Sügisel avatud uus reklaamiagentuuri maja ehk Loomevälja tõi lisa ka La Ecwadori tiimidesse. Kui varasem pakkusid erinevaid produktsiooniteenuseid agentuuri- ja sisuturundustiim, siis nüüdsest tegutseb igapäevaselt agentuuri kõige noorem üksus – produktsioonitiim La Ecwador Studio. Studio hõlmab enda alla palju teenuseid ja võimalusi varasemast agentuuri repertuaarist, kuid toob turule ka uusi. Nende seas aitab tehtud töödele toetudes orienteeruda Studio tiimi juht Kaire Russ. Esmalt on fookuses audiovisuaallahendused, mis on hetkel nn uue normaalsuse ajastul ka kõige huvipakkuvam suund.
Pea kolm kuud tegutsenud Studio on tänaseks tootnud juba hulganisti erinevaid video- ja heliklippe, animatsioone ning sisu. Kuidas valmib agentuurisiseselt toimiv telereklaam, raadioklipp, graafiline video, podcast või sotsiaalmeedia foto? Kuidas on uued ruumid ja tingimused avardanud teenuste nimekirja? Värske tiimi juht ning produtsent Kaire Russ selgitab seda sünergiaga, mis agentuuris valitseb: ,,Reklaamiagentuuris tegutsev iseseisev produktsioonitiim on igapäevaselt seotud kõikide agentuuri meeskondadega. See annab ühelt poolt õige häälestatuse igaks projektiks, sest koostöös teiste tiimidega teame täpselt, mida kliendid ootavad ning vajavad. Teisalt saame pakkuda tänu uutele võimalustele ka uusi teenuseid nii oma maja klientidele kui ka neile, kes täna nii tihti agentuuri teenuseid ei kasuta. Sellegipoolest saame kaasata protsessidesse nii Creative, Print, Media kui ka Digital tiimi.“
Kõik saab alguse ideest ja stsenaariumist
Olenemata sellest, millist meediumit ja kanalit kasutatakse, on iga lahenduse alus idee ja loovus, mis aitab eesmärkideni jõuda. ,,Meie töö algab kliendi briifist ja vajadustest ning ihaldatud eesmärgist,“ kirjeldab protsessi algust Russ. ,,Vastavalt sellele kaasame oma loomeinimesi ning komplekteerime meeskonna. Näiteks oleme kohe küsimuse ees, kas vajame copywriterit, stsenaristi või mõlemat. Samuti peame mõtlema, milline on parim strateegia ning milliste meediumitega jõuame parima tulemuseni. Sellega valmib esmane visioon ja ideedepakett.“ Russ kirjeldab, et lühikese aja jooksul on tegelikult ilmnenud ka olukordi, kus klient soovib esmalt telereklaami, kuid algusfaasis ja analüüsis selgub, et tegelikult oleks kõige kasulikum animatsiooniga live’i minna just digikanalites, kus vaatamine konverteeruks otseselt müügiks.
,,Loovlahendusi ja stsenaariumeid on muidugi väga erinevaid – see võib olla käsikiri traditsioonilisele videoklipile, mida näidata näiteks kinos või televisioonis, kuid sisuturundusvideotel ning heliklippidel on oma spetsiifika. Alati ei pea detailse režiiplaaniga võttesse minema, vaid kasutada võib näiteks dokumentaalfilmile omaseid võtteid. Päris ühe puuga kõik videoklipid löödud pole – igaühel on ikkagi oma kindel erisus,“ kirjeldab Russ.
Videoklipp on justkui kaheksajalg
Videoreklaam võimaldab lugusid, mõttekäike ning selgitusi hästi edastada, kuna omavahel põimuvad heli, pilt, disain, emotsiooni ning sisu. ,,Videoklippide žanre, väljundeid ja vorme, õigemini nende hübriide, tuleb üha rohkem juurde ning kindlasti on enamik aru saanud, et üht ja sama videoprojekti pole mõtet kõikidesse kanalitesse lihtsalt ümber formaatida,“ kirjeldab Studio tiimi produtsent audiovisuaallahenduste tänast olukorda. ,,Videoklipp on nagu kaheksajalg – sellel on üks ühine toimemehhanism, kuid palju erinevaid alaliike ja ülesandeid. Võtame näiteks traditsioonilise, narratiivist ajendatud teleklipi. Vajame selleks kõigepealt lugu, mis telereklaami kannab ning seeläbi sihtgrupile mulje jätab.“
Büroomaailma 2020. aasta koolikampaania telereklaam
„Narratiivses videos on kõige olulisem lugu, mida annavad edasi nii karakterid, sündmused, kontekst, stilistika, heli, muusika kui ka sõnum. Telereklaami iseloomustab tihti teatud piiratus – lõpmatult pikka ning sügavat videoklippi pole mõistlik teles näidata. Oma roll on nii eetriajal kui ka inimese tähelepanul telerit vaadates. Üldiselt jäävad pikemad, informatsioonirohkemad lood täna sisuturundusse,“ sõnab Russ. ,,Vahel on võimalik ka kaks omavahel ühendada. Näiteks büroomaailma koolikampaanias olid sihtgruppideks nii inimesed, kes tarbivad traditsioonilisi kanaleid, kui ka need, kelle meelismeediumiteks on digikanalid. Seega vajasime kiiret ja teravat lahendust, mis töötaks mõlemas kanalis.“ Russ sõnab, et 2020. aasta sügisel omandas väljend back-to-school pandeemia taustal hoopis uue tähenduse – tuli leida lahendus, kuidas pakkuda võimalikult positiivset sõnumit.
Sisuturundusvideotes on rohkem vabadust
LHV Pensionikampaania videoklipp
La Ecwador Studio tiimi juht kirjeldab, et LHV pensioniäpi videoklipid valmisid justkui lühimängufilmid ja seriaaliepisoodid – kõik sai alguse kampaania ideest, millest omakorda tuletati aktuaalsed videolood. ,,Meie copywriter ja stsenarist dramatiseerisid need kolm konkreetset lugu vastavalt kampaanianäole ehk Mattias Naanile ning pärast seda hakkas eelproduktsioon pihta. Pärast salvestust tegime järeltöötluse ning andsime need üle digiturundusse.“
Kaire Russ tunnistab, et lisaks narratiivsetele klippidele on võimalik ka teisiti läheneda: ,,Kui LHV klipid olid narratiivsed, siis Justiitsministeeriumi projekti klipid olid hoopis dokumentaalsed. ,,Ära jää minevikku kinni“ kampaaniaks valminud usutlusi endiste kinnipeetavatega iseloomustab tõsielulistel lugudel põhinev portreede sari. ,,Dokumentalistikas valmib linateos ja lugu lõplikul kujul üsna protsessi lõpufaasis. Teadsime, kes on meie kõneisikud, kuid loomulikult ei teadnud me kuni salvestuspäevani, kui palju nad enda lugusid jagada soovivad ning milliseks kujuneb täpselt lõpp-produkt. Kuid selle žanri vaieldamatult parim väärtus on selle siirus ja inimlikkus.“
Tooteklipid on omaette žanr
Kui klient vajab uue toote, teenuse või välimuse tutvustamiseks massimeediakanalit, millega on oluline saada võimalikult suur katvus selge sõnumi ja tootefookusega, siis produtsendil on omad lahendused varnast võtta. ,,Sellisel puhul on narratiivi osakaal kindlasti väiksem ning disaini ja stilistika oma mahukam. Tooteklipid on täna juba täiesti omaette žanr ning peamiselt kasutavad neid just toitlustuskettide kliendid. Seal on oluline anda edasi tunnetuslikku maailma, mis haakub nii brändi kui ka tootega.“ Näitena toob Russ esile sügisel eetreid täitnud Mamma „Supp’sti soojaks“ telereklaame, mis valmisid reklaamiagentuuri enda demoköögis ja videostuudios.
,,Mamma suppide puhul oli meil mitu ülesannet: populariseerida suppi, anda sellele tänapäevast iseloomu ning tutvustada Mamma uusi supipakendeid. Seega töötasime välja mängulise ja rõõmsa viisi, kuidas presenteerida tooteid atraktiivselt ja brändile toetudes,“ meenutab Kaire, lisades, et sama mustrit järgivaid telereklaame on hiljuti veelgi tehtud. ,,Kui Mamma videoklipp oli värviline, minimalistlik, rõõmsameelne ja pulbitsev, siis tegelikult täpselt sama meeskonnaga valmisid ka NÕO tooteklipid. Kuigi oma stiililt on need täiesti erinevad, siis on mõlemad toodetud samas kohas – meie enda La We kohviku demoköögis, milleta enam igapäevast produtseerimist ja tootmist ette ei kujuta.“
La Ecwadori uues majas on ka video- ja fotostuudio ruum, kuhu on võimalik vajalik set üles ehitada ning materjal kiiresti salvestada. Russ tõdeb, et esimesed ristsed tehti juba enne maja ametlikku avamist: ,,Nii foto- kui ka videomaterjali tootmine on täna juba üsna igapäevased tegevused meie stuudios. Ground-zero põhimõttel stuudio suurim pluss on see, et saame vastavalt projektile just vajaliku atmosfääri luua. Vahest üks minimalistlikke ja eksklusiivsemaid klippe, mille oleme siin valmistanud, on Liviko cava brändile Clos Amador valminud reklaamklipp, mille stiil on rafineeritud ja puhas. Ka sellistes tingimustes on võimalik väga jõuline lahendus välja töötada.“
,,Just viimased kuud on reklaamiagentuurid töötanud ka pühade ja aastavahetuse lainel ning alates septembrist, mis sel aastal eriti soe ja päikeseline oli, on meil majas kogu aeg jõuludekoratsioone ja -tooteid olnud,“ naerab Russ. Projektijuht toob esile, et lähedus stuudioga annab agentuurile teatud vabaduse aja suhtes, mis on just tooteklippide puhul vajalik. ,,Julgen öelda, et selliste klippide puhul on vaja aega just klipi peategelastega. Parimad kaadrid sünnivad mingis mõttes justkui mängimis- ja katsetamisprotsessi kaudu. Katsetame erinevaid kaadreid ja kompositsioone, mida oleme prognoosinud, kuid vahel tekivad ideed ka protsessi käigus, kui tooted on päriselt käes, kaameraläätse ees ja valguse all.“ Üheks värskeimaks näiteks on selleaastane Koduekstra jõuluklipp, mille lõppversioonis on ka improviseeritud klippe.
Kaamerapilt pole ainus võimalik vahend
Ülalnimetatud näidetes on märgata ka animatsioonikasutust. Kas graafika ja animatsiooni kasutamine on tänases turunduses kasvanud? ,,Kahtlemata,“ tunnistab Russ. ,,Ka Mamma supivideos on tegelikult graafikat üsna teadlikult kasutatud ning tegelikult kõik brändi-identiteeti kandvad lõpu-kõllid sisaldavad täna graafikat, motion’it ja animatsiooni.“ Samuti meenub tiimijuhile hiljutine Tööinspektsiooni lühifilm töötajate võrdsest kohtlemisest, mis toodeti Eestis, kuid mille adapteeris La Ecwador Studios veel üheksasse keelde ja seitsme riigi tarbeks. ,,Seal oli samuti suur rõhk nii videomaterjali kui ka graafika omavahelisel „keemial“. Eesmärk oli rõhutada videos toimuvat ning luua süsteem, kuidas oleks sama videomaterjali võimalikult mugav adapteerida kõikide riikidesse ja keeltesse.“
Tööinspektsiooni klipp
,,Aga üleüldiselt on mõistlik animatsiooni kasutada abstraktsemate sõnumite ja teabe edasiandmiseks. Või ka juhul, kui lugu on liialt keeruline või kulukas päriselt salvestada. Toon siinkohal näiteks ühe reklaamklipi, mis räägib vananenud akudest ja patareidest. Kliendi eesmärk oli näidata, kuidas vanadest jäätmetest on võimalik kasu saada, kui inimesed viivad vanad akud ja patareid õigetesse kohtadesse. Seda kõike on võimalik ka nö pärismaailmas kujutada, kuid oluliselt selgem ja mõjusam on seda teha animatsiooniga. Muidugi annab siin veel lisaväärtust hea voice-over, mis oli muuseas esimene salvestus meie helistuudios,“ lisab Russ.
Millal kasutada animatsiooni?
Jäätmete, akude, patareide klipp
,,Vahel on teema niivõrd tõsine, et teatud tinglikkus ja anonüümsus on lausa vajalik. Üldjuhul on siis tegemist sotsiaalteemadega, kus kasutame animatsiooni ning graafikat. Vahel soovib tellija esile tuua statistikat, lisainfot või toetavaid argumente, mis sobituvad just graafilise disainiga,“ viitab Russ Lastekaitse Liidu vihjeliini tutvustavale videoklipile.
Viimasena toob Kaire Russ esile väga lihtsat ning silmatorkavat lahendust, millega oma sotsiaalmeediakanali voogu põnevamaks muuta. ,,Tegemist on tegelikult väga lihtsa, kuid efektiivse lahendusega, millega rõhutada atraktiivselt sõnumi sisu. Circle K pakub eesti armastatuimat ja parimat on-the-go kohvi ning tulenevalt keskkonnahoiust pakuvad nad võimalust ka oma kruusiga jaama lemmikjooki võtma tulla. Seega oli meil olemas kena brändingule vastav kompositsioon, millele animatsioonivõlurid natuke oma aega pühendasid. Nii valmiski silmatorkav lahendus, mida paljud kliendid oma pöidla- ja südamemärkidega tunnustasid.“
Kokkuvõtteks
Videoklippide teema on tänaseks kasvanud väga suureks ning laiaks. Enam pole produktsioonimeeskondade väljund vaid teleklipp, brändi mainefilm või animatsioon –erinevaid võimalusi on palju, mis aitavad üht või teist eesmärki täita. La Ecwador Studio produktsioonitiimi teenustest jätkame ka artikli teises osas, mis ilmub uuel aastal. Siis on fookuses LIVE-ülekanne, droonisalvestus, järeltöötlus, helistuudio ja helisalvestus, raadioreklaam ja raadioklipp, podcast, fotostuudio ja fotokontseptsioon, tootefotod, sisuturunduslahendused ning stuudioruumide tervikkontseptsioon.
Reklaamiagentuur La Ecwador produktsioonitiimi Studio kuuluvad spetsialistid, kes varem töötasid agentuuri teiste tiimide koosseisus või kes liitusid meeskonnaga läinud sügisel. Vastavalt projektide nõudlikkusele ja spetsiifikale tehakse koostööd ka majaväliste vabakutselistega. Täna kuuluvad Studio tiimi produtsent, stsenarist, disainer, produktsiooni assistent, režissöör, fotograafid, operaator, valgustaja, helirežissöör, helisalvestaja ja -miksija, monteerija ning animeerija.
Produktsioonimeeskonna juhti usutles produktsiooniassistent Anna Leena Tae
Briifimine on reklaamiagentuuri ja kliendivahelise töö lahutamatu osa, millega kaardistatakse informatsioon, eesmärgid ja kontekst. Tavaliselt hääbub briifimiskultuur agentuuri ja kliendi pikemal koostööl, kuid tegelikult peaks õige häälestuse andmine käima iga tellimuse juurde.
Sügisel rääkisid briifimisest reklaamiagentuuri loovjuht Taavi Lehari ning Äripäeva Raadio saatejuht Hando Sinisalu saates Turunduskohv La Ecwadoris, kus vastati erinevatele briifimisega seotud küsimustele.
Põhjalik briifimise juhend on leitav agentuuri blogist ning loovbriifi küsimustiku blanketi saab siit.
La Pere sai mitu uut liiget
Augusti alguses kolis La Pere uude Loomevälja elamisse. Nagu tihti kolimiste puhul põhjuseks on – meil oli oodata perelisa. Kuna agentuuri kasv on olnud väga edukas ja meie eesmärk on pakkuda turundusalaseid täislahendusi, siis otsisime oma tiimi töökaid ja andekaid inimesi, kellega saame kasvatada oma klientide äri ning liikuda koos uutesse kõrgustesse.
Agentuuriga liitusid kogemustega tiimijuhid ning väga andekad creative-d. Kes nad aga täpsemalt on ning millega on nad varem tegelenud, sellest laseme nüüd neil endil rääkida.
Jana Adamsons – Digitiimi juht
Olen turundus- ja kommunikatsioonivaldkonnas töötanud pea üheksa aastat. Mul on bakalaureusekraad reklaami- ja imagoloogia erialal ning magistrikraad kommunikatsioonis.
Minu erialane karjäär algas ühes pisikeses reklaamiagentuuris büroojuhina, millest kasvasin üsna kiiresti Eesti ühe suurima reklaamiagentuuri projektijuhiks. Aastatel 2012–2016 oli mul au teenindada reklaamiagentuuris Division mitmeid Eesti suurimaid brände.
2016–2019 töötasin LHV-s turundusspetsialistina. Lisaks olin abiks pressiteadete, uudiste ja sotsiaalmeediapostituste loomisel. Minu edukaim projekt LHV-s oli noortepanga käivitamine Tommy Cashi kampaaniaga.
Vahetult enne La Ecwadoriga liitumist olin River Islandi brändijuht Eestis ja Lätis, vastutades kogu brändi kontseptsiooni eest, alates personali koolitusprogrammidest, lõpetades turundusega.
Vabal ajal turundan eestimaist nahahooldusbrändi Berrichi ja olen Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige.
Alari Heinsoo – Digitiimi AD
Disainerina olen kokku töötanud umbes kaheksa aastat. Hariduse poolest on mul küll trükiettevalmistuse paberid, kuid reaalselt olen töötanud pigem digi- ja brändingu valdkondades. Olen töötanud kahes Eesti suurimas meediamajas – Ekspress Meedia digiosakonnas interaktiivsete graafikute loojana ning Postimees Grupis UI/UX disainerina. Meediamajade vahepealse aja jooksul olin ka kaks ja pool aastat WINK agentuuris, kus peamine rõhk oli brändiloomel.
Enne La Ecwadoriga liitumist jõudsin veel vabakutselisena aidata brändi luua ettevõttele, kes hakkab Tallinnas arendama uut kliimaneutraalset linnaosa. Samuti lõime ka veebilehe filmiproduktsioonifirmale.
Elisa Avik – Produktsioonitiimi juht
Minu koduvaldkond on audiovisuaalne meedia. Alustasin enda teekonda 2011. aastal, mil asusin Balti Filmi- ja Meediakooli omandama bakalaureusekraadi audiovisuaalse meedia ja televisiooni erialal. Sealt alates olen nautinud eri žanrites ja eri projektidel oma kogemuste pagasi täiendamist.
Asutasin 2013 vabatahtliku veebitelevisiooni organisatsiooni Tudeng TV, mis tootis iganädalaselt sisu oma veebikanalisse. Tudeng TV on viie aastaga lendu saatnud sadu oma ala professionaale näiteks turunduses, ajakirjanduses, produktsioonis, loovjuhtimises ja kaameratöös. Olen töötanud televisioonis nii riigi- kui ka erasektoris eri tüüpi saateformaatides. Näiteks on mul olnud au osaleda saadete “Aktuaalne kaamera”, “Seitsmesed Uudised” ja “Terevisioon” tootmises. Olen arendanud videointervjuude formaadi portaalile Kogu Me Lugu, mis minu käe all on tootnud üle maailma ligi 100 intervjuud.
Minu kirg dokumentalistika ja telesaadete osas leiab väljundi produktsiooniagentuuris Sync Media. Annan konsultatsioone projektide formateerimises ja koolitusi audiovisuaalses tootmises ning meeskonnatöös.
Hetkel lõpetan Balti Filmi- ja Meediakoolis magistrantuuri Nüüdismeedia õppekavas, spetsialiseerudes meediajuhtimisele ja majandusele ning teleoskustele.
Rando Viisma – Trükisetiimi kujundaja
Olen väiksemate kujundustöödega tegelenud juba põhikoolist saati, mistõttu valik minna õppima graafilist disaini juhtus üsna loomulikul teel. Aastal 2017 lõpetasingi Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor Graafilise disaini eriala cum laude. Peale aastast pausi ajateenistuses asusin tööle väiksesse loovagentuuri Redel Disain. Seal sain enda koolist saadud teadmised koheselt praktikas rakendada. Peale kaht aastat tööd suuremate ja väiksemate klientidega soovisin vastu võtta uusi väljakutseid ning liitusin agentuuriga La Ecwador.
Lisaks igapäevasele tööle on mu suureks hobiks olnud alati motosport, mistõttu võib minu kujundatud sponsorkleebistega võistlusautosid näha erinevatel radadel üle Eesti.
Mai-Triin Puström – Agentuuritiimi kujundaja
Veebruaris 2020 lõpetasin Tartu Kunstikooli graafilise disaini eriala ning alates juulist 2020 töötan agentuuris La Ecwador, kus varasemalt käisin ka praktikal. Lisaks agentuurile olen kätt proovinud ka vabakutselise disainerina, enim just brändinguid luues.
Terve oma elu olen tegelenud kunstiga ning disaineritöö kõrvalt teen ka erinevaid illustratsiooniprojekte. Enim armastan just moeillustratsiooni – inimeste, loomade ja moe klassikalist joonistamist ning selle segamist digitaalse kunstiga.
Oma illustratsioone olen trükkinud riietele ning minu tööd komplektist “Mõtteloojad” on osalenud ka 2019. aasta suvel Tartu Linnaraamatukogus ning Tartu Kutsehariduskeskusel ühisnäitusel.
Karla Ribelus – Agentuuritiimi kujundaja
Minu kirg disaini vastu tekkis BFM-s bakalaureusekraadi omandades, õppides seal Integreeritud kunsti, muusika ja multimeedia erialal. Tänaseks olen kooli lõpetanud ning tegutsenud disainerina pea kolm aastat vabakutselisena, samuti Tartu disainiagentuuris Wulcan. Selle aja jooksul olen saanud juhtida mitmete ettevõtete visuaalse identiteedi loomist ning töötada välja näiteks Tartu Maratoni spordiürituste kampaaniamaterjale.
La Ecwadoriga ajendas mind liituma soov töötada reklaamiagentuuris ning ambtitsioon võtta vastu uusi ja huvitavaid väljakutseid. Oma tugevaimaks küljeks pean kõike visuaalse identiteediga seonduvat. Näen, et La Ecwador on suurepärane koht, kus end mitmekülgselt arendada ja oma ambitsioone ellu viia.
Hendrik Jaanre – Creative
Oma töökogemuse ja karjäärivaliku kirjeldamist olen ma alati alustanud sellega, et pea 26 aastat tahtsin ma suureks saades hakata A-Rühma viiendaks liikmeks, mis tegelikult tähendas pikki eneseotsinguid ja erinevaid põnevaid ameteid – olen töötanud ehitajana, vanglaametnikuna, andnud end aastaks pärast ajateenistust ka Eesti Kaitseväele ning pidanud üht magusaimat ametit siinpool Emajõge, milleks on jäätiseauto juht. Minu jõudmine reklaami- ja turundusmaailma sai aga alguse Tallinna Ülikooli Reklaami ja imagoloogia erialale sisse astudes, mille ma ka 2020 varasuvel lõpetasin.
Õpingute jooksul tekkis mul võimalus liituda La Ecwadori suurepärase perega, esialgu loovkirjutajana, kuid mida aeg edasi, seda laiemaks mu ülesannete ja oskuste pagas on muutunud. Nüüd, umbes poolteist aastat hiljem, on mu tööülesannete hulgas lisaks kõiksugu kirjutamistele ka veebiarendus ja animeerimine.
Jõud, mis mind tõsiselt liikuma paneb, on janu uute teadmiste ja kogemuste järele ning sellega tegelen ka töövälisel ajal. Hetkel on selle suurimaks osaks õpingute jätkamine Tallinna Tehnikaülikooli magistriõppes Juhtimise ja turunduse erialal.
Sellised ägedad ja ambitsioonikad meie kõige värskemad pereliikmed ongi. Nüüd, kus nimed ja näod selged, võite neid tänaval kohates ka pisut kiusata – öelge lihtsalt möödudes tere ja teadke, et nad murravad väga pikalt pead selle üle, kes te täpselt nüüd olitegi. Juhul kui eluteed teid teistmoodi kokku ei vii, siis oleme me kõik teid Loomeväljal ikka ootamas!
Reedel, 25. septembril, avas agentuur La Ecwador tegevjuht Heily Aavik Pirital regiooni moodsaima reklaamiagentuuri hoone ning loomeruumide kompleksi, mida agentuuri kolleegium on hellitavalt Loomeväljaks kutsunud. Lisaks agentuuri tööruumidele on Loomeväljal ka foto-, video- ning helistuudio, butiik-kino ja loomekohvik.
Viieaastane teekond
Agentuuri tegevjuht ja kogu ehitusprotsessi projektijuht Heily Aavik meenutas reede õhtul maja ehitusse panustanud inimeste tänuõhtul, et tegelikult jäi agentuuri eelmine maja Vabaduse puiesteel kitsaks juba viis aastat tagasi. ,,Mäletan, et käisime erinevaid ruume vaatamas nii ehitusjärgus ärihoonetes kui ka büroopindu südalinnas juba ajalooga majades, kuid iga kord Vabaduse puiesteel oma majja tagasi sõites, kinnistus arusaam, et ka reklaamiagentuuri uus hoone peab jääma truuks oma maja kontseptsioonile,“ meenutas Aavik.
Merivälja tee krunt jäi tegevjuhile silma Nõmme ja Viimsi vahet sõites. ,,Tegelikult ei läinudki siis palju aega, kui sai see krunt soetatud ning arendustöödega alustatud, aga see kõik oli alles algus.“ Aavik meenutab, et krundil puudusid igasugused kommunikatsioonid ning kuna see on merele üsna lähedal, siis läks krundi ettevalmistuseks palju tööd enne kui ehitustegevus 2019 aasta aprillis lahti läks. ,,Oma maja ehitamine on alati suur väljakutse, kuna ehituslubade kooskõlastus, arhitektuurilahenduse väljatöötamine ning kogu paberimajandus võtab väga palju energiat, kuid täna seda maja ametlikult avades tean ma kindlalt, et see tuli täpselt selline nagu vaja.“
Loomevälja ja reklaamiagentuuri La Ecwador uue maja arhitekt on Mihkel Kabur, sisearhitekt Bibi Steinberg ning planeeringu teostaja Lehtse Ehitus.
Uued võimalused
Loomeväljal on reklaamiagentuuril rohkelt uusi võimalusi, mis kiirendavad tööprotsesse, avardavad senist teenuste portfelli ja pakuvad lahendusi ka ettevõttest väljapoole. „Esiteks loomulikult on meil rohkem ruumi ja rahulikum töökeskkond kui Nõmmel, kuid lisaks agentuuriruumidele on meil nüüd ka oma foto- ja videostuudio, millega saame oma tööd kiiremini teostada. Varasemalt saime majasiseselt teha küll erinevaid tootefotosid, kuid suuremate pildistamiste jaoks pidime kasutama teisi linna stuudioid. Täna on meil ground-zero põhimõttel avar foto- ja videopaviljon, kus saame vajaliku set-i üles ehitada. Lisaks rendime seda ning teisi lisaruume välja,“ kirjeldab agentuuri värskelt avatud produktsioonimeeskonna juht Elisa Avik.
,,Kuid eriliselt uhked oleme oma uue helistuudio üle, kus on võimalik salvestada erinevaid raadioklippe, podcast’e, heliefekte ning teha nii helitöötlust, -miksimist kui ka üleüldiselt postproduktsiooni,“ lisab Avik. Keldrikorrusel asub ka uhke butiik-kino ja viewing room. „Oma kinol on mitu väljundit. Esiteks ei kujuta ju ühtegi kodu ette ilma elutoata. Eks see on meie selline keskmisest luksuslikum ja tipptehnikaga „telekatuba“, aga ühtlasi on see koht, kus käib koos klientidega projektide üle vaatamine ning esitlused. Hetkel ei välista võimalust, et tulevikus saab ka helistuudiot ja kino välja rentida.“
Kõige suuremat elevust nii kohalikes kui ka möödasõitjates on tekitanud esimesel korrusel asuv maast laeni akendega kohvikuruum, mida on Merivälja teele hästi näha. ,,Jah, hetkel on see igapäevane, et möödaminejad küsivad, millal restoran avatakse,“ naerab agentuuri projektijuht Maiken Veskimäe, kes hetkel päris palju just loomekohviku avamisse panustab.
,,Tegelikult on tegemist nii-öelda demoköögiga. Viis aastat tagasi sündis toidublogi Retseptisahtel, mis on nüüdseks mitmekordselt auhinnatud parimaks toidublogiks, kuid mis seni on toimetanud pop-up-kohvikus Miun. Nüüd on Retseptisahtlil oma köök ning kohvikupind, kus populaarseid kokakooli üritusi läbi viia.“ Lisaks on loomekohvikus võimalik läbi viia üritusi, kohtumisi ning kasutada seda ka võttekohana. ,,Avalikku ja igapäevaselt avatud kohvikut sellest paraku ei tule ning oma kontseptsioonilt on see pigem sarnane kokaklubide ruumidega, mida täiendavad siis meie majas lisaruumid: kino, stuudiod ja päikeseterrass,“ kommenteeris Veskimäe. Stuudioid, kinoruumi ja loomekohvikut hakkab ühendama omaette bränd La We.
Oma maja kontseptsioon
23 aastat tegutsenud reklaamiagentuur La Ecwador kolis viimati aastal 2003 oma tuntud Nõmme majja, kus algas agentuurile tänaseks väga omane oma maja kontseptsioon. ,,Ma olen päris tihti kohtumistelt tagasi sõites tundnud, et oma majja tulemine on sarnane koju jõudmisega. Kesklinn ja ärikvartalid on närvilisemad ja igapäevase kiire elu tuiksoonel asumine tekitab liigset müra, mis on aga loovusele ning analüüsivõimele päris kurnav,“ kirjeldab agentuuri loovjuht Taavi Lehari. ,,Siin me oleme omaette, keskendume oma igapäevasele tööle ning saame välja lülitada muust. Juba hommikuti siia sõitmine mööda rannikut ja vastuvoolu ummikule ei tekita sellist pingelist eelhäälestust. Ja kui peakski mõte kokku jooksma, on võimalik minna paari sammuga mere äärde või metsarajale mõtteid tuulutama.“
Aavik tunnistab, et seda teatavat omaette olemist on märganud ka kliendid, kes meeleldi tulid alati juba Nõmme majja, sest seal valdas vahetu, kodune ning rahulik õhkkond. ,,See jätkub ka siin, kus vaatamata suuremale majale, jätkub töine ent võimalikult mugav töökeskkond.“
Agentuuri brändingust inspireeritud stiil
Agentuuri ja kogu uue maja ehitusprotsessi juhtinud Aavikul oli kindel veendumus, et uue maja välimus, interjöör ja stiil peavad käima ühte jalga reklaamiagentuuri väärtuste ja brändinguga. ,,Aastal 2013 relansseerisime oma senise brändingu ning see on inspireeritud art deco-st, mille võtsime uue maja disainimisel arhitektidega aluseks. Ent see ei ole päris gatzbylik art deco, vaid kaasaegne edasiarendus.“ Avamisüritusel küsiti Aavikult mitmeid kordi, kust majas olevad detailid, mööbel ja valgustid pärinevad. ,,See on viimaste aastate pikkade õhtute ja otsimiste tulemus. Majas on erilahendusena valminud mööblit, kuid peamiselt sai valgusteid, aksessuaare ja isegi nõusid otsitud maailma erinevatest e-poodidest ja mitmetelt tootjatelt viimase kolme aasta jooksul.“
Avamisüritusel üllatas agentuuri loovjuht Taavi Lehari ka külalisi uudisega, et uue maja avamisega värskendatakse ka agentuuri visuaalset identiteeti. ,,Kuna viimaste aastatega on agentuur omajagu kasvanud, täitnud mitmeid eesmärke ning nüüd ka kolinud uude majja, siis tundus igati loogiline ja vajalik ka oma nägu viia kõikide sündmustega kooskõlla.“ Lehari meenutas, et esialgu prooviti küll oma jõududega hakkama saada, kuid lõpptulemus valmis koostöös Austria-Venemaa agentuuriga. ,,Kuna ka meie nimi La Ecwador viitab ekvaatorile ehk kahe pooluse ühendajale, siis otsustasime, et miks mitte ei võiks meie identiteet olla sündinud kahe agentuuri koostööna.“
Olukorrast tingitud avamisüritus
Agentuur kolis uude majja juba poolteist kuud tagasi 10. augustil, kui igapäevase töö jaoks kõik vajalik oli olemas. Avamisega liigselt ei kiirustatud, kuna oodati ära kogu mööbli saabumine, välitööde lõpetamine ning anti aega sisse-elamiseks. ,,Tegelikult võib öelda, et eks me hoidsime ka pisut hinge kinni pandeemia pärast. Niinimetatud teisest lainest on ju kogu aeg räägitud, kuid otsustasime ära oodata, kuidas koolide avamine ning puhkuseperioodi lõppemine olukorrale mõjuvad,“ kirjeldab ettevalmistusi Heily Aavik. ,,Esmalt soovisime muidugi suurt ja uhket avapidu, kuid paar nädalat enne üritust otsustasime sellest plaanist loobuda ning suure vastuvõtu asemel korraldada avatud uste formaadis tutvumispäev.“
Nädal enne üritust hakkas tõusma ka igapäevaste nakatujate arv ning 25. septembril otsustati külaliste nimekirja lühendada. ,,Muidugi oleks tahtnud kutsuda kõiki meie partnereid, meie valdkonna tegijad, turundusrahvas ning sõbrad, kuid ohutuse huvides tuli seekord selline otsus langetada ning kutsuda vaid kõige lähedasemad kliendid ja uue majaga seotud inimesed. Aga see loomulikult ei tähenda, et pidu pidamata jääks. Kui õhk on sõna otseses mõttes puhtam, tuleb ka see,“ kirjeldab Aavik.
Linditseremoonia jõudis kõigi agentuuri külaliste ja jälgijateni sotsiaalmeedia vahendusel reede hommikul ning sealt edasi võttis agentuur igal täistunnil vastu külalisi väiksemates gruppides. ,,Kõik said esmalt kergelt keha kinnitada ning seejärel tegime koos tiimijuhtide ja loovjuhiga majas tuuri. Muuhulgas sai iga külaline istutada meie päikeseterrassile ühe lille, mis kevadel õide puhkeb,“ kirjeldab Aavik päeva. Külalised said tutvuda uute ruumide ja võimalustega, lisaks viidi läbi lühiesitlus agentuuri uuest brändingust. Õhtu lõppes agentuuri töötajate ja ehitusega seotud võtmeisikute tänuüritusega. Päeva jooksul said majaga tutvuda ligemale sadakond agentuuri klienti.
Agentuuri andmeid:
- Agentuur La Ecwador sündis 1997. aasta 6. oktoobril ning on järjepidevalt kasvades üks vanimaid Eestis tegutsevaid reklaamiagentuure
- La Ecwador on iseseisev ja sõltumatu, s.t et agentuur ei kuulu rahvusvahelisse gruppi ega ketti ning seda juhib ettevõtte rajaja, ainuomanik ja tegevjuht Heily Aavik
- 2019. aastal pälvis La Ecwador teist korda Äripäeva Turunduse TOPis esikoha Edukate reklaamiagentuuride rivistuses. Esmakordselt pälvis agentuur sama tiitli 2002. aastal.
- 2010. aastal võitis agentuur Turundusteo Leiburi Saib lansseerimise eest
Eesti edukaim reklaamiagentuur La Ecwador värskendas uude majja kolimisega oma visuaalset identiteeti
Hetkel Äripäeva Turunduse TOsPi Eesti edukaim reklaamiagentuur 2019 tiitlit kandev agentuur La Ecwador avas 25. septembril Pirital oma vastvalminud maja nimega Loomevälja. Uue maja avamisel tutvustati ka agentuuri värskendatud visuaalset identiteeti, mis valmis koostöös Venemaal ja Austrias tegutsenud disainiagentuuriga.
Mitte ainult uue maja pärast
Põhjuseid oma nägu ja agentuuri brändi väärtusi uuendada oli mitmeid. Agentuuri tegevjuht Heily Aavik sõnas, et viimati, 2013. aasta sügisel tutvustatud identiteet oli küll paljudele tuttav ja armas, kuid selle vorm on ajale pisut jalgu jäänud. „Seitse aastat tagasi relansseeritud La Ecwadori bränd oli butiik-agentuuri kontseptsioon, mille peamine eesmärk oli pakkuda professionaalseid ja personaalseid turunduslahendusi eelkõige väikestele ja keskmise suurusega klientidele. Toona ütles ka meie lipukiri, et me võime olla oma klientidele nende turundusosakond, kes saadab neid igal sammul strateegiast, lahenduste väljatöötamisest ja elluviimisest kuni järel-uuringuteni välja. 2016. aastal spetsialiseerunud tiimidele üleminek oli tegelikult esimene märk, et reklaamiagentuure ootavad ajast tulenevalt ees sisulised muutused,“ tõdes Aavik. Tänaseks teenindab reklaamiagentuur La Ecwador Eesti mõistes suuri kliente ja turuliidreid ning portfelli kuuluvad teiste hulgas näiteks Nõo Lihatööstus, Circle K Eesti, Koduekstra ja K-rauta.
,,Aasta eest sai täidetud ka meie üks suuri eesmärke, milleks oli Äripäeva Turunduse TOPi vallutamine. La Ecwadori jaoks on alati olulised olnud töötavad lahendused, millega klient saab oma investeeringu tagasi. Seepärast oleme just eduka reklaamiagentuuri tiitlit pidanud kõige olulisemaks auhinnaks,“ kirjeldab Aavik. ,,Kuna üks suurem eesmärk sai täidetud, oli aeg järgmiseks peatükiks, et võtta vastu uusi väljakutseid ja eesmärke. Seda enam, et nüüdsest asume uues, regiooni moodsaimas reklaamiagentuuri hoones Loomeväljal.“ Aavik lisas, et kuna uus maja lähtub kaasaegse art-deco põhimõtetest, vajas ka agentuuri identiteet värskendust, kuna need kaks peaksid tingimata üksteist täiendama.
Keeruline lähteülesanne
Agentuuri loovjuht Taavi Lehari sõnas, et värskendust planeeriti juba rohkem kui aasta tagasi, kui visioon uuest majast oli üsna selge. Ülesande tegid keeruliseks mitu tahku, mida sooviti värskendusega näidata. ,,Peamiselt võib esile tuua neli erinevat märksõna, omadust või väärtust, mida soovisime uue brändinguga esitleda. Esiteks meie nimi ja ideoloogia ekvaatori-metafoori taga. Seejärel meie uue maja stilistika ja disain ning kolmandaks uhkuse tunne. Tavaliselt tahavad eestlased jääda väga tagasihoidlikeks ja introvertseteks, kuid tegelikult peaksime oma saavutuste ja tegevuste üle uhked olema. Ma ei nimetaks seda edevuseks, kui esitletakse midagi endale väärtuslikku ja olulist. Tingimata see uus maja ja ka mullu saavutatud tiitel on need, mis muudavad meid uhkeks ja seda soovisime esile tuua,“ kirjeldas Lehari. Neljandana tõi loovjuht välja agentuuri senise stiili. ,,Vahest kõige keerulisem oligi kogu ülesanne lahendada nii, et lõpp-produkt ütleks, et tegemist on ikkagi La Ecwadoriga. Ühesõnaga, see pidi jätkama seda loogilist teekonda, mida varasem identiteet alustas.“
Lehari meenutab üht kevadist koosolekut tegevjuhiga, kus võeti vastu otsus, et brändivärskendus valmib koostöös mõne välismaise agentuuriga. ,,Selleks oli mitu põhjust. Esiteks on meil viimased aastad olnud tõepoolest väga kiired ja täpselt nii nagu vanasõna kingsepa kohta ütleb, oli ka meil keeruline oma asjadega igapäevaselt tegutseda, sest kõige tähtsam on ikkagi meie klientide tööd ära teha.“ Aavik meenutab, et tegelikult ka eelmine logo ja korporatiivne stiil valmis koostööna ühe austraallannaga. ,,Meie agentuuri nimi viitab ekvaatorile ehk kahe pooluse kohtumiskohale. Tundub loogilisena, et meie brändi nägu valmib koostöös kahe agentuuri vahel. Ja kes meist ei tahaks ka aeg-ajalt kliendi rollis olla?“ Lehari täiendas, et tegelikult oli selline valik ka puhtalt uudishimu pärast: ,,Me tahtsime näha, kuidas välismaised agentuurid teistest kultuuriruumidest tegutsevad – kuidas nad ülesandele lähenevad, oma ideid presenteerivad ning arendavad?“
Kevadel suhtles Lehari mitme agentuuri ning disaineriga nii ladina-Ameerikast, Ühendriikidest kui ka Venemaalt, kus viimastel aastatel on pead tõstnud värske ja kaasaegse käekirjaga disainikoolkond. Lõplik valik langeski Austrias ja Venemaal tegutseva agentuuri Dreambrand Studios kasuks. ,,Põnevaks tegi valitud agentuuri veel iseasi, et nende asutaja, tegevjuht ja meie projektijuht tegutseb igapäevaselt Austrias Innsbruckis, kuid art director ja disainerid Moskvas. Seega koroona-ajale omaselt toimusid meil kohtumised videosilla kaudu, kuna osapooled asusid kolmes erinevas riigis,“ kirjelda Lehari.
Koostöö Austrias ja Venemaal baseeruva agentuuriga
Dreambrand Studio on iseseisev brändiagentuur, kelle portfoolios on lugematu arv visuaalse kommunikatsiooni ja graafilise disaini töid erinevatelt aladelt, alates finantstehnoloogia ettevõtetest ja pankadest ilusalongide, koolide ning Moskva linnani. Agentuuri kaasasutaja ning projektijuhi Irina Borchardti sõnul oli teise agentuuri briif ning töö üheaegselt lihtne ja ka väljakutseid esitav. ,,Lihtsamaks tegi protsessi iseasi, et seekord teadis klient meie valdkonnast ning saime kogu aeg dialoogis olla. Vaatamata sellele, et töö käis kolmes keeles, siis loomevaldkonnas räägime kõik universaalset keelt. Kuna tunneme mõlemad seda maailma põhjalikult, tekkis ka ühine arusaam vajadustest ja lahendustest. Väljakutseid aga esitas see, et me ei saanud füüsilisel kujul näha maja ja brändi uut kodu. Meie üheks veendumuseks on, et interjöör ja bränding peavad käima käsikäes ning agentuuri loovjuht Taavi saatis meile pidevalt infokilde, et meie ülevaade oleks võimalikult täpne.“
Lehari meenutas, et esimese kontseptsiooni tutvustus toimus juuni alguses, kui Dreambrand Studiol oli briif käes olnud vaid paar nädalat ning toimunud oli üks süvaintervjuu. ,,Ma sain nüüd ka ise aru, kuidas väline vaataja võib tihtipeale sind kuulates üsna kiiresti leida selle õige ’niidiotsa’. Tehes ka ise erinevaid brändinguprojekte, on see õnnestunud, kuid oma agentuuri brändingu puhul oli seda väga keeruline leida. Kuid Dreambrand pakkus õige lahenduse esimene kord välja ning edasised nädalad me lihvisime ja arendasime seda esimest kontsepti.“ Aavik lisas, et kui tavaliselt tahetakse agentuurilt ikka mitut kavandit, mille vahel valida, siis ise kliendi rollis olles, ei tekkinud selleks mingit vajadust.
,,Me oleme alati keskel, alati ühendav lüli ja särav teejuht“
Agentuuri La Ecwador eelmine logo sisaldas väikest vapimärki, mis koosnes asutamisaastast, ristatud pliiatsist ja pintslist ning kroonist. Kroon sai ka uue kontseptsiooni aluselemendiks, kuid nüüdsest avaldub see päikesekroonina, mis läheb kooskõlla ekvaatori kontseptiga. ,,Päike on ka art deco üks keskseid sümboleid ja kujundeid. Meile sümboliseerib päikesekroon nii kirjeldatud uhkust, valgust, selgust ja positsiooni,“ iseloomustas Lehari. Lisaks sümbolile ja värskendatud brändipiiblile viisime kooskõlla ka kogu brändistrateegia ning sisekommunikatsiooni stiili. 2019. aasta alguses tegime agentuurisiseselt küsitluse ja workshopi, millega kogusime kokku agentuuri kõikide töötajate mõtted, milline peaks meie agentuur paistma väljapoole, mis on meie väärtused ja milline peaks ta olema igale La Ecwadori töötajale. Need tulemused läksid samuti väljapakutud kontseptsiooniga kokku.“
Lisaülesanne
Agentuur La Ecwador brändingu ülesandega käis kaasas ka Loomeväljal asuva ruumidekompleksi ühendava brändi väljatöötamine. ,,Sellist ruumide kontseptsiooni pole meie teada kusagil mujal ning kindlasti on see väljakutse ühendada ühe loogilise katuse alla loomekohvik, seminariruumid, demoköök, foto-, video- ja helistuudio ning butiik-kino. Seda näitas ka majasisene nimekonkurss, sest selle õige nimeni jõudmine võttis pea pool aastat ja sadakond erinevat varianti,“ meenutab agentuuri projektijuht Maiken Veskimäe. Kompleksi nimeks sai lühike ja lihtne La We (hääldades pr.k. la vie – elu), milles sisaldub vihje nii La Ecwadorile kui ka selle inimestele. ,,Oma kõla poolest läheb jällegi kokku art deco-ga,“ lisab Lehari.
Dreambrandi poolt välja pakutud kontseptsioon „Space for creative minds“ kujutab kolme erinevat planeeti, mis omakorda moodustavad krooni. Planeedid iseloomustavad kolme märksõna kohvik, konverents, stuudiod. ,,La We brändiga töö jätkub ning hetkel veel arendame seda, kuid meil on päris põnev platvorm, millele toetuda. Saame selle koos oma uue näoga avaldada,“ kommenteeris Lehari. ,,Eks see on muidugi pisut irooniline, et agentuuri brändid on seotud pisut astronoomia ja -loogiaga, kuid samas on ka loovus piiritu. Ja kui see lugu jutustab ära kõik, mida oluliseks pead, siis järelikult see sobibki,“ võtab agentuuri loovjuht esitluse kokku.
Agentuuri uue identiteedi kohta saab presentatsiooni vaadata siit.
Turunduskohv La Ecwadoris saate fookuses on praegune kriis: milliseid vigu tasuks vältida ning kuidas turundusosakonnad peaksid praeguses olukorras reageerima, et tagada edu. Saates on reklaamiagentuur La Ecwador tegevjuht Heily Aavik ja loovjuht Taavi Lehari. Saadet juhib Hando Sinisalu.
Järelkuula saadet siit:
Tänavune kevad on olnud agentuuris erakordne. Üle kuu oleme töötanud koduses karantiinis ja olukorrast tingituna on tulnud kiirelt ajakohastada klientide kevadkampaaniad ning lisaks kõigele sellele aitasime Eesti lionitel kiiresti ette valmistada heategevuskampaania – Tänukõne Kiirabile.
Enne kampaania täpse fookuse väljatöötamist suhtlesime mitmete kiirabitöötajatega, kes on terve selle aja töötanud justkui “eesliinil”, pühendudes iga päev sellele, et eriolukord võimalikult valutult ning kiiresti lõppeks. Küsisime neilt, millest nad praegusel raskel hetkel, kõige enam unistavad. Mis saaks leevendada nende pingutusi ning kuidas saaksime meie, tavakodanikud, neid tänada selle teenistuse eest. Ühene ja selge vastus oli – puhkus.
Nii saigi kampaania fookuseks üleskutse, teha Tänukõne kiirabile, et kogutud annetuste abil kinkida neile puhkus pärast suurt tööd. Liidame tänu ja kiidame meie kiirabi nende pühendumise, kiiruse ja töökuse eest eriolukorras. Austame neid, kes on kõik need päevad väljas ning aitavad viiruselevikut takistada, andes inimestele abi, vaatamata sellele, et tihtilugu ei jõua kiirabitöötajad oma perede ja lähedaste juurde. Oluline on veel asjaolu, et väljateenitud puhkus on planeeritud Eesti armsates majatuskohtades, kellele saame samuti peale keerulisi aegu, natukenegi abiks olla.
Tänukõne kiirabile väljendub nii hea sõnaga meeles pidamisest, kuna lisaks heategevussumma kogumisele saab sotsiaalmeedia kanalites kirjutada omapoolseid tänusõnu meie kiirabitöötajatele. Kogume need kokku ning toimetame neile kõigile kohale. Teiseks ja peamiseks Tänukõne kiirabile väljundiks on annetuste kogumine telefonikõnede kaudu. Kui sinagi leiad võimaluse toetada kiirabitöötajaid, siis helistades numbritele:
- 9007024 annetad 5 eurot
- 9007025 annetad 10 eurot
- 9007026 annetad 25 eurot
Kui aga soovid ka oma ettevõttega kampaania edendamisele kaasa aidata kirjuta julgelt heily@laecwador.ee ning arutame läbi, kuidas seda parem teha. Kampaania kohta leiad rohkem infot https://lions.ee/tanukone/
Heily Aavik
Kampaania idee autor ja Lions Eesti kampaania töörühma liige
Reklaami- ja loomevaldkond – see on nagu mäestik, kus helgeid hetki iseloomustavad säravad tipud ja suurepärane vaade, seevastu mitte kõige paremaid päevi kujutavad jällegi valgusvaesed orud. Kahtlemata ei sobi selline “eriti vaheldusrikas pinnas” kõigile. Ent kui hakkame otsa vaatama vankumatule statistikale – siinkohal aastatele –, siis võime öelda, et on neid, kes sellele maastikule on oma jälje jätnud ning kelleta me oma igapäevi ette ei kujutaks.
Ja üks neist on La Ecwadori projektijuht Mairi Talving, kellel täitub agentuuris 15 aastat. Ent mis oleks ilusam, kui sellise särava tähise puhul iseloomustada Mairit kolleegide ja klientide, kes temaga aastate jooksul huvitavaid radu läbinud, silme läbi?
La Ecwadori tegevjuht Heily Aavik toob Mairi kohta välja järgmised mõtted:
“Mairi sattus La Ecwadori 2004. aasta suvel praktikale. Tollal õppis ta veel Tallinna Ülikoolis reklaamindust, tema õde oli meil agentuuris aga projektijuht. Peale praktikat oli Mairi ise väga aktiivne ja hoidis agentuuriga kontakti seni, kuni 2005. aasta aprillis ta projektijuhi assistendina tööd alustas. Mäletan Mairi esimest suurt projekti, milleks oli mitmepäevane messiüritus Tartus. Kuna minul oli ema sel ajal raskelt haige, saigi Mairi Tartus üksinda kogu projekti juhtida. Olen alati arvamusel, et inimesed tulevad ja lähevad põhjusega, kuid need, kes olulised – jäävad. Nii ongi Mairi La Ecwadori üks alustaladest ning tema panus agentuuri arengusse on olnud märkimisväärne. Selle kohta on isegi üks ütlus: klient valib agentuuri loovuse pärast, kuid lahkub halva projektijuhtimise tõttu. Need 15 aastat on toonud meile Mairiga rõõmsaid, aga ka raskeid hetki. Nii oleme üheskoos “mitu puuda soola ära söönud”, kuid alati on Mairil säilinud sihikindlus, pühendumus ja lojaalsus. See kõik on minu ja kindlasti paljude teiste silmis hindamatu väärtusega. Suur tänu Sulle, Mairi!”
Agentuuri kunstiline juht Anete Konno, kes muuseas töötab Mairiga peaaegu külg külje kõrval – tõsi, paar meetrit jääb puudu –, iseloomustab Mairit järgnevalt:
”Mairi on projektijuhtide QueenBee! Tiimijuhina hoiab oma karja ja annab piisavalt vabadust, et uute ideedega naasta. Ta on imetlusvääne naine, kelle kindlameelsus ja järjepidevus viivad sihile. Kui tööpinged on maandatud, siis saab lõputult nalja ja naeru. Samuti on Mairi parim kaaslane, kellega vaadata lõputult TLC seriaali “Say yes to dress”. Ta on võrratu – superkallis inimene”.
Loovjuht Taavi Lehari maalib Mairist järgneva pildi:
”Kuigi Mairi tähtkuju on sõnn, siis tegelikult on mul tunne, et see peaks olema kaksikud. Ja seda kõige paremas mõttes.
Mairi suudab korraga olla nii analüütiline, pragmaatiline kui ka äärmiselt piinliku korrektsusega projekti- ning samas ka vaba, loominguline, piiritu fantaasiaga loovjuht. Seda kogesin suurepäraselt ajal, kui ise ideekirjutajaks kasvasin. Mairi panus minu arengusse kasvatas mind ametialaselt selliseks nagu täna olen. Ta on oma tagasisides üdini aus, mis vahel võib küll valus olla, kuid tagasi mõeldes oli see ainuõige viis. Kui kedagi saaks hetkel Eestis nimetada Creative Account Manageriks, siis on see kahtlemata Mairi.
Teiseks suudab ta näha asju mitmest küljest, hoomates töid terviklikult. Ta mõistab nii kliendipoolset vaadet kui ka turunduslikku aspekti. Ta on kolleegidele usaldusväärne tiimikaaslane, tööst välisel ajal aga südamlik sõber. Mairi võib olla kindlameelne ja autoriteetne juht ning samal ajal ka väga hea ning toetav meeskonnakaaslane, kes kohtleb kõiki võrdselt ja austusega. Ta võib olla konstruktiivne kriitik aga ka tõeline ideede generaator. Tiimijuht, kes üheaegselt viib oma meeskonna halastamatult läbi tulest ja veest, kuid vajadusel on toetav, inimlik ja emalikult hooliv. Mairi on suure tähega Juht, kes koordineerib tegevusi ning vastutab kõige eest, kuid kes võib kiirel ajal ka ise lihtsamaid kujundusi, copysid ja muid töid teha – kasvõi disaineriga reede öösel vastu laupäeva pärast pingelist töönädalat kataloogi kokku panna.
Kuid mis on Mairi puhul kõige imetlusväärsem – kui arvestada just meie valdkonda – ta on alati tema ise, ilma igasuguse maski või fassaadita. Kui vahel heidetakse agentuuridele ning reklaamirahvale ette, et meis puudub siirus, siis Mairi on aus ning otsekohene. Selliseid inimesi on tegelikult vähe, kuid seda hindavad kõrgelt nii tema tiimikaaslased kui ka kliendid’’.
Mida arvavad Mairist aga kliendid?
AS Nõo Lihatööstuse müügi- ja turundusdirektor Simmo Kruustük ei jää sõnadega tagasihoidlikuks:
“Enne kui ma La Ecwadori uksest sisse astusin, teadis Mairi täpselt, mida vajan. Kohati on jäänud mulje, et Nõmme mändide all asuva La Ecwadori kontorihoone vundamendi on rajanud just Mairi, sest just vundament peab olema kindel, ajas vastupidav ning ei tohi mõraneda. Olen Mairiga koostööd teinud pikki aastaid ning võin siiralt kinnitada, et tegemist on Eesti ühe parima projektijuhiga, kes suudab mitte ainult täita kliendi soovi, vaid pakkuda selleks parimat lahendust ning öelda oma arvamuse välja isegi siis, kui see kliendile ei meeldi. Kindlasti ei ole AS Nõo Lihatööstus olnud kerge klient, kuid Mairi kohalolek ja valmidus olla olemas ka väljaspool tööaega muudab meie koostöö hindamatuks”.
Circle K Eesti AS turundusjuht Madli Merila räägib Mairist samuti rõõmsates toonides:
“Mairi mõtleb alati kaasa ja pakub omalt poolt ideid välja. Kuna meie valdkond on äärmiselt lai ning selles on palju spetsiifikat, suudab Mairi detailidesse süveneda ja leida lahenduse. Ja kes siis Mairi rõõmsat olekut ei teaks! Tema naer ja positiivsus on need, mille saame alati kahe käega vastu võtta”.
Kolleegid on lausunud, kliendid on rääkinud. Soovime Mairile edu tema tegemistes, loovrohkeid aastaid, sära ja rõõmsameelsust ning et ta juured oleksid agentuuri juures jätkuvalt sügaval. Suurimad tänud Sulle, Mairi!
Pildigalerii Mairist
Lennart Meri üks enim tähelepanu pälvinud tsitaate on ,,Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis.“ Mis siin salata, hetkel laiuv eriolukord, teadmatus ja teatav hirm on segi paisanud tõusujoones liikumise ning raputanud eriti turunduse ning loovmajanduse valdkondi. Teadmata ajaks edasi lükatud, tühistatud, vähendatud, sahtlisse pandud, asendatud – need on staatuse uuendused, millega iga päev kokku puutume.
Vahest on meelevaldne proovida vaadata seda mündi teist külge ning otsida kõige taustal positiivset. Sellised väljakutsed panevad meid tahes tahtmata väärtustama seda, mis igapäevases rutiinis juba tavaliseks on muutunud ning viivad meid tagasi kõige olulisema juurde. Ent kuidas on koroonast räsitud maailm ’väetis’ meie sektorile ning mil viisil see meile viljakust võib pakkuda?
Erilised Kuldmunad
Sel aastal oli mul võimalus töötada kohaliku loomevaldkonna kõige olulisemate auhindade žüriitöös. Kuldmuna 2020 kandis pealkirja ning juhtmõtet „Loovus liidab“. Praegune keeruline aeg revalveeris ning tõestas seda deviisi mitmekordselt.
Konkursi žüriitöö tõi eri nurkadest kokku kohaliku reklaami- ja turundusmaastiku valdkonna spetsialiste, et loovaid ideid ja teostusi tabada ning tunnustada. Märtsi keskpaika planeeritud statsionaarne žüriitöö ja gala olid vahest ühed esimesed suuremad ettevõtmised Eestis, mida ärev olukord otseselt mõjutas. Päeval, mil peaminister kuulutas välja esimese eriolukorra meie riigi ajaloos, olid Kuldmuna žüriiliikmed alustanud oma tööd Worklandis. Kui väiksemate mahtudega žüriid said oma töö tehtud ühe päevaga, siis rekordarvuga esitatud töödega reklaamižürii pidi silmitsi seisma küsimusega, kuidas töö lõpuni viia.
Teisel päeval ei kogunenudki me enam Maakri Worklandi, vaid hommikul puhuti tolm oma Skype-kontodelt ning liituti videosilla kaudu. Distantsilt ja eksprompt sellise töö tegemine oli esiti loomulikult vaevaline ning tekitas nii mõneski liikmes soovi töö edasi lükata, kuid esimehe kannatlik ja lahendustele orienteeritud hoiak ning žürii omavaheline motiveeritus kandis vilja, liites ühise eesmärgi nimel pingutama. Soov tunnustada ja välja selgitada eelmise aasta parimad keerulistest tingimustest hoolimata, liitis väga erinevate agentuuride, ametite ning kogemustega inimesi. Ma arvan, et see iseloomustab suurepäraselt ,,Loovus liidab“ mõtet, seda enam, et sel aastal oli väga palju tugevaid töid nii sotsiaalkampaania kui ka meisterlikkuse kategooriates, mis vajasid põhjalikku arutelu ning analüüsi.
Siinkohal tänan veelkord žüriiliikmeid ja Turundajate Liidu meeskonda, kes Kuldmuna 2020 nimel töötasid!
Sillad inimeste vahel
Eriolukord ei mõjutanud ainult žüriitööd, vaid sügisesse on edasi lükatud ka iga-aastane Kuldmuna gala, mis toob omavahel paljuski igapäevaselt konkureeriva reklaami-, turundus- ning kommunikatsiooni rahva üheks õhtuks kokku parimaid tunnustama, loovust tähistama ning pingeid maandama, üksteist liitma. Vaid nädal enne üritust pidi TULI ja korraldusmeeskond kogu stsenaariumi praktiliselt ümber kirjutama ning leidma võimalusi, kuidas aasta parimaid ikkagi vääriliselt tunnustada, galat pidamata. Samal ajal kui Kultuurikatlas oleks pidanud toimuma mitmesaja inimese ees tseremoonia ning after-party, koondusid sajad inimesed ekraanide ette ning ühinesid veebiülekandega. Tekkis sild, mis ühendas rohkem inimesi, kui Kultuurikatlasse mahtunud oleks.
See kõik meenutas mulle 2017. aasta suve, kui Tallinnas toimus Noorte Laulu- ja Tantsupidu „Mina jään“ ning paduvihmast tingituna pidid korraldajad ära jätma tantsupeo II etenduse. See aga tõi noored kokku Vabaduse väljakule oma tantsupidu korraldama, mis kandis peo mõtet ning ideed hoopis sügavamal tasandil edasi. Ühtlasi andis kindlustunde, et hoolimata ettetulevatest takistustest, on noored siin, et jääda. Ka Kuldmuna 2020 gala traditsioonilisel kujul ära jäämine oli kurb, kuid samas füüsiliselt eraldatud inimesi liitis just selline lahendus praegusel ajal veelgi paremini.
Ka agentuuril La Ecwador oli shortlistis kaks tööd esindatud: #samapaljuinimene kampaania üks lühifilmidest „Raheem“ ning Circle K Eestile valminud jõulutšekk disaini trükikategoorias. Viimane pälvis ka erilise tunnustuse ehk Vormimuna 2020. Omast kogemusest võin öelda, et auhinna pälvimine tekitas distantsist hoolimata suure kokkuhoiu tunde ning motivatsiooni eripaigus olevate kolleegide ning tiimikaaslaste vahel.
Tänaseks on enamus meist ilmselt harjunud igapäevaste videokoosolekute, pitchide ning kohtumistega. Kohati on mul tunne, et need on isegi intiimsemad, vabamad ja nii loomingulisust kui ka konstruktiivsust silmas pidades tõhusamad kui veel paar kuud tagasi toimunud ’kohtumised’. Lisaks tõuseb siin esile üks lisavõit, mida hetkeolukorrast kaasa võtta – aja kokkuhoid. Paari hetkega on võimalik kogu meeskond liita ühisesse keskkonda, isegi kui osapooled on erinevates Eestimaa nurkades. See võimalus ja valmisolek on tegelikult aastaid olnud, kuid inimene on ilmselt on harjumuste ning mugavustsooni ohver.
Piirangud tekitavad kasti
Ilmselt kaks hetkel enim tajutavamat nähtust on hirmutekitavad uudised ja sellest tulenev ärevus ning teisalt piirangud, mis on eriolukorra dikteeritud. Need on esiti tugevalt negatiivsete kontuuridega, mis suruvad inimesi justkui kitsamatesse kastidesse. Kui räägime nii loovusest kui ka ellujäämisinstinktist, siis inimese loomuses on nendest piiridest kuidagi vabaneda. Loovmaailmas nimetame seda ,,kastist välja mõtlemiseks“, inimeseks olemise puhul räägime soovist saavutada turvalisus, kindlus ja stabiilsus.
Kuidas praegune erakordne aeg loovuse valdkonda mõjutab? Toon küll vahest mitte just kõige parema, kuid siiski ühe värskeima näite kohalikust reklaamipraktikast. Mõne aasta eest kehtestati uus alkoholireklaamiseadus, mis tekitas palju segadust nii alkoholitootjates ja maaletoojates, reklaamitegijates, turundajates kui ka seaduse loojates. Uute reeglite järgi sai alkoholile kommunikatsioonitegevusi teha väga piiratult ning kohati isegi naeruväärselt. Kuid milline oli tagajärg? Pärast 2018. aasta maikuud, kui seadus jõustus, tekkis lausa alkoholivabade jookide (mis muuhulgas nägid praktiliselt identsed välja lahja alkoholi pakenditega) reklaamilaviin. Kuigi reklaamplakatil, -klipis kui ka bänneril ilutses 0-promilline märjuke, oli kogu reklaamikontseptsioon äratuntavalt ja isegi agressiivselt alkoholireklaamilik.
Praegune olukord näitab, et loovad inimesed adapteeruvad ning leiavad uusi võimalusi, kuidas tulemuslikult tegutseda. Aeg on muutunud ning oma tegevust tuleb kohandada vastavalt piirangutele, et tekiks rohkem just out-of-box ideid. Just nagu eelpool mainitud: peame tundma oma harjumusi ja mugavustsooni ning muutma tavapärast mustrit. Kuid selleks peab teadma ja mõistma, mida inimesed tahavad, mis omakorda viibki meid tagasi ellujäämisinstinkti juurde. Hirm, paanika ning ärevus tekitavad stressi ja muret, mis kulutavad energiat.
Vastumürk
Turvatunne, positiivsus, selgus ja siiras naer – need on “võtmesõnad”, mis aitavad meid hetkeolukorras energiat ammutada. Viimaste nädalatega on täiesti uue hingamise saanud meemi-kultuur oma tabavas ning teravas olemuses. Loomulikult on seda mõjutanud iseasi, et inimesed veedavad rohkem aega sotsiaalmeedias ning vajavad pidevalt uut sisu, ent teisalt on huumor ning kvaliteetne meelelahutus praegu just need, mis vähendavad nii murelikkust kui ka ängi, liites inimesi naeru kaudu. On oluline mõista (ka brändide ja ettevõtete seisukohast), mida inimesed vajavad ning mis annaks neile sära silmadesse, sest just praegu on parim aeg emotsionaalse sideme ehitamiseks. Ja see ongi mündi teine pool – unustada erinevused, tunda kuuluvust ning ühisosa, et koos seista keerulistele aegadele vastu.
Mõtle hetkeks nüüd, hea lugeja oma ettevõtmise seisukohast, kas ja kuidas saaksid sina antud olukorda leevendada? Kuidas bränd saaks olla nii aja- kui asjakohane (current) praeguses hetkes? Mil viisil saad luua emotsionaalse ning turvalise suhte oma tarbijaga? Ehk saan aidata seda leida.
– Taavi Lehari, agentuuri La Ecwador loovjuht
– kaanefoto autor Varje Härm
Liitu uudiskirjaga 