Kuidas ebahuvitavast teemast rääkida põnevalt?

Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Mõelda vaid, kui härra Luts oleks ’’Kevades’’ kirjutanud, et kui Arno isaga kooli jõudis, polnud tunnid veel alanud ja koolimaja uks oli lukus. Siis oleksime hea mitu lehekülge saanud lugeda, kuidas Arno koos isaga köstrit taga otsib ja akende taga kolistab. Kuid Luts kirjutas, et tunnid olid juba alanud. See tähendab, et tegevus juba käis ning meie peategelane oli tundi hiljaks jäänud. Kuna Arnoga oli koolmeistril kiire, siis ta pandi ruttu istuma pikkade juustega poisi kõrvale. Kästi kirjutama hakata ja tubli poiss olla. Arno kirjutas hetkeni, mil pikkade juustega poiss tuli tema kõrva juurde ning küsis sosinal: ’’Mis koolmeister ütles, kui te tema toas olite?’’. Nii algaski Arno ja Tootsi tutvus siis, kui tunnid olid juba alanud. Ilmselgelt on iga loo algus äärmiselt tähtis. See määrab tooni ning annab aimu ka autori kirjutamisstiilist.

Näost näkku on lihtsam

Loo rääkimisega näost näkku on mõnevõrra lihtsam. Mõelge kasvõi viimase koosviibimise või peo peale, mida külastasite. Võib-olla rääkis keegi peolistest mõne naljaka loo. Läksite pärast tööle ning tahtsite kuuldud lugu sama naljakalt teistele edasi rääkida. Kuid ei olnud enam naljaks, no üldse kohe mitte. Mis siis juhtus? Kui lugu jutustada näost näkku, siis aitab kõnelejat näo- ja kehamiimika, asukoht, ümbritsevate inimeste reaktsioon, hääletoon, kiirus jne. Neid omadusi, mis jutu huvitavaks muudavad on palju. Kõik inimesed ei räägi ühtemoodi põnevalt ja meeleolukalt ning see on täiesti normaalne. Inimesed ongi erinevad. Küll aga pole erinev tõsiasi, et kõigile meeldib rohkem kuulata põnevat kui igavat juttu. Mida siis teha ebahuvitavate või igavate toodetega, mille kohta ka kõik põnevat juttu ootavad? Näiteks, mis lugu te räägiksite siis, kui te olete bränd, kes müüb autorehve või näiteks blendereid?

Nunnu smuutide valmistaja või tehnikat purustav monstrum?

Kannmikser ehk blender ei tundu esialgu väga seksikas toode, mida turundada. Isegi mitte Youtube’i kanalis. Nii ei mõelnud õnneks blendereid tootev ettevõte nimega Blendtec, kes tegi Youtube’is pikka aega videoid nimega ‘’Will It Blend?’’. Kogu idee seisnes selles, et igas videos näidati erinevaid asju, mida on võimalik blenderisse toppida ning peeneks purustada. Neile polnud miski püha. Kõik sobis, alates marmorkuulidest ning lõpetades sülearvutite ja nutitelefonidega. Nende videosid on vaadatud miljoneid kordi ning väidetavalt tõstis selline turundustegevus nende müüki lausa 1000%! Missugust lugu meile asjade pulbriks tegemisega, siis jutustati? Kindlasti seda, et nende blenderid on väga võimsad. Kui ikka sülearvuti purustamisega saab Blendteci kannmikser mängleva kergusega hakkama, siis külmutatud marjad on selle monstrumi käes käkitegu. Nii arvasid ka kõik miljonid Youtube’i vaatajad ning Blendteci müüginumbrid tõusid taevasse.

Külm tükk külmkapis ehk kõige kuumem teema, millest rääkida

Mida põnevat räägib meile valge plastmassist rest, mis teeb veest jääkuubikuid? Lisaks ei muutu ju vesi just superkiiresti jääks. Terve öö läheb mõnikord aega. Tundub lootusetu ülesanne? Pigem tuleks mõelda, mida jääkuubikud meile annavad. Jää teeb kuumal suvepäeval joogi jahedaks. Kui silm on rullis või jalg paistes, siis jääga on võimalik paistetust alandada. Kujutage ette, et teil on romantiline õhtusöök, avate vahuveini pudeli ning kork lendab võimsa pauguga pruudile silma. Jääga jahutatud veiniküüler oleks sellise õnnetuse kohe kindlasti ära hoidnud. Kui külmkapi peale üldiselt mõelda, siis jäärest näeb ju tegelikult päris ülbe välja, põhimõtteliselt kõige külmem tükk kogu külmikust. Lisaks disainilt meenutab see kõhulihaste six-packi. Kui kõik asjad kokku lüüa – külmad värvilised joogid, esmaabi paistetuse korral, šampanja jahutaja ning ka väga cool (külm ja lahe) välimus, siis tundub jäärest päris äge toode. Lisaks on jäärest korduvkasutatav. Ära jääb kilest jääkottidega mässamine ning ka loodus on sulle tänulik. Järsku ongi tekkinud mitu erinevat vaatenurka, mille kaudu on võimalik jäärestist rääkida päris huvitavat, vastutustundlikku ning põnevat lugu.

Müra vs sisuturundus ning need tüütud kolm punkti lause lõpus …

Selle asemel, et levitada massidesse kulukaid ja ühesuunalisi sõnumeid, võiksid ettevõtted kasutada efektiivsemat võimalust end nähtavaks teha ning kasutada sisuturundust. Postitused stiilis ’’Täna on ilus teisipäev’’ või ’’ Meil kõik tooted -5%’’, ei ole põnev sisu ega huvitav storytelling. Pigem tekitavad sellised postitused liigset müra. Teemad, millest rääkida peaksid lugeja jaoks olema huvitavad, kasulikud ning ka harivad. Paku parem vihjeid, abi ning teadmisi tootest või teenusest, mis võivad olla kliendile kasulikud.

Ebahuvitavat teemat pole tegelikult olemas. Iga asja saab vaadata mitmest vaatenurgast. Tuleb vältida pealiskaudsust ning ühekülgset tõlgendamist. Blenderid võivad olla seksikad, jäärest on õilsate väärtuste kandja ning iga toode peidab endas põnevat ning kaasahaaravat lugu.

Lõpetuseks ei maksaks kasutada kolme punkti lause lõpus nagu ma siin alapealkirja juures tegin. Mida see tähendama peaks? Kas läheb jutt kuskil salaja edasi? Mõttelõng sai otsa? Või on tegu nii sügavmõttelise jutuga, et kogu maailma sõnavara pole veel nii kaugele jõudnud, et lause oma loogilise lõpu leiaks. Kui põnev jutt otsa saab, siis kasutage ikka ühte punkti.

Timo Tõnisson

Agentuur La Ecwador ideekirjutaja