga kaugele rändama rannas läks, siis vanem sai telefonile teadaande, et laps on liiga kaugele läinud. Julge mõte. Samuti mõtles Nivea ka kõigile teistele rannalistele. Nimelt tegi teise printreklaami, mille terve lehekülg oli üks suur päikesepaneel. Rannas on ju keeruline oma telefoni akut laadida, miks siis mitte teha seda läbi reklaami. Nii pakkus Nivea kaitset mitmel rindel. Päikesekreemidega kaitses nahka, nutivõruga lapsi ning päikesepaneeliga telefone tühjaks minemast. Võib arvata, et trükiste arv nii suur ei olnudki, vaid tähtis oli see, kuidas hiljem oma sõnumit sotsiaalmeedias levitati. Isegi meie ju räägime sellest, kuigi trükiseid ise oma silmaga pole näinud.

Viie sekundiga asi tehtud

Teate seda olukorda, kui Youtube’is tuleb reklaam vahele, kuid alles pärast viite sekundit saate vajutada nupule, mis reklaami vahele jätab. Parem juba kõik viie sekundiga ära öelda. Väga hea on Mercedese näide, kus kõik oluline näidatakse meile ära täpselt 3,8 sekundiga, sest täpselt nii kaua kiirendab uus Mercedes AMG GTS nullist sajani. Lihtne, lühike ja lööv.[/vc_column_text][vc_video link=”https://www.youtube.com/watch?v=s16lR9X51f0″ align=”center”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]

Kuidas teha nii, et inimesed ise su reklaami tahavad vaadata?

Virgin Mobile mõtles välja lahenduse, kus vaataja said ise reklaami juhtida. Silmade pilgutamisega vahetati reklaamvideo erinevaid kaadreid ning olukordi. Terve video ajal jooksis üks ja sama voice-over, kuid inimeste jaoks oli see ikka huvitav, sest nemad määrasid, mida nad vaatavad. Inimesed vaatasid 2,5 minuti pikkust reklaami keskmiselt 1,5 minutit. Peaaegu pooled vaatasid videot ka teist korda.[/vc_column_text][vc_video link=”https://vimeo.com/86039048″ align=”center” css=”.vc_custom_1539777327484{padding-top: -1em !important;}”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]

Loovalt bännerite kallale

[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column width=”1/2″][vc_column_text][/vc_column_text][/vc_column][vc_column width=”1/2″][vc_column_text][/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Miks mitte teha ka bännerid interaktiivsemaks. Kõik siin nähtavad lahendused on juba praegu tehtavad. Eraldi tooksin välja erilahenduse, kus õigetele numbritele vajutades läheb katkine auto terveks. Lihtne ja geniaalne. Meil on Eestis lühinumbrid, mis võib-olla jäävad kergemini meelde, kuid mujal on tegu pikkade numbritega. Selline lahendus aitab inimesel ka paremini telefoninumbrit meelde jätta. Teine hea lahendus on Audi bänner, kus terve liikumine toimub lehel sama sujuvalt nagu oleksite Audi roolis. Lehekülg liigub edasi ja tagasi ning kogu liikumine on nauditav ja sujuv. Lisaks saab inimene kogu tegevust roolist ise kontrollida.

Mida tasub kõrva taha panna?

Kõikidesse kanalitesse võiks suhtuda palju loomingulisemalt. Ei tasu karta eristuda. Isegi meie väikeses Eestis on võimalik teha väga kihvte ja loomingulisi erilahendusi, põhimõtteliselt kõigis kanalites. Kui midagi teha, siis tuleb seda tegevust ka jagada. Sõnumi levitamine on teinekord palju tähtsam. Näiteks Nivea näite puhul ei pea olema trükiste arv nii suur ning tähtsam on isegi hiljem selle kampaania tegemise video, kui kampaania ise. Tegid midagi teisiti ja lahedalt, siis näita seda kõigile!

NB! Siin on ka kõik teised lahedad ja kihvtid lahendused, kust inspiratsiooni leida:

Võta julgelt meiega ühendust, töötame teile heameelega välja uudse ning eristuva reklaamilahenduse. Kirjuta kert@laecwador.ee[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_btn title=”Küsi nõu” color=”white” align=”center” link=”url:mailto%3Akert%40laecwador.ee|||” el_class=”button1″][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Timo Tõnisson & Kert Aavik

Ideekirjutaja & Meediajuht

 

[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row]