Agentuuri La Ecwador 2018. aasta agentuuritulu tegi eelmise aastaga võrreldes 42,65% suuruse hüppe, ületades aasta lõpuks ümmarguse 1 miljoni euro piiri. Agentuuri käive kasvas 2018. aastal ligi 1,9 miljoni euroni, mis on 14,5% rohkem kui aasta varem.

“Oleme suutnud viimastel aastatel turuosa järjepidevalt kasvatada,“ kommenteeris La Ecwadori juht Heily Aavik. “Kasvu taga on meie agentuuri suurepärased, professionaalsed ja pühendunud inimesed. Paljud ettevõtjad kurdavad „lumehelbekeste-põlvkonna-sündroomi“, meie tegime kolm aastat tagasi kardinaalse personalipoliitika muutuse ja täna võin julgelt väita, et seesama „uus-reklaami-põlvkond’’ on väga tubli. Nad on tugeva akadeemilise tausta, avatud silmaringi, positiivse ellusuhtumise ning oluliselt uuendusmeelsema visiooniga noored inimesed.” Aavik lisab, et tänu suurepärasele meeskonnale on La Ecwadoriga sõlminud 2018. aastal koostöölepingud sellised tuntud ettevõtted nagu Circle K Eesti, Aednik24, Rimi Eesti, Finora Capital ja Lions Europa Forum 2019.

Reklaamitiimi juht Mairi Talving usub, et eelmise aasta edukuse tagas mitme asja koosmõju. Esiteks, väga hästi toimiv meeskond ning tiimide omavaheline sünergia. Teiseks, erinevad töövõidud: hanked, uued kliendid ning tunnustus oma valdkonnas. “Lisaks on tugevaks motivaatoriks ka meie kliendid. Meil on suurepärased kliendid, kellega saame täita nii nende kui enda eesmärke. See motiveeris meid eelmisel aastal veel rohkem pingutama ning olen kindel, et see jätkub ka sel aastal,” selgitas Talving.

Agentuur La Ecwador on Eesti üks vanimaid ning järjepidevalt kasvav loovagentuur, mis tegutseb aastast 1997. Aastavahetuse seisuga töötab La Ecwadoris 16 inimest, kes igapäevaselt eelmainitule teenindavad selliseid tuntud brände ja ettevõtteid nagu Kesko Senukai Eesti, Tallinna Vesi, Koduekstra, Nõo Lihatööstus, Liviko, Saarema Piimatööstus, Itella Estonia, Saarioinen Eesti ja Põldma Kaubandus.

Pildil vasakult sisuturundustiimi juht Teele Hein, reklaamitiimi juht Mairi Talving, ideekirjutaja Timo Tõnisson, trükisetiimi juht Maiken Veskimäe, meedia-ja digitiimi juht Kert Aavik, agentuuri juht Heily Aavik, loovjuht Taavi Lehari

 

Krista Maldur
Reporter

Kuulge kõik ja kuulge nüüd! Kätte jõudnud see kaua oodatud aeg – kuulutada välja 2018. aasta #LaOscarid.

#LaOscaritega premeeritakse kuues kategoorias Agentuur La Ecwadori aasta parimaid, tublimaid ja vingemaid kolleege.

2018. aasta parimateks valiti, trummipõrin:

• Aasta kullatükk – Karel Otstavel/Audiovisuaalmeedia spetsialist
• Aasta uustulnuk – Timo Tõnisson/Copywriter
• Aasta kolleeg – Timo Tõnisson/Copywriter
• Aasta turundaja – Maiken Veskimäe/Trükisetiimi juht (teist aastat järjest)
• Aasta tiimijuht – Mairi Talving/Reklaamitiimi juht (teist aastat järjest)
• Aasta klient – Liina Kivimägi/Koduekstra OÜ turundusjuht (kolmandat aastat järjest)

Aasta kullatükk Karel Otstavel ehk kõige produktiivsem töötaja

2017. aasta uustulnuka tiitliga pärjatud Karelil jätkus hoogu ka järgmiseks aastaks ning milline hoog see oli. Oma suurepärase tööeetikaga, mille motoks temalikult otsekohene: “Võtan kätte ja teen ära”, suutis Karel olla 2018. aasta kõige produktiivsem töötaja. Kui uurisime, mis võiks olla tema tulemuslikkuse taga lisaks eelmainitud motole, tuli vastuseks: “Keha ja vaimu tervena hoidmine ehk neljaviljapuder igal hommikul ja Jaan Tätte mahe muusika igal õhtul.”

Aasta uustulnuk Timo Tõnisson ehk uus tulija, kes on kolleegide poolt hääletatud parimaks agentuuri täienduseks 2018. aastal

Timo on vahva. Tänu oma sõbralikule ja siirale iseloomule leidis ta ruttu tee oma kolleegide südametesse ning tema kiire areng ja töö kõrge kvaliteet on teinud temast ühe väga olulise täienduse La Ecwadori meeskonda, mida tõestab ka järgnev.

Aasta kolleeg Timo Tõnisson ehk kolleegide lemmik

No, Timo on vahva! Talle meeldivad totrad naljad, mille abil ta kõigi päeva rõõmsamaks teeb, hoiab hellalt su kätt, kui su lemmik teleseriaal ära lõpeb ja kui vajad tööalast nõu, on just tema, kelle poole pöördudes naased rõõmsa tuju ja peatäie uute teadmistega. Timo rõõmustamiseks piisab sellest, et saad talle pakkuda midagi magusat, sest tema näol on tegemist suurima maiasmokaga siinpool Mississippi jõge.

Aasta turundaja Maiken Veskimäe ehk töötaja, kes on kõige innukamalt La Ecwadori turundanud

See on uskumatu, missuguse energiaga suudab üks inimene iga päeva läbida. Trükisetiimi juhina on tal väga suur roll reklaamikampaaniate õnnestumises, kuid Maiken ei piirdu vaid oma kohustustega – tänu oma mitmekülgsele andekusele oskab ta ka oma kolleegidele suureks toeks olla. Lisaks erinevatele töökohustustele organiseerib Maiken ka väga palju ettevõttesiseseid tegevusi nagu suvepäevad ja keldrikorruse rokkpeod. Oma suure elujõuga suudab ta ka igas kuus keskmiselt seitset inimest trennipisikuga nakatada – nüüd teate, keda oma edus tänada MyFitness. Meie seda igatahes teeme. Aitäh, Maiken!

Aasta tiimijuht Mairi Talving

Tiimi juhtimine ning eesmärkide mitmekordselt ületamine nõuab väga kindlat tüüpi inimest – Mairi tüüpi. Suur kogemuste- ja teadmistepagas reklaamimaastikul ning oskus erinevaid inimesi hästi motiveerida teevad temast suurepärase liidri. Ta ei ütle mida tegema peab, vaid suunab oma kolleege lahendusteni viisil, mis mitte ainult ei taga parimat tulemust vaid suurendab ka nende teadmistepagasit. Circle K “Tule meie ringi” ja Kuldmuna võitnud sotsiaalkampaania „Kasvage koos” on ehedad näited õnnestumistest, milleni on jõutud tänu Mairi juhtimisele.

Aasta klient Liina Kivimägi Koduekstrast ehk meie endi poolt kõigi lemmikuks valitud klient

Koduekstra turundusjuht Liina on kõikide Aasta kliendi #LaOscarite omanik, iga viimnegi kui üks on läinud talle ja seda igati õigustatult. Aasta klient valitakse mitte meiega koostööd tegevate ettevõtete, vaid nende esindajate seast ja Liina on pikalt olnud meie lemmik. Tema kui usaldusväärse ja avatud partneri näol, on meil olemas tõestusmaterjal selle kohta, kuivõrd hästi toimib koostöö, kui osapooled saavad olla üksteise vastu ausad. Rõõmsus, täpsus ja alati lahendustele orienteeritus teevad temast meie kõigi lemmiku.

 

Teele Hein
sisuturundustiimi juht

Kuhu suunas arenes reklaamimaailm pärast GDPR-i ja alkoholi reklaamiseaduse muudatusi? Millise mõju on andnud Brexit ja kuidas raputas agentuuri uskumatult kaunis sügis? Võime öelda, et kuigi Euroopa Parlament seisab silmitsi direktiiviga, mis elluviimise korral võib internetikasutajaid tugevasse isolatsiooni suruda ning uueks inimõiguseks kuulutatud vaba internet kaob oma säärases olemuses, liigub reklaamimaastik rohkem väärtuspõhiste lahenduste suunas. Teiseks väga suureks märksõnaks just klientide poolelt on toote- ja teenusearendus. Popp on olla säästlik, jätkusuutlik, keskkonnasõbralik, tervislik, hooliv ning informatiivne. Kuidas aga need märksõnad meie 2018. aasta II poole töödes esindatud olid?

Musta valgeks teha pole mõtet. Ebalahedat lahedaks teha samuti mitte

Kujutame end nüüd kõik jälle kooliaega. Aasta kõige magusam aeg oli kahtlemata suvi – kolm kuud vabadust! Suved tundusid nii pikad ja muretud. Ja siis rikkusid seda imelist vabadust koolikaupade reklaamid. Igal pool. Iga päev anti teada, mitu päeva veel kooli alguseni jäänud on. Mitu päeva veel seda puhkust jagub. Mitme päeva pärast tuleb taas üheksaks kuuks pinki istuda.

Kes tegelikult ootasid salamisi kooli algust? Kes tahtsid, et Jukud-Mannid-Mikud-Tõnnid igal hommikul, ranits seljas, koolitarkust taga nõudma läheksid ning oleks keegi, kes nendega tegeleks? Ikka vanemad. Lapsevanemad, kes ootasid, et kalendris saaks ette võtta septembrikuu ning oleks võimalik rahulikumalt hingata.

Teadsime sel aastal, et tahame Büroomaailma Koolimaailmaga just nimelt vanemaid kõnetada, kuna nemad ongi koolialgusest kõige rohkem elevil. Kui lapsed on silme alt ära ja koolis, on just neil rahulik ning kindel oma päevatoimetusi teha.

Seega sündis meie loovlahendus elust enesest. Tõdesime, et ilmselt ei saa (ega peagi) Büroomaailma Koolimaailm kooli algust kuidagi ägedaks teha, kuid vähemalt saab see pakkuda väga palju lahedat koolikraami, mis tuleb varem või hiljem niikuinii soetada. Ja et natukenegi tuju parandada, anname kingituseks kaasa juhtmevabad kõrvaklapid.

Kampaania „Elevil või mitte!“ tõi üle Eesti Büroomaailma kauplustesse rekordarv inimesi ning kampaania võtsid positiivselt vastu nii õppurid kui vanemad. Koolikaupade müügid ületasid ootusi, kuna kampaania ajal said mitmel korral kampaaniakingitused otsa, kuid muretsemiseks polnud põhjust – kõik kõrvaklapid jõudsid elevil-ja-mitte-nii-väga-elevil-ostlejatele väikese viivitusega siiski kohale.

„Elevil või mitte“ eesmärk polnud musta valgeks rääkimine, vaid mõistmine ja lähtumine sihtgruppide veendumustest ning mõtetest. Kampaania on väga hea näide sellest, kuidas sihtgruppe mõistes on võimalik liigutada masse ning teostada oma eesmärke. Seega oled sa elevil või mitte, keskendu oma sihtgruppidele ning ära lähtu ainult kunagi kirja pandud jäigast brändistrateegiast, vaid kohanda seda vastavalt oma auditooriumile.

Kui pakud unikaalsust, ei pea kampaania olema hiiglaslik

Kõigil on värskelt meeles, kuidas Instagramis David Beckham ja Guy Richie vaimustusid eestlaste Iglusaunast. Keegi ei mäleta ühtegi Iglusauna reklaami, ometi kõik teavad seda. See on nii unikaalne, et kõnetab juba iseeneses.

2018. aasta varasuvel kohtus agentuur kahe ambitsioonika inimesega, kelle eesmärk oli sügise hakul avada Tallinnas selline treeningkeskus, mida lähiregioonides ei ole. Me kõik maname ilmselt vaimusilmas ette need nn Ninja Warriori takistusrajad, mida ühe telekanali vahendusel juba aastaid oleme näinud. Nüüd on sarnane multifunktsionaalne treeningkeskus olemas ka Ülemiste Citys.

Warriors Den on oma olemuselt paljude võimalustega niivõrd eristuv spordikeskus. Ühelt poolt pakub see tavapärase jõusaali treeningarsenaali, teisalt saad end läbi tõeliste katsumuste proovile panna. Kahtlemata on see parim treeningkeskus, kus jälgida oma arengut või kus üsnagi meeleolukas võtmes treeninguid läbi viia.

Warriors Deni turunduseelarve ei olnud hiiglaslik ning see on ka arusaadav. Küll aga andis kampaania edule kaasa multifunktsionaalse treeningkeskuse olemus. Ei möödunud nädalatki, kui keskuse olid enda jaoks avastanud erinevad ekstreemsportlased, parkourijad, street-workout harrastjad jt. Just selliste teenuste ja huvigruppide kokkuviimise jaoks on oluline sotsiaalmeediategevus. Teemaviited, täägid ning jagamised tõid iga tunniga sadu jälgijaid juurde.

Ära küsi, mida keegi (süüa) tahab. Nuputa see ise välja

Täpselt nii nagu Steve Jobs kunagi ütles, et ära küsi klientidelt, mida nad tahavad, vaid paku neile seda, mida nad oodatagi ei oska. „Sinu kliendid ei tea, mida nad tahavad enne, kui sa pole neile näidanud.“ See klikib täpselt ka tänapäeva toiduainetetööstuse tootearendusse.

Toidutehnoloogid ja tootearendajad on oma ala kõige suuremad spetsialistid ning küsida rahvalt, mida nad soovivad, on märk stagnatsioonist. Turg vajab aeg-ajalt täiesti üllatavaid ja ootamatuid lahendusi ka brändidelt, kes on oma põhilise sortimendi hoidnud traditsioonilise ja kindla.

Läinud aasta teisel poolel saime esile tuua nii Mamma brändi uusi aasiapäraseid roogi, pannkooke kui ka meie rahva jaoks praktiliselt püha lehma staatuses roogi, mida keegi teine turul lihtsalt ei pakkunud. Seega läheneda võib mõlemat moodi: tuua midagi täiesti uut ja ainulaadset või vastupidiselt nii iseenesestmõistetavat, mida lihtsalt turul momendil pole.

„Supp-sti valmis!“ ja „Vastupanndamatud pannkoogid“ kampaaniad võimendasid toodete lansseerimist, kuid väga paljuski turundasid tooted end oma nime ja retseptide järgi juba ise. Täpselt samamoodi täitis lette uhiuus Nõo Street Food sari, millele ametlikku lansseerimiskampaaniat Eestis polegi tehtud, ometi näitas klientide suur ostuarv selliste toodete ootust. Alguspäevad, kui uued road poeriiulitele jõudsid, kadusid uhiuued tooted riiulitelt tundidega.

Kahtlemata aitas kaasa tänavatoidukultuuri trend, silmatorkavad pakendid, innovaatiline tootearendus ning unikaalsus turul.

Alati enneta. Kui võimalik, siis anneta.

Järgmised kaks teemat on sarnased, kuigi kampaaniate ja klientide mõttes on need täiesti erinevad. Ühiseks märksõnaks on haigus nimega vähk. Vähirisk on meie ühiskonnas üsna kõrge. Ühelt poolt on see seotud geneetikaga, teisalt välisfaktoritega, mida saame tegelikult ennetada.

Sotsiaalministeerium soovis õppevideot, mis räägiks vähiriskist töökeskkonnas ja tööprotsessides ning jagaks infot, kuidas neid ohte ennetada. Kuigi lähteülesandeks oli klassikaline õppevideo, otsustasime võtta riski ning pakkuda lahendust, mis tekitaks narratiivide kaudu vaatajas põnevust.

„Vähirisk tööprotsessides ja -keskkonnas“ ehk projektinimega „Mõju“ on lühifilm, milles neli üksteise jaoks võhivõõrast inimest kohtuvad kohas, kuhu keegi sattuda ei taha – onkoloogia kliiniku ooteruum. Nende lood on erinevad, kuid neid seob ühine ootus diagnoosi ees. Ühel või teisel moel on nende olukord seotud nende tööga ning nelja karakteri kaudu annab film olulist informatsiooni vähiriski ja selle ennetamise kohta.

Paraku on neid, kes peavad elu jooksul vähkhaigusega võitlema ning alati ei saa riik neid toetada. Vähiravifond Kingitud Elu aitab neid, kelle ravimeid riiklik toetus katta ei saa ning läinud sügisel tegime Circle K-le heategevustopsi, mille pealt said kuumade jookide tellijad annetada 10 senti vähiravifondi. Iga müüdud topsi pealt pani ka Circle K Eesti omalt poolt 10 senti juurde ning kokku kogunes üsna suur summa. Kampaania osutus väga edukaks, sest heategevustopsid said teenindusjaamadest juba paari nädalaga otsa. Heateo tops on väga hea näide vastutustundlikust turundusest, kuna Kingitud Elu annetuskastid ning võimalus teha annetus pangakaardiga, on muutunud Circle K igapäevaseks praktikaks.

Mis meist saab?

2018 oli taaskord meeletult kiire aasta, mil juhtus palju ning mis ilmselt jääb veel kauaks meelde. Oli see ka Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta ning kindlasti tekitab juubeliaasta kommunikatsiooni kadumine väikese tühimiku. Üsna kiiresti täidavad selle aga erinevad valimisreklaamid, mida on näha juba eelmise aasta lõpust ning mis suuremal või väiksemal määral on I poolaasta märksõna. Pärast märtsivalimisi läheb karavan edasi EL parlamendivalimiste suunas, kuni rahvas on täielikult tüdinenud igasugustest poliitilistest lubadustest.

Lisaks sellele, et rahvuslust süstiti meisse EV100 kommunikatsiooniga ning valimiskampaaniatega, tähistame suvel ka 150 aasta möödumist I üldlaulupeost. 2019. aasta üldlaulu- ja tantsupidu „Minu arm“ mõjutab kindlasti reklaamiteemasid ja sõnumeid tänavu I poolaastal.

Esile kerkivad suured narratiivid meie igapäevaelust. Eesti reklaam jõuab maailmale jõudsalt järele ning hakkab veel rohkem rääkima suurtest lugudest meie ümber. Eetiline turundus ja vastutustundlikkus loovad selleks sobiva pinnase ning inimesed on väsinud gigantsetest, eepilistest ja kaugetest legendidest.

Nende kõrval jätkub pidev nn kaubanduslike teadaannete tulv meie reklaamikanalites. Üha enam näeme allahindlusele, heale pakkumisele ning säästuvõimalustele orienteeritud kiireid ja konkreetseid reklaamsõnumeid. Mõistlik säästmine, nn. finants-kirjaoskus ja kokkuhoid on aktuaalsed ning rahatarkust soosivad reklaamsõnumid on reklaamirahvale küll tihtipeale pinnuks silmas, kuid auditooriumite hulgas oodatud.

 

Eelmise aasta lõpus nautisid 27. detsembril turunduskohvi saatejuht Jekaterina Molotkova ning agentuuri La Ecwador tegevjuht Heily Aavik. Seekordse Äripäeva raadiosaate peamine teema oli ideaalne koostöö agentuuri ja kliendi vahel. Samuti räägiti turundusteenuste hindadest ning sellest, millal on mõistlikum palgata turundusülesannetega tegelev töötaja, millal aga teha koostööd agentuuriga.

Paljud agentuurid pakuvad oma klientidele sarnast teenuste menüüd. Kas kliendi seisukohast on see ootuspärane või milline on sinu arvamus, kas tuleks loobuda standardsest pakkumisest ja kohandada oma turunduspakkumised arvestades kliendi eesmärke?

Meie muutsime agentuuris La Ecwador juba kolm aastat tagasi oma struktuuri ning läksime traditsiooniliselt reklaamiagentuuri kontseptsioonilt üle loovagentuuri omale. Meie lähenemine tähendab, et oleme jaotunud viieks erinevaks tiimiks, mis on spetsialiseerunud kindlatele teenustele – reklaami tiim, trükise tiim, digi tiim, sisuturunduse tiim ja meedia tiim. Turundus on tänapäeval nii palju muutunud ning erinevad valdkonnad on omavahel väga tihedalt põimunud. Olen seisukohal, et iga agentuur on leidnud oma kindla niši, milles tegutsetakse ning millistes teenustes ollakse tugev. Kui vaadata, millised on klientide ootused, milline on ärisurve ning kui tihedaks on läinud konkurents igas valdkonnas, rääkimata suurtest ootustest turundusjuhtidele, on agentuuri enda positsioneerimise seisukohalt väga oluline, et agentuur vaatab sellest lähtuvalt oma teenuste valiku üle. Meie valdkonnas toimetav asjalik turundusinimene peaks suutma täna agentuuri valimisel aru saada, millised kompetentsid ja oskused erinevatel agentuuridel on ja lähtudes siis vajadustest, selle alusel, valiku tegema.

Otsus kaasata majaväline turundusagentuur või kasutada enda turundusressursse on olukorrad, mille vahel ettevõtted valima peavad. Millised on sinu arvates tegurid, mis aitavad ettevõttel seda valikut teha?

Olen ise väga pikalt reklaami valdkonnas tegelenud – agentuuri juhtinud 21 aastat ning enne seda kolm aastat reklaami teinud. Nii oskan asja vaadata ettevõtte seisukohalt ning arvan, et kõige olulisem on kulud ja kasum kokku lüüa. Esmalt on vaja analüüsida, millised on võimalused turunduseelarve jaoks, millega turundusagentuur opereerima hakkaks. Seejärel peaks mõtlema, millised on vajalikud tegevused. Kas need on tegevused, mille jaoks on lihtsam kaasata majavälist inimest või on need veidi keerulisemad?

Vaadates viimase aja trende, paistavad paljud ettevõtjad arvavat, et sisuturunduse tegemiseks ongi vaja palgata lihtsalt majasiseselt sisuturundust tegev inimene. Siiski ei arvestata, et palgatud sisuturundaja täidab tõenäoliselt vaid järgmist funktsiooni: näeb ettevõtte sees teemasid, millest on vaja kirjutada, paneb neist postituse kusagile üles ning teab ka seda, kes on kontaktisik. Samas on vaja neid postitusi kujundada, mõelda erilahendusi, filmida, pilte liikuma panna, SEO sobilikke artikleid kirjutada ning lisaks leida ka kohti, kus neid avaldada. See ampluaa on tihtipeale keerulisem kui lihtsalt mõne sisuturundusliku postituse kirjutamine ning siinkohal tekibki küsimus, kas palgatud oma maja inimene saab selle kõigega hakkama. Kui palgata ametikohale kompetentne inimene, siis tasub kindlasti võrrelda seda tööjõukulu, mis kuluks turundusagentuurilt teenust sisse ostes. Neid võrdlusmomente on kindlasti vaja märgata.

Rääkides kuludest ja kasudest, siis sinu kogemust arvestades, kas enamik ettevõtteid omab andmeid, mis näitavad nende turundustegevuste edukust näiteks poole aasta või aasta jooksul?

Minu kogemus on näidanud, et kuigi ettevõtted ütlevad, et mõõdavad oma tulemusi ning tegelevad nende kaardistamisega, siis reaalselt see nii ei ole. Mõeldes tagasi ajale 20 aastat tagasi, mil reklaami Eestis alles tegema hakati, olid ettevõtete juhid ise ka tihtipeale turundusega tegelevatesse töörühmadesse kaasatud. Täna on pigem nii, et ettevõttes on turunduseelarvega turundusjuht, kellelt oodatakse teatud turundusalaseid tulemusi. Enamasti ongi sellise inimese ülesanne lihtsalt etteantud ressursside raames ära opereerida. Nii mõõdetaksegi kampaaniatulemusi täna ikkagi väga vähestes ettevõtetes.

Turunduse edukus on otseselt seotud müügiga ja vastupidi. Liigagi tihti ei suhtle need osakonnad omavahel ning välisagentuuri kasutamine võib veelahkme veelgi ähmasemaks ajada. Kuidas sinu arvates saaks turundusagentuur müügi ja turunduse sidet muuta tõhusamaks?

Kui vaadata seda, kuidas majasisesed osakonnad, näiteks toote-, ostu- ja müügijuhid, omavahel koostööd teevad, siis näen pigem seda, et majavälisel turundusagentuuril on palju lihtsam kogu ettevõtte meeskonda koos hoida. Kuna tänapäeval räägitakse üha enam tööandja brändingust, on lisaks eelmainitutele vaja koostöösse kaasata ka personaliosakond.

Ootuste määramine on vundament loomaks jätkusuutlikku koostööd turundusagentuuriga. Üldiselt, mida saab iga ettevõte oodata esimeselt koostöölt juba mõne aja pärast?

Üldiselt algab koostöö kas korraldatud konkursi järel või  tehakse otsus vastavalt sellele, millist teenust agentuur pakub. Kuna olen selles äris olnud 21 aastat, on agentuuril La Ecwador selge suunitlus ning orienteeritus väga kindlale kliendiprofiilile. Kui tegemist on teadliku turundusinimesega, kes koostööpartnerit otsima hakkab, on hästi oluline teha läbimõeldud valik, millise agentuuriga koostööd tegema hakatakse.

Mis on selle agentuuri tugevused? Kas agentuur on tugev sisuturunduses või hoopis strateegilises pooles? Arvestada tuleb ka igapäevatöö mahtu ning uurida, kui operatiivne on agentuur kõiki igapäevatoimetusi tegema? Kui kiiresti suudetakse reageerida? Samamoodi nagu uusi aknaid soovides pole mõtet plastikaknaid pakkuvalt firmalt puitalumiiniumaknaid küsida, on tänapäeval põhimõtteliselt ja sisuliselt samamoodi spetsialiseerunud ka turundusagentuurid. Agentuuri valides on väga hea, kui klient teeb seesuguse eeltöö ära, sest igal agentuuril on oma tugevused ning tööspetsiifika.

Kui klient pöördub sinu poole nende teenustega, mis pole agentuuri tugevad küljed, siis kas pigem suunate kliendi kusagile mujale või püüate ikkagi leida lahenduse?

See oleneb tavaliselt kliendist ning sellest, kas teenus on ühte kompetentsi hõlmav. Täisteenust pakkuva reklaamiagentuuri puhul tähendab üldise loovkontseptsiooni väljatöötamine seda, et meie töötame välja üldise loovkontseptsiooni ning teenustele, mida me majasiseselt ei paku, kaasame erinevaid valdkonna spetsialistidest partnereid. Võimalik on vastavalt kliendi vajadustele kaasata näiteks üritusturundusele, produktsioonile või pakenditele spetsialiseerunud ettevõtteid.

Rääkides teenuste hinnast, millise keskmise kuluga peaks arvestama ettevõte selleks, et agentuuri kaasata? Mis võiks olla see suurusjärk?

Siinkohal on mingit konkreetset numbrit väga keeruline öelda. Agentuurid müüvad inimeste tööaega, mitte masinaid, mis midagi toodavad. Inimestel on kaheksa töötundi päevas ning selle aja jooksul teatud töövõimekus. Kui klient soovib enda jaoks soodsamat lahendust, on alati hea mõte agentuuri jaoks korralik eeltöö või mingi kindel osa ära teha.

Hinna ja tasu suurusjärk ei ole kliendiks tulemisel ära määratletud. Näiteks sisuturunduse puhul on tasud hästi kõikuvad ning sõltuvad konkreetsetest lahendustest. Hind sõltub sellest, mis on kliendi eesmärk, milline strateegia valitakse ning millised on reaalsed võimalused.

Samas pakume oma klientidele ka võimalust töötada kindla kuutasuga. Sel puhul on töö ligikaudne maht ja kuutasu kindla perioodi jooksul lepinguga fikseeritud.

Sisu arendamine ja kogukonna kaasamine on otsustava tähtsusega, kuidas agentuur kogub kõige värskemat infot nende klientide tööstustes toimuvast?

Siinkohal toon taas välja, et Eesti ettevõtted ei anna endale eriti aru, kui olulised on olemasolevad kompetentsid. Mujal maailmas näiteks hinnatakse väga kõrgelt seda, kui agentuurid mingi valdkonna ettevõtetega tegelevad. Samas koguneb kompetents vaid aja jooksul ning sel ajal, kui agentuur klienti teenindab, hoiab terve selle kindla turundustegevuse taga olev meeskond jooksvalt valdkonnal silma peal.

See tähendab, et kui tegemist on lihatööstuse kliendiga, siis jalutatakse õhtul poes ka lihaletist tingimata mööda ning vaadatakse, mida konkurendid huvitavat teinud on. Samuti jälgitakse, mida mujal tehakse, hoitakse terves valdkonnas toimuval silma peal ning monitooritakse teemat väga põhjalikult. Veel kasutatakse kõiksugu valdkonna uuringuid, mida klient ise tellib ning agentuuriga jagab. Lisaks teeb agentuur fookusgrupi uuringuid.

Kas ROI, mis tihtipeale ei ole nii selgelt määratletud, on edu kõige olulisem näitaja?

Tegelikult on ROI muidugi kõige olulisem, vaadates praegust majandusseisu ning seda, kuidas järjest enam turunduse juhtimisest põhineb Excelil. Enne eelmist majandussurutist olid turunduseelarved suhteliselt kummist ning lähtusid emotsioonidest. Tänasel päeval on ettevõtetel konkreetsed turunduseelarved ning selgelt määratletud tulemused, mida on vaja saavutada. Investeeringutasuvus on vägagi oluline.

Millised saavad olla kliendi ootused investeeringu tulususest majavälist agentuuri kaasates? Kas ROI määratakse lühiajalises või pikemas perspektiivis?

See oleneb koostööst ning kokkulepetest kliendiga. Ühele turundustegevusele ei saa võtta mitut eesmärki, eesmärke peaks olema vaid üks. Sellele tegevusele pannakse mõõdik peale, sest vahel on oluline brändi tuntust tõsta, teinekord mainet parandada. Brändi maine parandamine eeldab, et eelnevalt on tehtud brändituntuse uuring, millele järgneb tegevuste periood ning seejärel mõõdetakse uuesti, kuidas brändituntus on paranenud. Siis saabki küsida, kui palju brändituntus on paranenud ning kas see vastab ootustele? Koostöös kliendiga pannakse plaane tehes alati paika ka rahaline pool ning anname alati ka omapoolse soovituse, kui suur peaks olema kliendi investeering turundusse. Seega määratakse ROI nii lühiajalises perspektiivis kui ka pikaajaliselt.

Niisiis on selge, et parimaks koostööks kliendi ja agentuuri vahel on tähtis, et agentuurid loobuksid standardsetest teenusepakkumistest ning süveneksid hoolega valdkonda, kus kliendi ettevõte tegutseb. Kliendil aga tasub ideaalse koostöö nimel uurida eelnevalt hoolikalt agentuuride tugevusi ning soodsamate teenuste jaoks teha ka põhjalik eeltöö oma soovide ning eesmärkidega seoses.

 

Heily Aavikut Intervjueeris Äripäeva saatejuht Jekaterina Molotkova.

[vc_row][vc_column][vc_column_text]Mida tähendavad tänapäeval üldse traditsioonilised meediakanalid? Tegelikult on kõik ju väga lihtne. Lihtsalt öeldes on need kanalid, kus oleme harjunud meediat ja reklaame tarbima. Alates trükimeediast kuni veebibänneriteni välja. Kõige tähtsam on kanalitele läheneda loominguliselt. Kui kõik teevad ühtemoodi ning see töötab, siis varsti teevad kõik seda samamoodi ning reklaam võib muutuda tapeediks, mis mitte kuidagi enam üldisest mürast ei eristu. Ka meie väikeses Eestis on võimalik teha väga kihvte ja eristuvaid lahendusi. Tähtis pole, kui paljud inimesed erilahendusi reaalselt kasutavad, vaid tähtsam on, kui paljud seda näevad ning kaasa mõtlevad.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]

Trükireklaam ehk paku lisaväärtust ning näita seda ka teistele

[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column width=”1/2″][vc_video link=”https://www.youtube.com/watch?v=nZ532wkhHYs”][/vc_column][vc_column width=”1/2″][vc_video link=”https://www.youtube.com/watch?v=UYy1GmJgFXA “][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Nivea tegi äpi ning sellega ühilduva nutianduri, mis oli pandud Nivea trükireklaami sisse. Lapsevanem ostis ajakirja ning rebis sealt välja käepaela, mille pani lapsele ümber käe. Kui laps liiga kaugele rändama rannas läks, siis vanem sai telefonile teadaande, et laps on liiga kaugele läinud. Julge mõte. Samuti mõtles Nivea ka kõigile teistele rannalistele. Nimelt tegi teise printreklaami, mille terve lehekülg oli üks suur päikesepaneel. Rannas on ju keeruline oma telefoni akut laadida, miks siis mitte teha seda läbi reklaami. Nii pakkus Nivea kaitset mitmel rindel. Päikesekreemidega kaitses nahka, nutivõruga lapsi ning päikesepaneeliga telefone tühjaks minemast. Võib arvata, et trükiste arv nii suur ei olnudki, vaid tähtis oli see, kuidas hiljem oma sõnumit sotsiaalmeedias levitati. Isegi meie ju räägime sellest, kuigi trükiseid ise oma silmaga pole näinud.

Viie sekundiga asi tehtud

Teate seda olukorda, kui Youtube’is tuleb reklaam vahele, kuid alles pärast viite sekundit saate vajutada nupule, mis reklaami vahele jätab. Parem juba kõik viie sekundiga ära öelda. Väga hea on Mercedese näide, kus kõik oluline näidatakse meile ära täpselt 3,8 sekundiga, sest täpselt nii kaua kiirendab uus Mercedes AMG GTS nullist sajani. Lihtne, lühike ja lööv.[/vc_column_text][vc_video link=”https://www.youtube.com/watch?v=s16lR9X51f0″ align=”center”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]

Kuidas teha nii, et inimesed ise su reklaami tahavad vaadata?

Virgin Mobile mõtles välja lahenduse, kus vaataja said ise reklaami juhtida. Silmade pilgutamisega vahetati reklaamvideo erinevaid kaadreid ning olukordi. Terve video ajal jooksis üks ja sama voice-over, kuid inimeste jaoks oli see ikka huvitav, sest nemad määrasid, mida nad vaatavad. Inimesed vaatasid 2,5 minuti pikkust reklaami keskmiselt 1,5 minutit. Peaaegu pooled vaatasid videot ka teist korda.[/vc_column_text][vc_video link=”https://vimeo.com/86039048″ align=”center” css=”.vc_custom_1539777327484{padding-top: -1em !important;}”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]

Loovalt bännerite kallale

[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column width=”1/2″][vc_column_text][/vc_column_text][/vc_column][vc_column width=”1/2″][vc_column_text][/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Miks mitte teha ka bännerid interaktiivsemaks. Kõik siin nähtavad lahendused on juba praegu tehtavad. Eraldi tooksin välja erilahenduse, kus õigetele numbritele vajutades läheb katkine auto terveks. Lihtne ja geniaalne. Meil on Eestis lühinumbrid, mis võib-olla jäävad kergemini meelde, kuid mujal on tegu pikkade numbritega. Selline lahendus aitab inimesel ka paremini telefoninumbrit meelde jätta. Teine hea lahendus on Audi bänner, kus terve liikumine toimub lehel sama sujuvalt nagu oleksite Audi roolis. Lehekülg liigub edasi ja tagasi ning kogu liikumine on nauditav ja sujuv. Lisaks saab inimene kogu tegevust roolist ise kontrollida.

Mida tasub kõrva taha panna?

Kõikidesse kanalitesse võiks suhtuda palju loomingulisemalt. Ei tasu karta eristuda. Isegi meie väikeses Eestis on võimalik teha väga kihvte ja loomingulisi erilahendusi, põhimõtteliselt kõigis kanalites. Kui midagi teha, siis tuleb seda tegevust ka jagada. Sõnumi levitamine on teinekord palju tähtsam. Näiteks Nivea näite puhul ei pea olema trükiste arv nii suur ning tähtsam on isegi hiljem selle kampaania tegemise video, kui kampaania ise. Tegid midagi teisiti ja lahedalt, siis näita seda kõigile!

NB! Siin on ka kõik teised lahedad ja kihvtid lahendused, kust inspiratsiooni leida:

Võta julgelt meiega ühendust, töötame teile heameelega välja uudse ning eristuva reklaamilahenduse. Kirjuta kert@laecwador.ee[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_btn title=”Küsi nõu” color=”white” align=”center” link=”url:mailto%3Akert%40laecwador.ee|||” el_class=”button1″][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Timo Tõnisson & Kert Aavik

Ideekirjutaja & Meediajuht

 

[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row]

[vc_row][vc_column][vc_column_text]

Nutipaber PowerCoat® Alive on täiesti uudne intelligente paber disainpaberite tootjalt Arjowiggins.

PowerCoat® Alive võimaldab luua trükiseid või pakendeid, mis ühendavad nutitelefoni silmapilkselt NFC (Near Field Communication) tehnoloogia abil soovitud kodulehe või visiitkaardirakendusega. Tuleb vaid asetada oma nutiseade PowerCoat® Alive paberist trükise või pakendi lähedale, ning avanebki soovitud koduleht.

NFC-tehnoloogia

NFC-tehnoloogiat toetavad Androidi ja Microsofti tarkvaraga telefonid ning uuemad iPhone´id. Eeliseks samalaadse funktsiooniga QR-koodi ees on, et NFC-tehnoloogia on nutiseadmetes olemas ning eraldi äppi pole rakenduse kasutamiseks vaja alla laadida või avada – piisab sellest, et NFC on telefonis aktiveeritud.

NFC-tehnoloogiat kasutatakse tänapäeval aina laialdasemalt – näiteks toimib selle abil pangakaartide viipemakse ning ühiskaart, mida kasutatakse Tallinna ühistranspordis, tulevikus ka mobiilimaksed.

PowerCoat® Alive

PowerCoat® Alive on paber, mille välimiste kihtide vahele on lamineeritud mikrokiibid. Paber on saadaval 4 erinevat tüüpi disainpaberil SRA3 formaadis (parim digitrükiks). Lisaks pakume ka PowerCoat® Alive iseliimuvaid etikette.

Olenevalt kiipide asetusest paberipoognal, on paberi tüüpidel erinev otstarve ning lõppformaat:

PowerCoat® Alive 2-up – 2 kiibiga paberipoogna saab lõigata kaheks A4ks ning see sobib kõige enam brošüüride, plakatite, menüüdele, pakendite ja reklaammaterjalide tootmiseks.

PowerCoat® Alive 4-up – 4 kiibiga paberist saab A5 lõppformaadis trükise ja see sobib hästi kutseteks, piletiteks, insertideks ning flaieriteks.

Powercoat® Alive 25-up – 25 kiibiga paber on mõeldud visiitkaartide või kliendikaartide tootmiseks.

Paberit saab osta paki kaupa ning kõik pakis olevad poognad kannavad ühe koodiga kiipe.

Powercoat® Alive on taaskasutatav, biolagunev ja FSC® sertifikaadiga.

Trükitehnikad

PowerCoat®Alive on sobilik kasutamiseks kõigis trükitehnikates nagu ofset-, digi-, HP Indigo, siidi- ja fleksotrükiks. Termotrüki puhul on vajalik eelnev katsetamine. Surutrükki ja fooliumtrükki tuleks vältida või teha seda erilise tähelepanuga, et mikrokiip ei kahjustuks. Samuti saab paberit trükkida kontorimasinates, kuid kuna paber on päris paks, siis võib sellest tulenevalt probleeme tekkida.  Kindlasti peaks trükikoda enne tutvuma paberi kasutusjuhistega  http://www.antalis.ee/business/esileht/kaubamargid/powercoat-alive/technical-information.html.

Trükise internetiga ühendamine

Mikrokiipide aktiveerimine on väga lihtne! Igas paberipakis on unikaalne kood, mis tuleb sisestada kiipide aktiveerimise veebiportaalis, lisada soovitud URL, kuhu soovite, et trükis kliendi viiks või täita oma visiitkaardi andmed samas portaalis asuvas visiitkaardirakenduses. Hiljem võite soovi korral URLi muuta kasvõi iga päev! Samuti saab veebilehel jälgida, millal, kus ja millise seadmega on trükiseid “avatud”. Kiipide eluiga on 2 aastat.

Kui soovid uudset nutipaberit kasutada oma ettevõtte visiitkaardi, ürituse kutse või mõne muu moodsa lahenduse puhul, võta julgelt ühendust trükisetiimi juhi Maiken Veskimäega maiken@laecwador.ee. Maiken aitab trükise lahenduse väljatöötamisega, kujundamise  ja trüki organiseerimisega.[/vc_column_text][vc_video link=”https://www.youtube.com/watch?v=rT7z3dZWXCc”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_btn title=”Küsi nõu” color=”white” align=”center” link=”url:mailto%3Amaiken%40laecwador.ee|||” el_class=”button1″][vc_column_text]Sanna Sasi, Turundusjuht

Antalis AS[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row]

[vc_row][vc_column][vc_column_text]

Rääkides välimeediast – kuigi parimaks viisiks jõuda kampaaniates võimalikult kõrge katvuseni on digitaalseid ja traditsioonilisi välimeedia vorme ühendada, toovad digitaalsed välimeedia ekraanid mängu mõned nii igatsetud lahendused ja võimalused, mis traditsioonilisele meediale jäävad tehniliselt kättesaamatuks.

Neid, just digitaalsetele ekraanidele iseloomulikke võtteid, soovitame kampaaniates rohkem kasutada, nendega juba kampaaniate loovlahenduste genereerimisel arvesse võtta.

Mäng liikuvusega

Mis iseloomustab digitaalset välireklaami kõige paremini? Dünaamika. Paindlikkus ja liikuvus. Liikuvus on hea trigger pilgu tõmbamiseks, mööduja teeb seda automaatselt ja nii saavutab liikuv reklaam traditsioonilistega võrreldes tähelepanu püüdmisel konkurentsieelise.  Kuid seda vaid ühel tingimusel – liikuvus ei tohi „ära tappa“ brändi. Parim liikumine, mis toimub tänavamüra ja-sagina sees, on sujus ja brändi visuaalset kohalolu järjepidevalt säilitav – sellisel juhul jõuab mööduja reklaamist aru saada ning seda ka konkreetse reklaamijaga seostada. Kiired fläshid ja kaadrite vahetused küll tõmbavad pilku, kuid tekitavad pigem kirjut müra, kui informeerivad ja mõjutavad.

Mäng ajaga

Õige lihtne võte, mis tänu kiirele loovmaterjali programmi sisestamisele, annab mänguvõimalusi erinevate ajatsoonidega. Nii näiteks toimus eelmise aasta 27.detsembril Eesti Aasta Sportlase auhinnagala – ja 28.detsembri hommikul kell 10 olid spordistaarid juba DigiTallinna ekraanidel.

Rohkem võiks mõelda sellisele lihtsale, vaheldust ja ajarelevantsust tabavale „tsoonitamisele“ nagu erinevad klipid erinevatel päevaosadel: näiteks hommikul ekraanil croissant koos kohviga, kuid lõunal salat.  Kellaajaliselt pani päevale “stop’I” Eesti Loto, kes hoidis klippi eetris kuni lotopiletite müügiaja lõpuni. Prisma, kes päeval kuvas oma toodete pakkumisi,  kasutas veel hilisõhtul “öötsooni” klippi, kus ekraanile tuli “ÖöPrisma” – 24h avatud Sikupilli ja Mustika reklaamiga. Valge ja pimeda aja vahetumist rakendas loovlahendustes eelmisel jõuluajal Budampex, kes kampaania mitmekesistamiseks päevaajal heledat, helgemat disaini, pimedas seevastu pidulikumat ja kullakarralisemat klippi näitas. Ka nädalapäevi saab jagada: määrates ära erinevatele päevadele erinevad, “Vaid täna!” tüüpi, tootepakkumised. Pakkumisi ei pea olema ka igas päevas, mõnda päeva võib rahulikult täita imagoreklaam.

Mäng ilmaga

DigiTallinn võimaldab programmeerida klipinäitamist vastavalt ilmastikule: kuvada erinevate kujunduste kuvamist päikeselise ilma või vihma korral ning olukorras, kus õhutemperatuur langeb allapoole või tõuseb üle määratud piiri. Vast kõige rohkem on see võimalus andnud inspiratsiooni rõivabrändidele. Meenub riidebrändi Braun kampaania Saksamaal: erinevatele oludele sobivaid riideid näidati vahelduvalt ilmale: bleiser – „Hamburgis paistab täna päike“, jope – „Täiuslik koerailmaga“, parka meeletu tuulega –  „Mis ei tapa teeb tugevaks“.

Sotsiaalmeedia & data feed

Lõpuks on ka võimalus siduda sõnumi tekkimine tänavaekraanile „live“ tulemustega sotsiaalmeedias. Facebook‘i, Instagram‘i või Twitter‘i postitused kampaania hastag‘ iga saab kuvada edasi DigiTallinnale. Nö alt-üles initsiatiivina sotsiaalmeediast muutub vajalik sihtgrupp toote ja brändi edasikandjaks. Dynamic data feed võimaldab välireklaamil kuvada teistest allikatest pärinevaid algandmeid nö. otse-eetris. Olgu selleks loterii jackpot, hääletamistulemused, teatrietendusele veel müügis olevad piletid, viimase hetke kohad homsele lennule Pariisi jne.

Kuidas nutikad välimeedia lahendused oma äri kasuks tööle panna, selle kohta küsi abi või nõu La Ecwadori meediatiimi juhilt Kert Aavikult Kert@laecwador.ee.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]

[/vc_column_text][vc_btn title=”Küsi nõu” color=”white” align=”center” link=”url:mailto%3Akert%40laecwador.ee|||” el_class=”button1″][vc_column_text]Rasmus Rand projektijuht

JCDecaux Eesti[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row]

„Ahahh… copywriter oled? Aga mis sa siis täpsemalt teed?“

See on küsimus, millele ma endiselt üsna tihti vastama pean. Ja ega mul ammendavat vastust sellele polegi. Judith K. Charles on öelnud, et copywriter on müügimees kirjutusmasina taga. Kõige klassikalisemas ja üldistatumas mõttes võtab see ameti üsna ilusti kokku. Lihtsalt tänapäeval ei müü sa enam ainult toodet või teenust, vaid ka väärtusi, elamusi, infot ja tähelepanu. Ning üldjuhul ei tööta sa kirjutusmasina, vaid klaviatuuri või paberi ja pliiatsiga.

Kui aga otsida, kus seda ametit õppida saab, siis meie haridusvõrgustikus sa sellist õppetooli ei leia. Jah, tänaseks on juba palju veebikursuseid, mis annavad sulle esmased ja üldised oskused hea copy kirjutamiseks, kuid vaatamata oma haridusele või teoreetilisele baasile, saab copywriter’iks ainult praktika kaudu. Lisaks peab sul olema see ’miski’, mida mu kadunud õppejõud Jüri Sillart nimetas jumalikuks andeks. Täna nimetatakse seda X-faktoriks.

Kogemust polegi?

Kolm aastat tagasi saabus esimene sügis, kui ma ei läinud kooli. 12 aastat üldharidus- ning 5 aastat kõrgkooli oli teinud minust diplomeeritud filmiteoreetiku ning kommunikatsiooni magistri. 17 aastat õppimist, et saada endale võimalikult hea haridus, millega töökohta jahtima minna. Kes teab, äkki keegi isegi ootab mind juba kusagil.

Valus õppetund on aga see, et mitte keegi ei oota Sind – Sa pead end ise vajalikuks tegema. Seega saatsin oma CV-sid ja motivatsioonikirju igale poole, kuid pea kõik konkursid lõppesid punktis, kus nõuti kogemust. Kuidas mul saabki kogemust olla, kui mitte keegi pole nõus olema see esimene?

Kerides oma Facebooki voogu, jäi silma üks praktikapakkumine minu jaoks üsna tundmatus reklaamiagentuuris. Järjekordne CV ja motkirja vormimine, e-maili saatmine ning passiivselt ootama jäämine. Erinevalt varasematest konkurssitest sain ma üsna kiiresti kutse kohtumisele, mis on mõlemale osapoolele jätnud üsnagi kummalise mulje. Üks noor kutt, kes isegi täpselt ei tea, mida ta reklaamimaailmas teha tahab, tuleb uksele ning soovib praktikat projektijuhi assistendi või kommunikatsioonijuhi positsioonile. Tegev- ja loovjuht lappavad kuti elulookirjeldust ning vaatavad üksteisele otsa. „Filmiteooria ning stsenaristika …? Ehk peaksid sa copy ametit proovima?“ Kõhklen. Eks kirjutada ole saadud igasuguseid asju, aga minu enesekriitika on selle tegevuse äärmiselt stressirohkeks kujundanud. Aga kaotada pole midagi ning sealt peale algas minu praktika agentuuris La Ecwador, teadmata, mida minult tegelikult oodatakse või eeldatakse.

„Tahan 50 jäätisenime! Julget, tavalist, abstraktset, moodsat.“

Olen esimene, kes järgmisel hommikul agentuuri ukse taha jõuab. Pool tundi varem kohale tulla näitab mind vist heast küljest, eks? Pärast teiste saabumist juhatatakse mind hommikusele koosolekule, kus näen esimest korda seda kirjut seltskonda ning kuklas vasardab küsimus, et kas ma sobiksin siia? Selle painava küsimuse katkestab loovjuht, kes jagab mulle päevaks ülesande: vähemalt 50 erinevat jäätisebrändi nimevarianti koos taustauuringu ja lühikirjeldusega. Pole probleemi, esimese tunniga lendab juba üle 30 nime kirja. Ja siis tekib blokk. Sisemisest kõhklusest vaatan pakutud nimed üle ning elimineerin variandid, mis ei lähe kohe kuidagi. Ja olengi tagasi 15 peal. Päeva lõpuks saan kuidagi poolsada nime kirja ja olen endaga üsna rahul.

Järgmine päev algab täpselt samamoodi: liiga vara kohal, hommikune koosolek, küsimus ning siis loovjuhi pöördumine: ,,Nii, Taavi, sinult ootan ma täna 50 jäätisebrändi nime.“ Mina vastu: ,,Aga ma eile saatsin, kas te ei saanud kätte?“ „Sain-sain, aga nüüd tahan veel 50. Uut. Ja nüüd tööle!“

Ja minu esimene tõeline õppetund oli käes: ära kunagi eelda, et Sinu töö on valmis! Sa saad seda alati veel paremaks ning täpsemaks lihvida. Kui otsid seda ainuõiget lahendust, pead tihtilugu läbi käima ka kõik valed. Reklaamiringkond teab seda igavese-miks-küsimusena. Kui su idee detailide kohta ei saa enam „Miks?“ küsimust esitada, on esimene tuleproov läbitud.

Sa ei saa kunagi valmis

Projekt projekti haaval hakkasin ma üha enam aru saama, millele ma olin oma näpu andnud. Raadiotekstid, sõnumid, uudisnupud, postituste tekstid, videoklippide kirjeldused, sloganid, reklaamikeele nägemused, kommunikatsioonistrateegia analüüsid ning lõpuks ühe väikese konkursitöö koostamine. Kahe kuuga käisin läbi tohutul hulgal uut informatsiooni, sain oskuseid, mida ülikoolis isegi mainitud poldud ning hakkasin kergelt aduma, mida see positsioon nõuab. Praktika lõpus pakuti mulle tööd ning sõlmisin endaga kokkuleppe: töötan copywriter’ina seni, kuni lahkun igal õhtul töölt mõne teadmise võrra rikkamana. Vahest oli see rumal lubadus, sest selles ametis võidki Sa sellist päeva ootama jääda.

Üks väga oluline omadus copy– ja ideekirjutajate puhul ongi teadmiste ja õppimise janu. Sa ei saa mitte kunagi täielikult valmis, sest maailm on pidevas muutuses ning just Sina pead sellega kogu aeg kohanema. Hoidma kätt pulsil oma sihtgruppidel, vaatama millised väärtushinnangud hetkel ’kuumad’ on, mida teevad Sinu klientide konkurendid, millisele reklaamile on inimesed avatud ning millised on ühiskondlikud hoiakud. Copy ei ole enam ainult tekstipõhine, täna tuleb oma oskuseid veel enam teiste meediumitega integreerida. Seega õpid oma töös kõigi meediumite võimalusi.

Sa oled nähtamatu

Oletame, et naudid õhtut YouTube’i videote seltsis ning vahele viskab ühe reklaamklipi, mis tutvustab Sulle uut e-poodi. Näed sõnumit, kuuled voice-over’it ning jääd mõtlema, kas see e-pood võiks Sulle midagi pakkuda. Reaalsuses on selle mõnesekundilise klipi taga mitme päeva jagu tööd.

Kõik algab briifist ja lähteülesande selgeks tegemisest, taustatööst ning esialgsete ideelahenduste genereerimisest. Seejärel hakkad ideid täpsemaks, konkreetsemaks voolima. Koos meeskonnaga paned kokku esitluse ning kohtud kliendiga, millele järgneb sobiva lahenduse täpsustamine ning ettevalmistamine kampaaniaks. Parandused, muudatused, veelkord parandused ja siis on (loodetavasti) kampaania LIVE’s. Ja keegi näeb selle üht komponenti, YouTube’i pre-roll’i klippi ja mõtleb, et „pagan, tõesti peaks uued teksad vist ostma.“ Keegi ei mõtle sõnumi või idee peale otseselt.

Seepärast on see töö tihtilugu nähtamatu. Keegi ei saa kunagi teada, mis olid alternatiivsed sõnumid või teised ideed, mis kunagi töösse ei läinud. Keegi ei näe seda taustatööd ning ’valge paberi’ faasi. Nähakse vaid lõplikku tulemust, mis on ehk vaid kild Sinu igapäevatööst. Seepärast pead olema valmis selleks, et keegi ei tule Sulle õlale patsutama, kui peab kirjutatud raadioreklaami väga naljakaks või sotsiaalkampaaniat läbimurdvaks. Sulle jääb vaid rõõm, et Sinu töö on kedagi salamisi mõjutanud.

Spetsialist kõige alal

Copywriter’i töö teeb Sinust spetsialisti erinevatel aladel. Sul peab olema kompetents süüvida erinevatesse tegevusaladesse, teenustesse, toodetesse ja ideoloogiatesse. Pead teadma täpselt, mis teeb leiva kvaliteetseks või mis aiataimed on sellel kevadel moes. Ühtlasi peab sul olema ühiskondlikku närvi ning soovi muuta maailma oma töö kaudu paremaks. Erinevad vastutustundlikud turunduskampaaniad ja sotsiaalkampaaniad ei müü oma olemusega mingit kindlat toodet või teenust, vaid peavad inimesi veenma ning mõjutama psühholoogiliselt.

Paari aasta jooksul olen kokku puutunud mitmete praktikantidega, kes soovivad copy-ks saada. Igaühel on alati alguses tohutu sisemine põlemine ning oma kirjutamisstiil, mis mõjub värskendavalt. Keeruliseks läheb siis, kui oma stiilist tuleb loobuda. Enda isiklik käekiri ei pruugi alati kattuda või sobida kliendi omaga. Heal copywriter’il pole oma läbivat stiili, sest reklaamtekstid ei teeni mitte tema isiku vaid kliendi brändi huve. Ja kui ongi, siis ta oskab seda meisterlikult kohandada. Just copy ongi tihtipeale brändi kõneisik. Ta oskab väljendada vajalikku kliendist lähtuvalt, brändile toetudes ning sihtgrupile arusaadavalt. Neid kolme vaala arvestades peab tekkima harmooniline süntees. See oskus tuleb ajaga ning oluline on säilitada avatud meelt ning õppida kriitikaga toime tulema.

Hirm on loomulik, kuid muuda see kasulikuks

Täna meeldib mulle klientidega kohtuda ning nendega vahetult vestelda. Nii mõistad kõige paremini, mida täpselt öelda soovitakse või millist eesmärki täita. Briifid on tihtipeale kuivad, ratsionaalsed, erinevaid andmeid täis dokumendid, millel puudub elu. Vesteldes ja klienti tundma õppides saad täpselt aru, millist õhku bränd hingab või millist tunnet tahetakse oma kliendis tekitada. Nende emotsioonide pealt on väga hea kirjutada.

Kuid pea kolm aastat tagasi tekitas sõna kliendikohtumine minus hirmu ning stressi. Enne ideede presenteerimist oli tunne nagu astuks mitme tuhande kriitiku ette. Esimesed kliendikohtumised ja ideede presenteerimised olid pehmelt öeldes katastroofilised. Meenub üks esimestest esitlustest, kui klient palus mul loovlahenduses pakutud reklaamlaulu ette kanda. Seda ma ka tegin. Ilus see kahtlemata polnud. Paraku ei olnud see ka eriti naljakas. Seega pärast viimast stroofi võis ruumis kuulda nööpnõela kukkumist.

Kahtlemata oli see minu jaoks issue, mis tuleb kuidagi lahendada, sest pikka perspektiivi sellise hirmuga pole. Samas oli asjal ka positiivne külg: närveerimine pani mind alati võimalikult perfektset esitlust tegema. Mitte midagi ei saanud jääda juhuse hooleks. Ehk lihtsalt öeldes pidin ma iga kord andma endast maksimumi ja rohkemgi veel. Teiseks hakkasin ma presentatsioonide ajal rohkem oma klienti kaasama. See tähendab, et muutsin esitluste monoloogid rohkem dialoogideks, mille kaudu õppisin kliendi kohta rohkem ning hakkasin paremini mõistma, mis on nende tegelikud ootused. Tihtilugu on suur osa infot ühe või teise poole jaoks „iseenesest mõistetav.“

Kui saabub ’see’ faas

Loova töö puhul saabub varem või hiljem aeg, millal mõtled, miks ma seda teen? Kujuta ette, et töötad ühe suure kampaania kallal. Esmalt paar nädalat tugevat analüüsi ja taustatööd, seejärel ideelahenduse viimistlus, järjekordne detailide paika loksutamine ning lansseerimine. Viimased kuu aega pinevat nokitsemist. Kampaania on käimas ja hoiad kogu aeg kätt pulsil ning siis see juba lõppeb. Mõni aeg hiljem istud järeluuringu koosolekul ja kõik. Joon all. Ja kõik hakkab otsast peale. Nullist. Valge paber ja kukkuv deadline.

Või kujuta ette, et oled alles ideede algusfaasis ning pakud välja paar-kolm väga head lahendussuunda. Geniaalsed ja kreatiivsed mõtted. Lähed loovjuhilt tagasisidet saama ning Sulle tehakse selgeks, et hea tore püüdlus, aga ideed on lähteülesannet arvestades allapoole arvestust. Kasutud. Sellistel hetkedel tekib viha ning tunne, et teed justkui kõik, mida sooviti aga ei miskit. Kolmas variant on ummik või writers block. Kritseldused ja katsed on irrelevantsed, juhuslikud ja halvad. Sa ei leia üles seda õiget või midagi selles suunaski vähemalt.

Ning neljas klassikaline sümptom, mis ilmutab, et „see“ faas on käes, on copywriter’ite kutsehaigus nimega läbipõlemine. Korduvad ideelahendused, ebaoriginaalsed mõtted, kehv enesetunne, mis võib isegi tervist mõjutada. Kõigi nelja puhul mõtled, kas see ikka on minu jaoks õige suund. Või kas siit august on võimalik end välja murda? On. Loomulikult on. Ma olen kõik need neli sümptomit läbi käinud ning sel momendil on kõige olulisem meenutada, et Sa ei ole selles olukorras ega ametis üksi. Sul on meeskond, kes aitab, toetab ja julgustab Sind. Meeskonnavaimu olemasolu on äärmiselt oluline ning Sa ei saa selles ametis individualistina toimetada. Vahel on küll üksi lihtsam, aga sünergias sünnivad suuremad asjad. Küsimus on vaid selles, kas mängid oma osa selles tiimis õigesti.

„See“ faas on mööduv ning esialgu on vaja lihtsalt vastu pidada. Mitte kohe alla anda. Sa pole esimene ega viimane inimene, kes seda kogeb. Hilisemas karjääris õpid ära tundma, mis „seda“ faasi soosib ning kuidas seda vältida. Ja kui ta tulebki, siis on võimalik mingeid vähem loomingulisust nõudvaid ülesandeid täites endiselt produktiivne olla.

Maailma parim amet?

Copy-kirjutaja positsioonil pead aduma oma tööd suures perspektiivis. Sinu tööst ei ole kasu ainult kliendile, kelle äritulemused paranevad, vaid kõigile. Sinu kirjutatud sõnad ja mõtted võivad anda igaühele väga kasulikku teavet või muuta nende harjumusi paremuse poole. Või kui töötad projektide kallal, mille ülesanne on näiteks tõsta inimeste teavet ning teadlikkust oma tervisest ja see kampaania läheb üliedukalt. Või kui mõni liiklusõnnetus on jäänud toimumata, sest Sinu raadioreklaam on pannud autojuhti kiirust alandama. Või keegi on leidnud endale sobiva töö, sest teda kõnetas Sinu kirjutatud värbamisreklaam. Need hetked ja tulemused muutuvad Sulle oopiumiks, mille järele pidevalt januned.

Tänaseks olen pea kolm aastat agentuuris copy– ja ideekirjutaja ametit pidanud ning selle aja sisse mahub mitmeid isiklikke kui ka ametialaseid triumfe, mida tänu sellele ametile nautida olen saanud. Ühtlasi mahub ka mõningaid valusaid kaotusi ja altminekuid, mille olen enda jaoks lahti mõtestanud ning võtnud nendest õppetunde, mis mind tulevikus aitavad. Ja nüüd otsin ma oma meeskonda just sellist inimest, kes on valmis õppima ning omandama selle ameti erinevaid kohustusi ja vooruseid. Kindlasti pole teekond selles ametis sirgjooneline ega kiire ja lihtne, kuid see on hindamatu väärtusega, mis annab Sulle oskuseid, mida saad nutikalt igal alal ära kasutada.

Kuidas saavutada edu ning millised on tulevikuvaated? Siinkohal pean jällegi meenutama oma head meistrit Jüri Sillartit, kes ütles oma tudengitele alati: „Kui tahad jõuda kaugemale, pead tegema alati rohkem kui Sinult nõutud on.“ Ära lepi kunagi vähemaga või ainult sellega, mida Sult oodatakse, sest muidu avastad end mugavustsoonist, millest on raske välja saada. Paku alati rohkem, sest siis õpitakse Sind väärtustama ning kõrgemalt hindama. Copywriter on hea kasvulava ideekirjutaja ja loovjuhi positsiooni saavutamiseks. Sinust võib saada keegi, kellele kliendid järgnevad ükskõik, kuhu sa lähed.

Seega esimesed 1000 päeva agentuuris on möödunud ning jäätisenimede genereerijast on saanud ideekirjutaja, kes otsib järgmist copy-kirjutajat (vaata töökuulutust), kes on valmis oma agentuurikarjääri alustama. Olen oma meeskonnaga valmis olema see esimene, kes pakub sulle kogemust, mida on raske mujalt leida.

Taavi Lehari – Copywriter

Üha pisemad põnnid saavad mängimiseks ja meelelahutuseks kätte nutiseadmed, mis tähendab, et neist saavad ka üsna varases eas reklaamitarbijad.  Nii digikanalites kui ka multifilmides on tihtipeale peidetud reklaami. Kuigi lastele suunatud reklaam on seadustega keelatud pole seda päris olematuks õnnestunud teha, küll aga saab iga lapsevanem ja täiskasvanu anda omapoolse panuse, et lapsi reklaamide äratundmise osas harida.

Aasta tagasi mittetulundusühingu Eesti Lapsed poolt ellu kutsutud projekt “Laste reklaamikool” on loodud selleks, et laps mõistaks, mis on reklaam. Laste reklaamikooli õppematerjalid hakkavad koosnema lihtsatest videoklippidest ja harjutuslehtedest, mis räägivad erinevatest reklaamikanalitest, kõnekujunditest, mida reklaamides kasutakse ja ka peidetud reklaamidest. Projekti eestvedajate poolt valmivad harivad materjalid, mis hakkavad olema kättesaadavad veebis Eesti Lapsed www.eestilapsed.ee. Materjale saavad e-õppe keskkonnas kasutada haridustöötajad, kaasaarvatud lasteaia- kui ka algklasside õpetajad, samuti on soovitav neid oma lastega koos vaadata ka lastevanematel.

Lastele suunatud reklaamide keelu peamised nõuded

Lastele ei tohi tekitada reklaamiga tunnet justkui mingi kauba ostmine või teenuse kasutamine muudab ta teistest paremaks või selle puudumisel halvemaks. Kuna perede väärtushinnangud ning materiaalsed võimalused on erinevad, võib lastel selliste reklaamide mõjusfääris tekkida alaväärsustunne. Kaupadel ja teenustel, mille peamiseks sihtgrupiks on lapsed ei tohi, ei otseselt, ega kaudselt sisaldada ostuüleskutset, mis suunaks last nõudma täiskasvanult reklaamitava kauba omandamist või teenuse kasutamist. Pöördusime Tarbijakaitseametisse, et paluda kommentaari küsimusele, kui aktuaalne on siiski lastele suunatud reklaami olemasolu probleem.

Pille Kalda, Tarbijakaitseameti kommunikatsioonijuht:

Hindamine, kas tegemist on lastele suunatud reklaamides keelatud pöördumisega või mitte, on alati juhtumipõhine ning arvestada tuleb kogu reklaami konteksti koosmõjus tekstilise osaga.

Üks laiemaid keelde on kindlasti see, et reklaamiseadus keelab reklaami koolieelsetes lasteasutuste, põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste kasutuses olevates ruumides. Hea meel on tõdeda, et tänasel päeval ei jõua ametisse kuigi palju probleemseid lastele suunatud reklaame, kuna selles osas on amet teinud pikalt koostööd haridusametite ja haridusasutuste juhtidega. See pole alati olnud nii. Just haridusjuhtide teadlikkus on üks võtmesõna turu korrastamisel.

Küll aga on varem laekunud ametile kaebusi koolides ja lasteaedades jagatava reklaami kohta. Toona esines juhtumeid, mil lasteasutustesse saadeti reklaamkingitusi, näiteks järjehoidjaid, vihikuid, helkureid jms. Samuti saadeti erinevaid kuponge kingituse või soodustuse saamiseks, näiteks kaubandusketi tasuta jäätusekupong, söögikoha „raha“ allahindluse saamiseks toidukohas. On esinenud ka konkreetsete tootenäidiste jagamisi lastele.

Muudes kanalites lastele suunatud reklaamide puhul on tõepoolest erinevaid piiranguid, nagu olete osa neist ka oma küsimuses välja toonud. Praktikas on enim probleeme tekitanud nõue, mille kohaselt on reklaamis keelatud lastele suunatud üleskutse ostma reklaamitud kaupa või teenust või veenma vanemaid või teisi täiskasvanuid seda tegema. On ette tulnud ka juhuseid, kus lapsi on kasutatud reklaamis ilma lapsevanematelt luba küsimata.

“Laste reklaamikool” projekti ellukutsujad ja eestvedajad on loovagentuur La Ecwador tegevjuht ja omanik Heily Aavik ning vabakutseline loovjuht Uku Nurk.

Teie missiooniks on harida noort generatsiooni reklaamimaailmas orienteeruma ja selle tarvis olete välja töötanud kava. Mis see kava endas sisaldab?

Uku Nurk: Need saavad olema veebist kättesaadavad videoklipid ja ilmselt ka pisut tekstimaterjali lisaks. Antud õppetundide väljatöötamisel oleme kaasanud oma ala spetsialiste – kommunikatsioon, haridus ja tarbijakaitse. Seega õppematerjalid on veel väljatöötamisel aga alus ja üldine lähenemine on olemas. Kava sisaldab lastele mõeldud õppetunde erinevate reklaamialade kohta. Laste Reklaamikooli peamine eesmärk on see, et laps ei oleks reklaami ohver, lasts end mõjutada. Reklaame näevad nad iga päev ja igal pool, uued mänguasjad on ju toredad, aga kui mänguasjadest saab lapsele kinnisidee ja mänguasja ostmisest tekib sõltuvus, siis on halvasti.

Heily Aavik andis ülevaate, kes täna on juba projektile õla alla pannud. “Laste reklaamikool” projekti ümarlauda kuuluvad Eesti Meedia turundusdirektor Karin Golubev, kommunikatsiooni spetsialist ja psühholoog Katrin Tibar, Tartu Erakooli inglise keele õpetaja Anu Joon, Tarbijakaitseameti tarbijahariduse peaspetsialist Anne Mai Helemäe.

Kuna maailm on pidevas arengus ning ikka tekib juurde uusi kanaleid, kus on võimalik ostuotsuste eelistusi oma poole kallutada on reklaame täielikult ära keelata keeruline. Seetõttu ongi ellu kutsutud lapsi hariv “Laste reklaamikool” projekt, et selgitada kuidas laps saab ise teha teadlikke otsuseid ning õpetada teda nägema manipulatsiooni elemente. Projektiga liituma on oodatud kõik, kes tunnevad, et soovivad lapsi reklaamiteadlikeks harida.

Kui soovid ka projekti elluviimisel kaasa lüüa, kirjuta heily@laecwador.ee