Turunduskohv La Ecwadoris saate fookuses on praegune kriis: milliseid vigu tasuks vältida ning kuidas turundusosakonnad peaksid praeguses olukorras reageerima, et tagada edu. Saates on reklaamiagentuur La Ecwador tegevjuht Heily Aavik ja loovjuht Taavi Lehari. Saadet juhib Hando Sinisalu.

 

Järelkuula saadet siit:

Tänavune kevad on olnud agentuuris erakordne. Üle kuu oleme töötanud koduses karantiinis ja olukorrast tingituna on tulnud kiirelt ajakohastada klientide kevadkampaaniad ning lisaks kõigele sellele aitasime Eesti lionitel kiiresti ette valmistada heategevuskampaania – Tänukõne Kiirabile.

Enne kampaania täpse fookuse väljatöötamist suhtlesime mitmete kiirabitöötajatega, kes on terve selle aja töötanud justkui “eesliinil”, pühendudes iga päev sellele, et eriolukord võimalikult valutult ning kiiresti lõppeks. Küsisime neilt, millest nad praegusel raskel hetkel, kõige enam unistavad. Mis saaks leevendada nende pingutusi ning kuidas saaksime meie, tavakodanikud, neid tänada selle teenistuse eest. Ühene ja selge vastus oli – puhkus.

Nii saigi kampaania fookuseks üleskutse, teha Tänukõne kiirabile, et kogutud annetuste abil kinkida neile puhkus pärast suurt tööd. Liidame tänu ja kiidame meie kiirabi nende pühendumise, kiiruse ja töökuse eest eriolukorras. Austame neid, kes on kõik need päevad väljas ning aitavad viiruselevikut takistada, andes inimestele abi, vaatamata sellele, et tihtilugu ei jõua kiirabitöötajad oma perede ja lähedaste juurde. Oluline on veel asjaolu, et väljateenitud puhkus on planeeritud Eesti armsates majatuskohtades, kellele saame samuti peale keerulisi aegu, natukenegi abiks olla.

Tänukõne kiirabile väljendub nii hea sõnaga meeles pidamisest, kuna lisaks heategevussumma kogumisele saab sotsiaalmeedia kanalites kirjutada omapoolseid tänusõnu meie kiirabitöötajatele. Kogume need kokku ning toimetame neile kõigile kohale. Teiseks ja peamiseks Tänukõne kiirabile väljundiks on annetuste kogumine telefonikõnede kaudu. Kui sinagi leiad võimaluse toetada kiirabitöötajaid, siis helistades numbritele:

• 9007024 annetad 5 eurot
• 9007025 annetad 10 eurot
• 9007026 annetad 25 eurot

Kui aga soovid ka oma ettevõttega kampaania edendamisele kaasa aidata kirjuta julgelt heily@laecwador.ee ning arutame läbi, kuidas seda parem teha. Kampaania kohta leiad rohkem infot  https://lions.ee/tanukone/

 

Heily Aavik

Kampaania idee autor ja Lions Eesti kampaania töörühma liige

Reklaami- ja loomevaldkond – see on nagu mäestik, kus helgeid hetki iseloomustavad säravad tipud ja suurepärane vaade, seevastu mitte kõige paremaid päevi kujutavad jällegi valgusvaesed orud. Kahtlemata ei sobi selline “eriti vaheldusrikas pinnas” kõigile. Ent kui hakkame otsa vaatama vankumatule statistikale – siinkohal aastatele –, siis võime öelda, et on neid, kes sellele maastikule on oma jälje jätnud ning kelleta me oma igapäevi ette ei kujutaks.

Ja üks neist on La Ecwadori projektijuht Mairi Talving, kellel täitub agentuuris 15 aastat. Ent mis oleks ilusam, kui sellise särava tähise puhul iseloomustada Mairit kolleegide ja klientide, kes temaga aastate jooksul huvitavaid radu läbinud, silme läbi?

La Ecwadori tegevjuht Heily Aavik toob Mairi kohta välja järgmised mõtted:

“Mairi sattus La Ecwadori 2004. aasta suvel praktikale. Tollal õppis ta veel Tallinna Ülikoolis reklaamindust, tema õde oli meil agentuuris aga projektijuht. Peale praktikat oli Mairi ise väga aktiivne ja hoidis agentuuriga kontakti seni, kuni 2005. aasta aprillis ta projektijuhi assistendina tööd alustas. Mäletan Mairi esimest suurt projekti, milleks oli mitmepäevane messiüritus Tartus. Kuna minul oli ema sel ajal raskelt haige, saigi Mairi Tartus üksinda kogu projekti juhtida. Olen alati arvamusel, et inimesed tulevad ja lähevad põhjusega, kuid need, kes olulised – jäävad. Nii ongi Mairi La Ecwadori üks alustaladest ning tema panus agentuuri arengusse on olnud märkimisväärne. Selle kohta on isegi üks ütlus: klient valib agentuuri loovuse pärast, kuid lahkub halva projektijuhtimise tõttu. Need 15 aastat on toonud meile Mairiga rõõmsaid, aga ka raskeid hetki. Nii oleme üheskoos “mitu puuda soola ära söönud”, kuid alati on Mairil säilinud sihikindlus, pühendumus ja lojaalsus. See kõik on minu ja kindlasti paljude teiste silmis hindamatu väärtusega. Suur tänu Sulle, Mairi!”

 

Agentuuri kunstiline juht Anete Konno, kes muuseas töötab Mairiga peaaegu külg külje kõrval – tõsi, paar meetrit jääb puudu –, iseloomustab Mairit järgnevalt:

”Mairi on projektijuhtide QueenBee! Tiimijuhina hoiab oma karja ja annab piisavalt vabadust, et uute ideedega naasta. Ta on imetlusvääne naine, kelle kindlameelsus ja järjepidevus viivad sihile. Kui tööpinged on maandatud, siis saab lõputult nalja ja naeru. Samuti on Mairi parim kaaslane, kellega vaadata lõputult TLC seriaali “Say yes to dress”. Ta on võrratu – superkallis inimene”.

 

Loovjuht Taavi Lehari maalib Mairist järgneva pildi:

”Kuigi Mairi tähtkuju on sõnn, siis tegelikult on mul tunne, et see peaks olema kaksikud. Ja seda kõige paremas mõttes. 

 Mairi suudab korraga olla nii analüütiline, pragmaatiline kui ka äärmiselt piinliku korrektsusega projekti- ning samas ka vaba, loominguline, piiritu fantaasiaga loovjuht. Seda kogesin suurepäraselt ajal, kui ise ideekirjutajaks kasvasin. Mairi panus minu arengusse kasvatas mind ametialaselt selliseks nagu täna olen. Ta on oma tagasisides üdini aus, mis vahel võib küll valus olla, kuid tagasi mõeldes oli see ainuõige viis. Kui kedagi saaks hetkel Eestis nimetada Creative Account Manageriks, siis on see kahtlemata Mairi. 

 Teiseks suudab ta näha asju mitmest küljest, hoomates töid terviklikult. Ta mõistab nii kliendipoolset vaadet kui ka turunduslikku aspekti. Ta on kolleegidele usaldusväärne tiimikaaslane, tööst välisel ajal aga südamlik sõber. Mairi võib olla kindlameelne ja autoriteetne juht ning samal ajal ka väga hea ning toetav meeskonnakaaslane, kes kohtleb kõiki võrdselt ja austusega. Ta võib olla konstruktiivne kriitik aga ka tõeline ideede generaator. Tiimijuht, kes üheaegselt viib oma meeskonna halastamatult läbi tulest ja veest, kuid vajadusel on toetav, inimlik ja emalikult hooliv. Mairi on suure tähega Juht, kes koordineerib tegevusi ning vastutab kõige eest, kuid kes võib kiirel ajal ka ise lihtsamaid kujundusi, copysid ja muid töid teha – kasvõi disaineriga reede öösel vastu laupäeva pärast pingelist töönädalat kataloogi kokku panna.

 Kuid mis on Mairi puhul kõige imetlusväärsem – kui arvestada just meie valdkonda – ta on alati tema ise, ilma igasuguse maski või fassaadita. Kui vahel heidetakse agentuuridele ning reklaamirahvale ette, et meis puudub siirus, siis Mairi on aus ning otsekohene. Selliseid inimesi on tegelikult vähe, kuid seda hindavad kõrgelt nii tema tiimikaaslased kui ka kliendid’’.

 

Mida arvavad Mairist aga kliendid?

AS Nõo Lihatööstuse müügi- ja turundusdirektor Simmo Kruustük ei jää sõnadega tagasihoidlikuks:

“Enne kui ma La Ecwadori uksest sisse astusin, teadis Mairi täpselt, mida vajan. Kohati on jäänud mulje, et Nõmme mändide all asuva La Ecwadori kontorihoone vundamendi on rajanud just Mairi, sest just vundament peab olema kindel, ajas vastupidav ning ei tohi mõraneda. Olen Mairiga koostööd teinud pikki aastaid ning võin siiralt kinnitada, et tegemist on Eesti ühe parima projektijuhiga, kes suudab mitte ainult täita kliendi soovi, vaid pakkuda selleks parimat lahendust ning öelda oma arvamuse välja isegi siis, kui see kliendile ei meeldi. Kindlasti ei ole AS Nõo Lihatööstus olnud kerge klient, kuid Mairi kohalolek ja valmidus olla olemas ka väljaspool tööaega muudab meie koostöö hindamatuks”.

 

Circle K Eesti AS turundusjuht Madli Merila räägib Mairist samuti rõõmsates toonides:

“Mairi mõtleb alati kaasa ja pakub omalt poolt ideid välja. Kuna meie valdkond on äärmiselt lai ning selles on palju spetsiifikat, suudab Mairi detailidesse süveneda ja leida lahenduse. Ja kes siis Mairi rõõmsat olekut ei teaks! Tema naer ja positiivsus on need, mille saame alati kahe käega vastu võtta”.

 

 

Kolleegid on lausunud, kliendid on rääkinud. Soovime Mairile edu tema tegemistes, loovrohkeid aastaid, sära ja rõõmsameelsust ning et ta juured oleksid agentuuri juures jätkuvalt sügaval. Suurimad tänud Sulle, Mairi!

 

Pildigalerii Mairist

Lennart Meri üks enim tähelepanu pälvinud tsitaate on ,,Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis.“ Mis siin salata, hetkel laiuv eriolukord, teadmatus ja teatav hirm on segi paisanud tõusujoones liikumise ning raputanud eriti turunduse ning loovmajanduse valdkondi. Teadmata ajaks edasi lükatud, tühistatud, vähendatud, sahtlisse pandud, asendatud – need on staatuse uuendused, millega iga päev kokku puutume.

 

Vahest on meelevaldne proovida vaadata seda mündi teist külge ning otsida kõige taustal positiivset. Sellised väljakutsed panevad meid tahes tahtmata väärtustama seda, mis igapäevases rutiinis juba tavaliseks on muutunud ning viivad meid tagasi kõige olulisema juurde. Ent kuidas on koroonast räsitud maailm ’väetis’ meie sektorile ning mil viisil see meile viljakust võib pakkuda?

 

Erilised Kuldmunad

Sel aastal oli mul võimalus töötada kohaliku loomevaldkonna kõige olulisemate auhindade žüriitöös. Kuldmuna 2020 kandis pealkirja ning juhtmõtet „Loovus liidab“. Praegune keeruline aeg revalveeris ning tõestas seda deviisi mitmekordselt.

 

Konkursi žüriitöö tõi eri nurkadest kokku kohaliku reklaami- ja turundusmaastiku valdkonna spetsialiste, et loovaid ideid ja teostusi tabada ning tunnustada. Märtsi keskpaika planeeritud statsionaarne žüriitöö ja gala olid vahest ühed esimesed suuremad ettevõtmised Eestis, mida ärev olukord otseselt mõjutas. Päeval, mil peaminister kuulutas välja esimese eriolukorra meie riigi ajaloos, olid Kuldmuna žüriiliikmed alustanud oma tööd Worklandis. Kui väiksemate mahtudega žüriid said oma töö tehtud ühe päevaga, siis rekordarvuga esitatud töödega reklaamižürii pidi silmitsi seisma küsimusega, kuidas töö lõpuni viia.

 

Teisel päeval ei kogunenudki me enam Maakri Worklandi, vaid hommikul puhuti tolm oma Skype-kontodelt ning liituti videosilla kaudu. Distantsilt ja eksprompt sellise töö tegemine oli esiti loomulikult vaevaline ning tekitas nii mõneski liikmes soovi töö edasi lükata, kuid esimehe kannatlik ja lahendustele orienteeritud hoiak ning žürii omavaheline motiveeritus kandis vilja, liites ühise eesmärgi nimel pingutama. Soov tunnustada ja välja selgitada eelmise aasta parimad keerulistest tingimustest hoolimata, liitis väga erinevate agentuuride, ametite ning kogemustega inimesi. Ma arvan, et see iseloomustab suurepäraselt ,,Loovus liidab“ mõtet, seda enam, et sel aastal oli väga palju tugevaid töid nii sotsiaalkampaania kui ka meisterlikkuse kategooriates, mis vajasid põhjalikku arutelu ning analüüsi.

 

Siinkohal tänan veelkord žüriiliikmeid ja Turundajate Liidu meeskonda, kes Kuldmuna 2020 nimel töötasid!

 

Sillad inimeste vahel

Eriolukord ei mõjutanud ainult žüriitööd, vaid sügisesse on edasi lükatud ka iga-aastane Kuldmuna gala, mis toob omavahel paljuski igapäevaselt konkureeriva reklaami-, turundus- ning kommunikatsiooni rahva üheks õhtuks kokku parimaid tunnustama, loovust tähistama ning pingeid maandama, üksteist liitma. Vaid nädal enne üritust pidi TULI ja korraldusmeeskond kogu stsenaariumi praktiliselt ümber kirjutama ning leidma võimalusi, kuidas aasta parimaid ikkagi vääriliselt tunnustada, galat pidamata. Samal ajal kui Kultuurikatlas oleks pidanud toimuma mitmesaja inimese ees tseremoonia ning after-party, koondusid sajad inimesed ekraanide ette ning ühinesid veebiülekandega. Tekkis sild, mis ühendas rohkem inimesi, kui Kultuurikatlasse mahtunud oleks.

 

See kõik meenutas mulle 2017. aasta suve, kui Tallinnas toimus Noorte Laulu- ja Tantsupidu „Mina jään“ ning paduvihmast tingituna pidid korraldajad ära jätma tantsupeo II etenduse. See aga tõi noored kokku Vabaduse väljakule oma tantsupidu korraldama, mis kandis peo mõtet ning ideed hoopis sügavamal tasandil edasi. Ühtlasi andis kindlustunde, et hoolimata ettetulevatest takistustest, on noored siin, et jääda. Ka Kuldmuna 2020 gala traditsioonilisel kujul ära jäämine oli kurb, kuid samas füüsiliselt eraldatud inimesi liitis just selline lahendus praegusel ajal veelgi paremini.

 

Ka agentuuril La Ecwador oli shortlistis kaks tööd esindatud: #samapaljuinimene kampaania üks lühifilmidest „Raheem“ ning Circle K Eestile valminud jõulutšekk disaini trükikategoorias. Viimane pälvis ka erilise tunnustuse ehk Vormimuna 2020. Omast kogemusest võin öelda, et auhinna pälvimine tekitas distantsist hoolimata suure kokkuhoiu tunde ning motivatsiooni eripaigus olevate kolleegide ning tiimikaaslaste vahel.

 

Tänaseks on enamus meist ilmselt harjunud igapäevaste videokoosolekute, pitchide ning kohtumistega. Kohati on mul tunne, et need on isegi intiimsemad, vabamad ja nii loomingulisust kui ka konstruktiivsust silmas pidades tõhusamad kui veel paar kuud tagasi toimunud ’kohtumised’. Lisaks tõuseb siin esile üks lisavõit, mida hetkeolukorrast kaasa võtta – aja kokkuhoid. Paari hetkega on võimalik kogu meeskond liita ühisesse keskkonda, isegi kui osapooled on erinevates Eestimaa nurkades. See võimalus ja valmisolek on tegelikult aastaid olnud, kuid inimene on ilmselt on harjumuste ning mugavustsooni ohver.

 

Piirangud tekitavad kasti

Ilmselt kaks hetkel enim tajutavamat nähtust on hirmutekitavad uudised ja sellest tulenev ärevus ning teisalt piirangud, mis on eriolukorra dikteeritud. Need on esiti tugevalt negatiivsete kontuuridega, mis suruvad inimesi justkui kitsamatesse kastidesse. Kui räägime nii loovusest kui ka ellujäämisinstinktist, siis inimese loomuses on nendest piiridest kuidagi vabaneda. Loovmaailmas nimetame seda ,,kastist välja mõtlemiseks“, inimeseks olemise puhul räägime soovist saavutada turvalisus, kindlus ja stabiilsus.

 

Kuidas praegune erakordne aeg loovuse valdkonda mõjutab? Toon küll vahest mitte just kõige parema, kuid siiski ühe värskeima näite kohalikust reklaamipraktikast. Mõne aasta eest kehtestati uus alkoholireklaamiseadus, mis tekitas palju segadust nii alkoholitootjates ja maaletoojates, reklaamitegijates, turundajates kui ka seaduse loojates. Uute reeglite järgi sai alkoholile kommunikatsioonitegevusi teha väga piiratult ning kohati isegi naeruväärselt. Kuid milline oli tagajärg? Pärast 2018. aasta maikuud, kui seadus jõustus, tekkis lausa alkoholivabade jookide (mis muuhulgas nägid praktiliselt identsed välja lahja alkoholi pakenditega) reklaamilaviin. Kuigi reklaamplakatil, -klipis kui ka bänneril ilutses 0-promilline märjuke, oli kogu reklaamikontseptsioon äratuntavalt ja isegi agressiivselt alkoholireklaamilik.

 

Praegune olukord näitab, et loovad inimesed adapteeruvad ning leiavad uusi võimalusi, kuidas tulemuslikult tegutseda. Aeg on muutunud ning oma tegevust tuleb kohandada vastavalt piirangutele, et tekiks rohkem just out-of-box ideid. Just nagu eelpool mainitud: peame tundma oma harjumusi ja mugavustsooni ning muutma tavapärast mustrit. Kuid selleks peab teadma ja mõistma, mida inimesed tahavad, mis omakorda viibki meid tagasi  ellujäämisinstinkti juurde. Hirm, paanika ning ärevus tekitavad stressi ja muret, mis kulutavad energiat.

 

Vastumürk

Turvatunne, positiivsus, selgus ja siiras naer – need on “võtmesõnad”, mis aitavad meid hetkeolukorras energiat ammutada. Viimaste nädalatega on täiesti uue hingamise saanud meemi-kultuur oma tabavas ning teravas olemuses. Loomulikult on seda mõjutanud iseasi, et inimesed veedavad rohkem aega sotsiaalmeedias ning vajavad pidevalt uut sisu, ent teisalt on huumor ning kvaliteetne meelelahutus praegu just need, mis vähendavad nii murelikkust kui ka ängi, liites inimesi naeru kaudu. On oluline mõista (ka brändide ja ettevõtete seisukohast), mida inimesed vajavad ning mis annaks neile sära silmadesse, sest just praegu on parim aeg emotsionaalse sideme ehitamiseks. Ja see ongi mündi teine pool – unustada erinevused, tunda kuuluvust ning ühisosa, et koos seista keerulistele aegadele vastu.

 

Mõtle hetkeks nüüd, hea lugeja oma ettevõtmise seisukohast, kas ja kuidas saaksid sina antud olukorda leevendada? Kuidas bränd saaks olla nii aja- kui asjakohane (current) praeguses hetkes? Mil viisil saad luua emotsionaalse ning turvalise suhte oma tarbijaga? Ehk saan aidata seda leida.

 

– Taavi Lehari, agentuuri La Ecwador loovjuht

– kaanefoto autor Varje Härm

 

– Heily Aavikut intervjueeris Marianne Liibert Best Marketingist.

– kaanefoto autor Jake Farra

Pildigalerii La Pere kodukontoritest

Meie sisuturundustiimi ideekirjutaja Timo rääkis suunamudijatest ja loovagentuuri koostööst. Seda kõike Äripäeva raadiosaates ”Turunduskohv La Ecwadoris”. Saadet juhib Hando Sinisalu.

 

Järelkuula saadet siit:

Autoriõigustese tundmine ja rahvaloomingu teoste kasutamine turunduses on oluline, kuid keeruline teema. Milliseid aspekte seejuures jälgida, räägitakse saates “Turunduskohv La Ecwadoris”.

Stuudios on reklaamiagentuuri La Ecwador juht Heily Aavik ja Advokaadibüroo Aavik & Partnerid vandeadvokaat ja partner Elise Vasamäe. Saadet juhib Hando Sinisalu.

 

Järelkuula saadet siit:

2019 hakkab läbi saama ning milline pöörane ja vägev aasta see meie jaoks olnud on – nimelt tunnustas Äripäev La Ecwadori reklaamiagentuuride TOPis esimese kohaga, meie uus maja Pirital sai nurgakivi ja kerkib kiiresti ning Marten sai endale uue arvutihiire. Kuid tunnustusi ja auhindu jagasime ka ettevõttes sees. Tänavused aasta parimad on teie ees!

Traditsiooni kohaselt jagasime auhindasid kokku kuues kategoorias ja siin on meie laureaadid:

AASTA KULLATÜKK:
Vallo Kivimaa/AD – kõige produktiivsem ja viljakam töötaja

Vallo võtab ette ja viib täide – ta teeb seda kiiresti, korralikult ning väga hästi. Vallo on juba mitu head aastat seda kategooriat vallutanud. Kuid mis mees see Vallo on?

Vallo teab kõigest kõike, isegi, kui see pole kujundamise või disainiga seotud. Ta jõuab tööle tihti esimesena, isegi enne agentuuri tegevjuhti, ning on suutnud kliendilehtede ja aastaraamatute disaini viia paljudel klientidel täiesti uue tasemeni.

,,Kui Vallo kätte projekt anda, siis teeb ta selle ära kiiresti ning korralikult!“ on lause, mis ikka ja jälle meie maja peal kõlab. Kes meie sotsiaalmeediat jälgib, siis on kindlasti tähele pannud, et seal figureerib tihti ka üks koerapoiss Loki, kelle Vallo alati suure heameelega tööle kaasa võtab. Täname Vallot ka selle eest!

Lisaks mängib Vallo arvutimänge ja loomulikult on ta ka selles kibe käsi. Kui La Ecwador oleks arvutimäng, siis Vallo oleks kindlasti MVP ehk most Most Valuable Player.

AASTA TIIMIJUHT:
Maiken Veskimäe/trükisetiimi juht – ületab eesmärke (näiliselt) mängleva kergusega

Kes ei tea, mida tiimijuhid teevad, siis nad juhivad meeskonda, kuid mitte ainult – nad peavad seda tegema edukalt. Muidu polegi varsti tiimi, mida juhtida.

Maiken hoiab ohjes trükisetiimi. Kõik, mis trükimusta kannatab, käib läbi Maikeni – visiitkaartidest aastaraamatuteni välja. Teised iseloomustavad Maikenit kui kindla ning otsekohese ütlemisega kolleegi. Lisaks on tal hea huumorisoon ning mõnusad ,,üle võlli’’ naljad.

Maiken on mitmekülgne – kiigates ta autosse, vaatavad tagaistmelt tihti vastu poksikindad ning golfikepid. Loodame, et uuel aastal paneb Maiken sama hea hooga edasi.

AASTA TURUNDAJA:
Maiken Veskimäe/trükisetiimi juht – hoiab La Ecwadori alati pildil

Kui teil on tunne, et te olete Maikeni nime siin artiklis juba näinud, siis see tunne on õige. Tõepoolest – Maiken sai sel aastal ka Aasta Turundaja tiitli!

Töö reklaamiagentuuris on alati mõnusalt kaootiline sümbioos projektidest, kliendikohtumistest, tehtud töödest ning üritustest. Kui nüüd tööpäeva tundidele täiesti ausalt otsa vaadata, siis muuks nagu aega ei jäägi, ent kuidagi suudab Maiken ka meie tegemistest sotsiaalmeediasse postitada pilte, teha lõbusaid looper’eid ning videoid. Tänu sellele oletegi kõigi meie põnevate tööde ja üritustega kursis. Maikenil on see juba mitmes aasta turundaja tiitel – tuleb välja, et ta jagab seda biiti päris hästi.

AASTA UUS TULIJA:
Marten Liivik/copywriter – parim täiendus aastal 2019

Marten ei ole mees metsast. Ta on noormees Sakust, kes tudeeris Emajõe Ateenas teatriteadust. Uhke värk. Mingi aeg otsustas ta meile tööle tulla ning sai ka.

Marten mõtleb suuri ideid, toimetab tekste ning parodeerib kõiki ja kõike tehes seda hästi. Ta oskab erinevaid näitlejaid, poliitikuid ja ka kaastöötaid väga andekalt järele teha. Näiteks ei ole talle mingi probleem Mihkel Raua või Vanamehe häälega endale kasvõi taksot tellida. Huumoriga on Martenil kõik paigas ning lai silmaring on tal samuti olemas. No küsige temalt midagi, kindlasti teab vastata. Soome kanalid levisid vist omal ajal Sakku ka, sest maailmaasjade ning ajalooga on ta väga hästi kursis. Lisaks osaleb Marten bändis: kui täpsem olla, siis tegeleb saalibändi ehk eesti keeli saalihokiga.

AASTA KOLLEEG:
Anete Konno/AD – meie kõigi lempar

Ja lõpuks tuli see ära! Anete on aasta lemmikkolleegi tiitli finaalis olnud juba mitu head aastat, kuid alati on keegi napilt selle eest ära napsanud. Aga mitte sel aastal! Ta on väga andekas disainer, kuid ka äärmiselt tore ja soe inimene.

Anete võib meie kontorist tavaliselt leida suure kuvari tagant, kus ta kael on pidevalt kaldu vasakule ja paremale, sest suurt pilti peab mõlemast küljest nägema. Peale selle, et ta hästi disainib, aitab ka teisi. Anetel on alati iga töö kohta midagi positiivset välja tuua ning ajurünnakut tehes on ta asendamatu kaaslane, kellega teistel loovus palju kergemini käima läheb. Kui ta ei oleks AD, siis kindlasti oleks ta väga hea copywriter.

AASTA KLIENT:
Mari-Liis Medar ja Helena Feofanov, Põldma Kaubanduse AS

Aasta kliendi valimine on raske, sest kliente on meil palju ning häid. Iga meie töötaja saab ühe hääle anda kliendile, kellega koostöö läheb eriti sujuvalt või kellega saanud midagi ägedat ning põnevat korda saata. Aasta kliendiks valitakse inimene mitte ettevõte.

Sel aastal osutusid võitjateks ettevõttest Põldma Kaubanduse AS Mari-Liis Medar ja Helena Feofanov. Mari-Liis on Denim Dreami Baltikumi brand manager ja stilist ning Helena on Põldma Kaubanduse AS digiturunduse juht. Tegelikult toredaid, asjalikke ning töökaid inimesi on Denim Dreami peres veelgi.

Kindlasti üks suur projekt, mida sel aastal aitasime ellu viia, oli juubelikampaania ,,Aitäh, et meid kannad!’’. See õnnestus väga edukalt. Nii Mari-Liisi kui Helena suurteks plussideks on analüütiline mõtlemine, ideede arendamine ning ka elluviimine. Lisaks on tegu väga soojade ja sümpaatsete inimestega, kellel on suurepärane huumorisoon.

Mari-Liisilt ja Helenalt küsisime, kas võit tuli üllatusena ning kuidas nad La Ecwadoriga koostööd iseloomustaksid:

,,Üllatus oli väga suur, kuna mainekaid kliente on La Ecwadoril palju. Põldma Kaubanduse ASi-ga kõikide klientide seast sel aastal silma paista on väga suur au ja tunnustus.

Koostöö La Ecwadoriga on kestnud aastaid ning ajas vaid paremaks muutunud. Hindame väga agentuuri pühendumist, kiirelt reageerimist ning „miski-ei-ole-võimatu“ suhtumist. Olulisteks märksõnadeks on kindlasti ka peen huumorimeel ning soe õhkkond, mis tiivustavad uute ning veelgi kihvtimate lahenduste loomisele. Koostöös sünnivad alati parimad ideed! Eriti inimeselt-inimesele suhtlus ja ühtse tiimi tunne läbi iga projekti.’’

 

Aitäh heade ning armsate sõnade eest Mari-Liis ja Helena ning usume, et uuel aastal jätkub koostöö sama rõõmsalt ning edukalt!

Suurem osa agentuurist on kolmekuningapäevani out-of-house ning söövad head pühadekraami, süütavad rakette ning kallistavad lähedasi. Kuid paar „valvearsti“ jäetakse ka üksinda koju, kes lahendavad kiireloomulisi töid ning jälgivad, et masinapark ei seiskuks.

 

Õnnitlused meie aasta parimatele! Suur tänu meie partneritele, sõpradele ja klientidele ning mõnusat kümnendivahetust! 2020 tuleb eriline!

La Pere

Detsembri keskel jõudis lõpule mitme aasta pikkune kohtuprotsess, mille keskmeks olid varalised ja moraalsed autoriõigused.

2017. aasta sügisel esitas ehtekunstnik Keiu Kulles hagi Saaremaa Piimatööstuse AS-i ja Agentuur La Ecwador OÜ vastu väidetavate autoriõiguste rikkumiste tõttu. 2019. aastal maakohtu otsuse edasikaebamist (Keiu Kullese hagi osaliselt rahuldanud otsuse osas) kõrgemates astmetes ei rahuldatud ning vaidlusele pandi lõplik punkt 2019. aasta detsembris, mil Riigikohus tegi määruse kostjate kassatsioonkaebuse menetlusse mittevõtmise kohta.

Kaasuse teeb huvitavaks aga iseasi, et autoriõigused kuuluvad Eesti rahvaloomingu teostele ülesehitatud ehtele, millele kohtu hinnangul kunstnik autoriõiguseid omab.

Tüliõuna alged pärinevad 2016. aasta sügisest

Kogu lugu algas 2016. aasta sügisel, mil Agentuur La Ecwador sai lähteülesande oma pikaajaliselt kliendilt. Saaremaa Piimatööstus oli valmis re-brändima oma viilujuustude pakendeid ning soovis agentuurilt visiooni uue pakendiseeria nägemusest.

Valmis üheksa eri ilme, kuid ühisele kontseptsioonile toetuvat pakendit. Kõiki pakendeid ühendas läbipaistev S-täht, kuid igal tootepakendil oli oma värviskeem ning üks disaineri poolt loodud graafiline joonstiilis illustratsioon, mis seostus juustu tüübi, nime või saaremaiste elementidega. Näiteks Kadaka Juustul oli pruunikas värviskeem ning illustratsiooniks kadakaoksa joonistus.

Muuhulgas kuulus seeriasse viilujuustu nimega Eesti Juust pakend, mida illustreeris Muhu preesi kujutis. Kuue kiviga rahvariietega või pidulikematel sündmustel kantud ehe on Muhumaale väga omane ning sobitus temaatiliselt illustratsioonidele ning täitis kliendi poolt  ülesandes  püstitatud ootusi. Pakendite disainer kogus materjale erinevatest preesidest ning joonistas kliendile valimiseks variatsioone.

2017. aasta hilistalvel ja kevadel lansseeris Saaremaa Piimatööstus järgemööda uued viilupakendid ning vahetas kõik senised pakendid uute vastu. Sama aasta kevadel jõudis Saaremaa Piimatööstusele teade ehtekunstnik Keiu Kulleselt, kes süüdistas ettevõtet tema originaalteose, omamata selleks Kullese luba, kasutamises ühel oma juustupakendil.

Saaremaa Piimatööstus teatas probleemist koheselt oma agentuuri, kes pakendiseeria disaini välja töötas. La Ecwador oli nõus asja uurima ning selgeks tegema, kuidas selline olukord on tekkinud ning kas süüdistusel on alust.

,,Igasugused sellised vaidlused ning konfliktid on äärmiselt kurnavad ning demotiveerivad, mistõttu soovisime ehtekunstnik Keiu Kullesega võimalikult rahumeelset ning konsensuslikku lahendust,“ selgitas agentuuri tegevjuht Heily Aavik. ,,Esmalt soovisime kuulda täpsemat süüdistuse sisu, kuna sellist probleemi  ei ole meil varem esinenud  ning meil ei olnud alust kahelda ka pikka aega valdkonnas tegevana olnud Art Directori ning juustupakendite disaineri professionaalsuses – kindlasti ei söandaks sellise resümeega disainer tahtlikult plagieerida.“

Kulles süüdistas Saaremaa Piimatööstust ja agentuuri tema originaalteose üks ühele kujutamises ühel Saaremaa Piimatööstuse juustupakendil. Plagiaadi aluseks tõi kunstnik esile foto, mille ta oli internetti laadinud ning mis sarnaneb pakendil kujutatud illustratsiooniga. Nii Saaremaa Piimatööstus, La Ecwador kui ka pakendi disainer tunnistavad, et illustratsioonil ning fotol kujutatud preesil on küll palju sarnasusi, kuid täielikku mahajoonistamist või fotost nn vektortüüpi illustratsiooni trace-mist omaks võtta ei saa. Samamoodi on mõlemal preesil – so nii Keiu Kullese tehtud preesil kui ka agentuuri Art Directori kujundatud preesil väga palju sarnasusi Muhu rahvuspreesidega.

Väike maa rahvuspärimuse ning originaalloomingu vahel

Antud pakendeid disaininud Art Director kirjeldas oma tööprotsessi järgmiselt. Kuna üldiselt oli kõikidel seeria toodetel nimetused ja tooteomadused juba olemas, st et turul eksisteerisid juba re-brändimist ootavad tooted, siis võttis ta aluseks olemasoleva info, et sobiv värviskeem ning sobiv illustratsioon välja töötada. Antud märksõnadest leidis ta potentsiaalsed kujundid ja objektid, mida pakenditel kasutada ning joonistas visandid erinevatest illustratsioonidest, mis saadeti kliendile vaatamiseks ja kommenteerimiseks. Antud tagasisidest lähtuvalt valmis paarkümmend erinevat illustratsioonide kavandit, millel kujutati nii loomi, inimesi, taimi kui ka inimese loodud objekte, nt tuulik, prees kui ka rehielamu.

Käesoleva loo keskmes oleva Eesti Juustu pakendil soovis klient kujutada autentset Saare maakonnale omast rahvuslikku ehet, eeskätt siis preesi, sõlge või prossi. Disainer pakkus välja erinevaid ehete pärimuslikke tüüpe, muuhulgas traditsiooniline hõbesõlg, rippuvate helmestega ehe kui ka Muhu kuuesilmaline prees.

Edasi otsustati minna Muhu preesi motiiviga ning disainer töötas läbi erinevaid jooniseid ja fotosid Muhu preesidest ning joonistas lähtuvalt materjalist mitu erinevat nägemust, millest üks osutus kliendi poolt valituks. ,,Kuna plagiaat ning autoriõiguste teemad on disainis pidevalt päevakorralised ning paljuski kasutataksegi disainiteenust originaalsuse saamiseks, siis igalt poolt materjali endale päris kokku ei koguta ning uurimistöö ajal on allikate kontrollimine juba tõepärasuse suhtes väga oluline,“ sõnab disainer.

Disainer kommenteeris, et tol korral ei kasutanud ta visuaalseid  materjale, millel puudus viide autoriõigustele foto või ehte disaini suhtes ning toetus varasematele uurimustele ning materjalidele, mis presenteerisid kas museaale või reproduktsioone. Kui valimisse võis sattuda ka Keiu Kullese ehet kujutav foto, siis igal juhul puudus sellel viide sellele, et foto või ehe on kaitstud autoriõigusega või et tegemist on originaalloominguga. Tänaseks on Kullese kodulehel kõikidele fotodele hoiatus lisatud.

Valitud prees tundus aga ehtekunstnik Keiu Kullesele äärmiselt tuttav ning sarnane tema poolt valmistatud ehtega, mis on loodud Muhu rahvuspreesi järgi. Sarnaseid ehteid müüs kunstnik väärtusega umbes 130€. Saaremaa Piimatööstusele esitas Kulles ja tema esindaja, advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Viive Kaur, enne kohtusse pöördumist kahjunõudeks 5 000€ põhjendusega, et tema originaalehte järgi loodud illustratsiooniga teenib piimatööstus tulu.

Läbirääkimised jooksevad liiva ning nõue kasvab iga päevaga

,,Ehtekunstniku poolt esitatud nõue tundus nii agentuurile kui piimatööstusele enneolematult suur, kuna ilmselt iga Eestis toiduainetööstuses kui ka turunduses töötav inimene teab, et puhtalt üks illustratsioon pakendil ei teeniks tootjale selliseid kasumeid,“ kirjeldas Heily Aavik oma üllatust sellisest nõudest.

Vaatamata esimesele šokile soovisid agentuur ja piimatööstus Kullese ning tema esindajaga läbi rääkida, et leida optimaalne ning rahuldav lahendus kõigile osapooltele. Kuna kunstniku poolt tunnetati koheselt väga tugevat vastuseisu tema ehtele sarnaneva illustratsiooni kasutamisest, tulid agentuur ja piimatööstus vastu ning väga kiiresti võeti preesi illustratsiooniga pakendid müügilt maha ning asendati uue pakendidisainiga, erinevad reklaammaterjalid ja visuaalid muudeti vastavalt.

Läbirääkimised muutusid üha kriitilisemaks, kuna Kullese esialgne nõue hakkas kasvama ning ehtekunstnik ei soovinud edasisi läbirääkimisi pidada. Lahendus ei tulnud isegi siis, kui agentuur pakkus lõpuks esialgu pöörast 5 000€ kahjuraha. Mõne kuuga oli Kullese nõudmine kasvanud 13 500 euroni. Samal ajal võttis Kullesega ühendust ka vastutav disainer, kes soovis kunstnikuga kohtuda ning olukorda selgitada, kuid ka see lõppes fiaskoga – piltlikult viskas Kulles disaineri oma ateljeest välja, öeldes, et teda ei huvita, miks selline olukord on tekkinud, ning ta tahab vaid kahjuraha.

Liivajooksnud protsess halvas kõiki osapooli ning kuna kahjunõue aina suurenes, tunnetasid piimatööstus ja agentuur väljapressimist. ,,Sellises olukorras, kus on praktiliselt võimatu mingitki ühist lahendust leida, ning kus üks pool lihtsalt soovib aina rohkem, ei jää muid võimalusi, kui lahendust leida kohtust. See oli tõepoolest viimane valik ning tuletan meelde, et kohtusse kaebas asja Kulles, mitte meie. Nüüd tagantjärele vaadates tundub, et tegemist oli alles kõige algusega,“ kirjeldab Aavik tollast situatsiooni.

,,Küsimus polnud ju selles, kas Kullese ehe ning pakendil olev illustratsioon on sarnased. Jah, need on sarnased. Kuid kas tegemist on plagiaadiga? Või kas siis, kui indiviid võtab aluseks rahvusloomingu, teeb selle ainetel praktiliselt identse eseme ning paneb sellele autorimärgi külge, pole tegemist plagiaadiga? Mingisugune väga tugev iroonia oli selles situatsioonis sees ning selliste summade nõudmine ühe illustratsiooni eest on absurdne. Eriti, kui hageja toob ettekäändeks, et vaatas nii agentuuri kui piimatööstuse majandusaasta käibeid ning kindlasti on mõlemal poolel selline summa kohe taskust võtta.“

Kohtuprotsess liigub vaevaliselt

Teadagi jahvatavad kohtuveskid aeglaselt ning tõendite ja andmete kogumine võttis mitmeid kuid. Pidevalt takerdus protsess erinevate probleemide taha, millest ühe moodustas sobivate ekspertide puudus Eestis. Kohus nõudis kostja (agentuuri ja piimatööstuse) poolt sobivaid eksperte, kes annaksid oma hinnangu illustratsiooni ja foto sarnastustele või erinevustele ehk sisuliselt arvamust, kas nende arvates on tegu plagiaadi ja koopiaga.

Agentuur La Ecwador esitas kohtule mitmete tunnustatud ja nimekate Eesti fotograafide, etnoloogide, disainerite ja teiste kodumaiste agentuuride spetsialistide erapooletud eksperthinnangud, kuid mitte ükski neist ega nende hinnangutest sobinud kohtule. Ainus eksperthinnang, mis kohtule kvalifitseerus, oli Kullese ametikaaslase Kärt Summataveti analüüs, mille esitas hagija. See tähendab seda, et Eesti disaineritel justkui puuduvad sellistes kaasustes eksperdid, kes saaksid kohtule kvalifitseerivat hinnangut pakkuda õiglase ning laiapõhjalise lahendi loomisel.

Paralleelselt raputab Eesti loovmaastikku sarnane juhtum, mis hõlmab rahvusvahelist tipptegijat

Umbes samal ajal, 2018. aasta kevadel, raputab Eesti reklaamimaastikku rahvusvaheline plagiaadiskandaal, kus ühe kodumaise agentuuri loodud pakendisari saab süüdistuse maailmakuulsa illustraatori loomingu kasutamises.

Tegemist oli arusaamatusega, kus info kadus töö üleandmise protsessis projekti heaks töötanud vabakutselise disaineri ja agentuuri tegevtöötajate vahel ning pakenditele jõudsid arendusfaasis kasutatud kujundused, mille autoriks on maailmakuulus illustraator Malika Favre. Favre illustratsioone oli kasutatud inspiratsiooniks ning visuaalseks suunaks, kuid mitte lõplikele pakendile jõudvate kavandite illustratsioonidena. See infokild kadus tööprotsessis.

Ometi sai juhtum üsna kiire ning mõlemaid osapooli rahuldava lahenduse ning kuigi see kaasus sarnaneb väga käesoleva artikli juhtumile, oli kahjunõue kordades väiksem kui Kullesel. Seda enam, et Favre on oma ala globaalne superstaar, tema illustratsioonide plagiaate kasutati rohkem kui ühel pakendil ning antud pakendiseeria võitis ka enne plagiaati Kuldmunade jagamisel auhinna.

,,Õigus on õigus, olenemata sellest, kas oled Eestis tuntud ehtekunstnik või maailmakuulus disainer, kuid samas juhtub selliseid asju aeg-ajalt loomevaldkonnas üle maailma nii ehk naa,“ kirjeldab kaasust agentuur La Ecwador tänane loovjuht Taavi Lehari. ,,Küsimus on selles, kuidas ja miks need juhtuvad; milline on eksimusest tekkinud tegelik kahju ning millist mõju eksimus avaldab. Kui ühel pool on mitu plagieeritud illustratsiooni, globaalselt tunnustatud disainer ning auhinnad ja teisel pool osaliselt sarnane illustratsioon ühel pakendil, kuid mille kahjunõue on mitmeid kordi suurem, siis tekib paratamatult tunne, et tegemist on väljapressimisega.“

Maakohtu lahend

2018. aasta lõpus langetas maakohus otsuse Kullese kasuks ning nõudis agentuurilt ja piimatööstuselt välja 10 154€, millest 2 950€ oli varalise kahju hüvitis, 4 000€ on mittevaralise kahju hüvitis ja 3 204€ kohtueelsed õigusabikulud. Samuti pidid kostjad hüvitama mõlema poole õigusabile kulunud vara, mh 17 838,5€ Keiu Kullese advokaadikulud. Kohus otsustas, et Saare Juustu pakendil kujutatud rahvuslik Muhu prees on Keiu Kullese autoriõigusega kaitstud ning agentuur on eksinud.

Maakohus rahuldas Kullese nõude osaliselt, st et kui Kulles oleks algselt esitatud nõude 5 000€ vastu võtnud, oleks ebamõistlikult suur menetluskulude summa ära jäänud.

2019. aasta algul esitatud apellatsiooni ei rahuldata ringkonna astmes ega riigikohtus.

Mis on selle kaasuse õppetund loomemajandusele ja -ettevõtetele?

Agentuuri tegevjuht ütleb, et käesolev lahend mõjutab tegelikult otseselt kõiki loomeettevõtteid, sh reklaami- ja disainiagentuure. „Sisuliselt ütles kohus, et igasuguseid moraalseid ja varalisi autoriõiguseid, mille raames pole lepinguga kokkulepitud nende kasutamine, kasutades on õigus nende loojal nõuda tasu ka pärast väljatöötamise eest esitatud arvet,“ kommenteerib Aavik.

,,Oletame, et disainiagentuur X loob täna ettevõttele Y logo, siis kuigi ettevõte Y hakkab logo kasutama oma kommunikatsioonis, jäävad varalised autoriõigused ikkagi loojale ehk disainiagentuurile. See aga omakorda tähendab, et kui ettevõte Y hakkab hiljem mõne teise agentuuriga koostööd tegema, kus muuhulgas samuti seda logo oma töös kasutama hakatakse, on logo loonud disainiagentuuril X õigus selle eest raha nõuda.“ Aavik rõhutab, et siinkohal pole isegi vahet, kas algselt oli logo väärtus arvel 1000€ või 10 000€, sest agentuur X saab nõuda sellist summat, mida ise soovib.

Üle kahekümne kahe aasta valdkonnas aktiivselt tegev olnud Heily Aavik sõnab, et tema kogemus autoriõiguste rikkumise kohta on näidanud, et üldjuhul on Eesti klient arvamusel, et nemad ei pea autoriõiguste eest agentuurile tasuma. Agentuurile makstakse küll disaini või loovlahenduste väljatöötamise eest, kuid varalistest autoriõigustest ei soovita kuuldagi. ,,See kaasus annab loomevaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele hea motivatsiooni autoriõigustega kaitstud teoste seaduslik kasutamine üle vaadata ning tuvastatud rikkumise korral utoopilisi kahjunõudeid esitada.“

Aavik tõdeb, et loomulikult pole selline praktika täna Eesti loomemajanduses veel tavaline, kuid käesolevast lahendist tulenevalt saaksid loomeettevõtted just niimoodi käituma hakata ning sarnase menetluse puhul väga palju oma varaliste ja moraalsete autoriõiguste eest raha sisse nõuda. ,,See lahend mõjutab meie valdkonda mitmes aspektis. Esiteks äsja kirjeldatud varaliste ja moraalsete autoriõiguste eest kahjunõude esitamine.

Teiseks, kuidas teenitakse raha meie Eesti pärimusega. Võtame näiteks veel ühe tuntud rahvusliku elemendi – Muhu seeliku. Näiteks võtan ma Muhu neiu rahvariidekomplekti kuuluva kollase seeliku, muudan seal pisut mustrit ja siis ütlen, et see „disain“ kuulub mulle ning kui keegi seda kasutab, peab mulle maksma kahjutasu. Kurioosne on, et mitte keegi ei saa ju aru, et tegemist on uue nö originaalteosega, mitte aga rahvaloominguteoseks oleva Muhu seelikuga.

 

Lisaks näitas konkreetne lahend seda, kuidas kohtusüsteem suhtub meie valdkonna spetsialistidesse – mitte ükski meie pakutud oma ala tipptegijast ei kvalifitseerunud piisavalt adekvaatseks eksperdiks, mis näitab, et disainivaldkonnas on raske end õigusemõistjate ees kaitsta,“ võtab Heily Aavik protsessi kokku.

Ning viimaks, mis on vahest meie valdkonnas ka kõige olulisem ning elementaarsem tarkus – alati usalda, kuid kontrolli! ,,Igasuguse loometöö viljelejatele on see kuldreegel ning isegi, kui tunned end enesekindlalt ja tead, et pole kellegi teise teost varastanud või kopeerinud, tasub oma tööd ning arendusi näidata teistele, näiteks kolleegile.“ Aavik paneb kõigile südamele, et kontrollitaks ja vaadataks kõik autoriõigustega seonduv üle, et lepingud ja kokkulepped oleksid kirjalikult sõlmitud ning tõendatavad.

Kostja esindaja, vandeadvokaat Elise Vasamäe, kommentaar

Agentuuri ja piimatööstuse esindaja protsessis, vandeadvokaat Elise Vasamäe kommenteeris 2019. detsembris kaasust järgmiselt: ,,Eesti rahvaloominguteoste kaudu säilib meie kultuuripärand. Autoriõiguse seaduse järgi on rahvaloominguteosed vabalt kasutatavad, nendele ei kohaldu autoriõiguslik kaitse. Seega kõik isikud peaksid saama Eesti kultuuripärandisse kuuluvaid rahvaloominguteoseid, sh Muhu rahvuspreese, vabalt kasutada, et aidata sellega mh kaasa meie kultuuripärandi edasikandmisele ja tagada kultuuripärandi säilimine.

Olukorras, kus isik kasutab teatud piirkonna traditsioonilisi meetodeid ehte loomiseks, mis oluliselt ei erine rahvaloominguteostest, ei tohiks sellele isikule anda autoriõiguseid taolisele rahvaloominguteosega väga sarnasele objektile. Vastasel juhul tekib olukord, kus on palju sarnaseid teoseid, millest osadele kohaldub autoriõigus ja osadele mitte.

Käesolevas kaasuses tehtud kohtuotsus tundub olevat tekitanud õigusliku ebakindluse selles, millised Eesti kultuuripärandisse kuuluvad teosed on vabalt kasutatavad rahvaloominguteosed ja millistele rakendub autoriõiguslik kaitse (so milliste teoste kasutamine ei ole vaba ja eeldab autori nõusolekut). Selle tulemusena saab takistatud ilmselt kõikide rahvaloominguteoste kasutamine, kuna inimesed ei saa olla enam kindlad, kas rahvaloominguteos on ikka vabalt kasutatav rahvaloominguteos või mitte. See ei saa aga olla Eesti autoriõiguse seaduse tegelik mõte ega eesmärk.“

Saaremaa Piimatööstuse esindaja, tollase juhatuse esimees Ülo Kivine kommentaar

,,Kusagil 2016. aastal asusime agentuuriga La Ecwador ette valmistama Saaremaa juustupakendite ühtset disainikontseptsiooni. Selleks andsin tööstuse poolt lähteülesandeks kasutada erinevatel juustupakenditel Saare- ja Muhumaaga seotud elemente. Samuti soovisime, et kasutatud elemendid oleksid mitte fotode vaid nn pliiatsi joonistustena.

Agentuur esitles palju erinevaid variante,  mille  käisime omakorda majasiseselt läbi ja lõpuks sai tehtud valik. Kõik toimis, uued pakendid jõudsid turule ning need võeti ka tarbijate poolt hästi vastu.

2017. aasta kevadel saime Cobalti büroost kirja, milles väideti, et ühel meie juustupakendil on kasutatud ehtekunstnik Keiu Kullese Muhu preesi. Õige pea anti mõista, et peaksime maksma ca 5 000€ ja siis ollakse rahul.

Kuivõrd Saaremaa Piimatööstus oli töö tellija ja meile esitleti valmis kujundused, arutasime seda reklaamiagentuuriga. Nendepoolne seisukoht oli, et kuivõrd kõigi pakendite illustratsioonid lõi siiski nende kunstnik ja pliiatsi tööna, ei ole süüdistuse sisu realistlik. Agentuuri seisukoht oli, et kuivõrd Muhu prees on rahvalooming, siis ei saa keegi seda enda omaks pidada ja siin ei saa teha ka suuri muudatusi, vastasel korral ei ole see enam autentne Muhu prees.

Kuivõrd kiri ja kahjunõue oli suunatud piimatööstusele, võtsime ühendust Keiu Kullesega. Kunstnik ütles, et tema ei räägi meiega ja kõigis küsimustes tuleb pöörduda tema advokaadi, vandeadvokaat Viive Kaur, poole.

Õige pea kasvas summa juba 10 000 euroni ja leidsime koos oma esindaja ning agentuuriga, et see on selge väljapressimine ning sellega ei saa nõustuda. Eriti hämmastav oli hilisem hagija väide, mis toodi välja ka kohtus, et teil (so Saaremaa Piimatööstus AS ja Agentuur La Ecwador OÜ) on nii suured käibed. Sellega viidati iseasjale, et käibeid, mis ei näita tegelikult ju ettevõtete kasumit, aluseks võttes, ei tohiks soovitud summa kostjatele probleem olla.

Töörahu hoidmiseks ja protsessi kiirendamiseks muutsime agentuuriga koheselt Eesti Juustu pakendi disaini, mis jõudis õige pea turule, vahetades välja tüli tekitanud illustratsiooniga pakendid. Need on turul siiani. Julgen arvata, et ka tarbijail jäi see märkamata, sest nii tüli tekitanud pakend kui uus versioon on väga sarnased.“