Klient: Terviseamet
Ilusüstid, püsimeik, ripsmed ja geelküüned võivad kogenematu tegija käes kaasa tuua põletikke, allergilisi reaktsioone ja pöördumatuid tervisekahjusid. Tänu sotsiaalmeedia võidukäigule ja imelihtsale tellimisele kolmandatest riikidest on iluteenuste pakkumine muutunud paljude jaoks justkui „lihtsaks rahaks“. Mõne videoklipi, stardikomplekti ja Instagrami konto abil võib igaüks end iluteenuse pakkujana esitleda. Just sellest probleemist sündis kampaania „Ära ole katsejänes“.
Kampaania lähtub tõsiasjast, et iluteenuste pakkujaid tegutseb turul üha rohkem. Mõne videoklipi, stardikomplekti ja Instagrami konto abil võib igaüks end iluteenuse pakkujana esitleda. Samal ajal kasvab hooajaliselt nõudlus, eriti lõpetamiste ja pidude perioodil. Kampaania eesmärk oli anda inimestele teadmisi ja praktilisi tööriistu, mis aitaksid teha turvalisemaid valikuid.
Just sellest probleemist sündis kampaania „Ära ole katsejänes“.
Kampaania keskne idee, katsejänes, toimib metafoorina inimese kohta, kes usaldab end kellegi kätte, kelle oskustes ja pädevuses ta tegelikult kindel ei ole. Lihtne ja universaalne kujund aitab muuta nähtamatu riski nähtavaks ning käsitleda keerulist terviseteemat viisil, mis kõnetab eelkõige nooremat sihtrühma. Idee paikapidavust otsustati testida ka päriselus.
Selleks lõime fiktiivse Instagrami iluteenuse pakkuja @bunnybeauty_angela.
Vaid nädalaga kogus konto mitusada jälgijat ning tõi hulgaliselt päringuid inimestelt, kes olid valmis tulema geelküüsi, püsimeiki või ripsmeid tegema. Pakuti isegi koostööd. Keegi ei küsinud kutsetunnistuse kohta ega uurinud kogemust. Inimesed avaldasid aktiivselt arvamust, milliseid ilutooteid võiks Angela järgmisena Temust tellida, et neid klientidel kasutada. Otsuseid tehti visuaali, hinna ja „hea tunde“ põhjal.
Eksperiment näitas selgelt, et inimesed ei taju riski, kui see on pakendatud piisavalt atraktiivselt.
Kampaania jõudis avalikkuse ette mitmes etapis. Esmalt pälvis tähelepanu meedialugu, millele järgnes sotsiaalmeedias kiiresti levima hakanud video, kus külastati fiktiivset iluteenuse pakkujat. Video kogus esimese ööpäevaga üle 230 000 vaatamise ning aitas teemal jõuda laiema publikuni. Pärast kampaania avalikustamist jätkus arutelu sotsiaalmeedias veel päevi, kus oma kogemusi jagasid nii dermatoloogid, tervishoiutöötajad kui ka litsentseeritud iluteenuste spetsialistid.
Kampaania eesmärk ei olnud hirmutada, vaid panna inimesi, eeskätt noori, hetkeks peatuma ja küsima küsimuse, mida nad enne iluteenusele minemist sageli ei küsi: kas ma tean, kelle kätte ma ennast tegelikult usaldan?
Kui iluteenus tundub liiga odav, siis on suur tõenäosus, et keegi alles harjutab. Ja see keegi, kelle peal harjutatakse, võib olla sina.
Töö tegijad agentuuris
Projektijuht: Mairi Talving
Loovjuht: Karl-Lennart Meri
Art Director: Vallo Kivimaa
Sotsiaalmeedia spetsialist: Marlene Kirt
Disainer: Anete Juhari
Animaator: Aavo Teder
Liitu uudiskirjaga 