Värske AD Karla: pakendidisainis, CVI-s ja visuaalses reklaamikeeles tuleb usaldada professionaale!

Alates jaanuarist 2023 on La Ecwadoris lisaks Vallole veel üks AD – Karla Ribelus. Disaini õppis Karla BFM-is IKUMUMU erialal ja tänaseks on tal disainivaldkonnas tööstaaži juba 5 aastat, neist kolm Tartus Wulcanis ning kaks ja pool La Ecwadoris. Väljaspool agentuuri on Karla hobideks kitarrimäng ja jõutõstmine. „Kuidagi on vaja seda ekraani taga istumist kompenseerida!“ ütleb Karla ise. Räägime Karlaga pakendidisainist, CVI-st ja visuaalsest reklaamikeelest ning kuidas jutustada oma brändilugu.

Kuidas mõjutab hästi disainitud pakend toote müüki?

Kui me räägime näiteks toiduainetest, siis on väga oluline, et pakend oleks letis silmapaistev. Enamikes poodides on letid tumeda taustaga, kui tumedas letis on tume pakend ja toode ise on ka tumedat värvi, siis see ei paista välja, toode muutub inimese jaoks lihtsalt tapeediks. Kui pakend tõmbab niisama oma kujundusega tähelepanu, siis oled juba võitja, sest ostetakse ikkagi silmadega. Loomulikult räägib pakendidisain, värvid, elemendid ka sellest, millisesse hinnaklassi toode kuulub juba ilma hinnasilti vaatamatagi. Näitena võin tuua välja hiljuti uuendatud Nõo pakendid, kus sisuliselt muutsime Nõo logo pakendil tootega võrdselt oluliseks. Suur valge Nõo logo paistab üldiselt tumedas riiulis punaste lihatoodete vahelt väga hästi silma, isegi, kui oled paar riiulivahet kaugemal.

Kuidas alustada oma pakendite kujunduse uuendamisega? Millised protsessid tuleb läbida?

Esimene asi on leida üles murekoht, miks praegune pakend ei tööta. Selleks me tavaliselt teeme agentuuris konsultatsiooni, et leida need kohad, millele peaks keskenduma. Seejärel tuleb korralikult läbi mõelda süsteem, eriti siis, kui ettevõttel on palju erinevaid pakendeid erinevatele toodetele. Sama kujundus peab sobima nii paberile, kilele, plastikule, kleepsudele jne. Tavaliselt on kõik pakendid ka erineva suuruse ja kujuga. Loodav pakendisüsteem peab olema skaleeritav, et seda saaks üle kanda kõigile toodetele. See on oluline, et iga pakend oleks kooskõlas CVI-ga ja kiiresti äratuntav. Tarbija vaatepunktist tähendab äratuntavad seda, et kui ta juba ühte toodet tarbib ja see talle meeldib, siis ta tunneb ära ka muud selle brändi tooted ja ostab neid suurema tõenäosusega.

Kui sa juba CVI jutuks tõid, siis milline on AD roll korporatiivse visuaalse identiteedi kujundamisel? Mida CVI muutmine või loomine AD vaatepunktist tähendab?

Esmalt alustatakse koostöös kliendi ja loovjuhiga brändi manuaali koostamisega, et leida brändi tugevused, nõrkused ja omadused. Kui brändistrateegia ja identiteet on manuaalina paika pandud, siis AD võtab selle pika brändidokumendi ette, mis kirjeldab ettevõtte väärtusi, toote omadusi, reklaamikeelt ja visuaalset keelt ning muudab selle inimese jaoks ühe pilguga kättesaadavaks. Ettevõtte CVI ei saa olla lihtsalt ilus logo, pilt või illustratsioon. See peab rääkima lugu, väljendama emotsioone ja väärtuseid.

Kehvasti on siis, kui CVI läheb ettevõtte tegevusala või väärtustega vastuollu, siis on tavaliselt aeg CVI uuendamiseks. Näiteks Borealise bränding, mida me hiljuti uuendasime, oli esialgu pigem külm – sinised ja valged toonid, aga Borealis toodab massaažitoole, mis tootena on teraapilise, rahustava ja sooja olemusega. Kui bränd müüb väga teraapilist heaolutoodet, aga üldpilt on jahe ja külm, siis tarbijal ei teki sellest brändist tegelikult terviklikku kuvandit, sest bränd on ju lõppkokkuvõttes kogemus ja AD roll ongi tunnetada brändi olemust ning muuta see tarbija jaoks visuaalseks kogemuseks.

Räägi natuke reklaamikeelest ka. Kuidas see visuaalne pool reklaamikeeles ettevõtte jaoks paika saada?

Minu arvates on Eestis enamikel ettevõttetel reklaamikeel ikkagi väga safe (turvaline, toim.) ja see võiks muutuda! Samas peitub selles ka võimalus ehk kui üldpilt on selline turvaline, siis kasvõi natukenegi julgemad brändid paistavad silma. Kui ma võrdlen Eesti reklaamimaastikku Soomega, siis seal disain ikkagi mängib rohkem rolli, olgu see siis font või värvilahendus või bränding üleüldiselt. AD-na mulle tundub, et Eestis on palju kliendi dikteerimist, milline on visuaalne reklaamikeel, kui suured on logod, kui suured on sõnumid jne. Soomes tänavatel tundub, et antakse rohkem vabadust disaineritele, agentuuridele ja seetõttu on ka üldpilt professionaalsem ja kvaliteetsem. Loomulikult ka rahad on teised. Sammukese on nad seal 80 km põhjapool ees ikkagi.

Mida ma selle jutuga öelda tahan, on see, et visuaalide osas peab see pall olema ikkagi AD või disaineri käes. Ma saan aru, et kliendid ei taha midagi halba, nad tahavad, et nende tootel või teenusel läheks hästi, aga neil ei ole tegelikult ju seda haridust ja teadmist visuaalsest keelest, visuaalsest väljendusest ja kompositsioonist. AD-ks ei saada niisama tänavalt sisse astudes. Tuleb usaldada professionaali. Professionaali usaldamine hoiab lõpuks kokku kõigi osapoolte aega ja raha ning tulemus saab ka parem. Oma kogemuse põhjal saan öelda, et sageli on algselt kehvasti tehtud brändingu päästmine või korda tegemine oluliselt keerukam ja vaevalisem protsess, kui alustada kohe korraliku ja professionaalse brändi ehitamisega.

Mida sa julgema reklaamikeele all silmas pead?

No kogu kontseptsioon on julgem, kasutatakse silmapaistvaid lahendusi. Võtame kasvõi Lambi WC paberi reklaami. Naine on metsas koos CGI (Computer-generated imagery ehk arvutiga genereeritud kujutis toim.) lambaga. Loomulikult olid tootmises suured rahad taga, aga see tõmbab ka tähelepanu. Eestis pigem minnakse mahu peale ja soodsama lahendusega, kus ka kvaliteet pole nii tasemel.

Vaata reklaami siin.

Mis on praegused disainitrendid? Kas peaks visuaalselt kogu aeg trendidega kaasas püsima?

Trendid on kogu aeg nii muutuvad ja sageli jäädakse mingisse trendi või siis ka trendilt trendile hüppamisse kinni. Selles on palju süüdi logomaastik. Praegu on trendikas 3D disain ja vaikselt tuleb turule ka julgemat tüpograafiat, enne oli minimalism. Kui sa ikkagi kogu aeg hüppad oma CVI-s nende trendide vahel, siis minu arvates bränd kaotab sellest. Kui sa oled rahvusvaheline turuliider, siis sa võid teha tihti muudatusi ja sellest ei juhtu suurt midagi, aga kui sa pole turuliider ja tuntus on madalam, siis iga 2-3 aasta tagant CVI-d muutes sa ühel hetkel tulistad endale jalga ja kaod infomüra sisse ära. Lihtsalt ei teki neid püsivaid brändiassotsiatsioone.

Sinna trendirattase on palju lihtsam kinni jääda, kui luua midagi ajatut ja millegi ajatu loomises on lihtsus võti. Kuidas võtta kogu brändi narratiiv ja väärtused ühe lihtsa ikooniga kokku? See ongi miljoni dollari küsimus.

Sotsiaalmeedias jah, tulebki selle laine harjal sõita, sest sotsiaalmeedia ongi trendidele üles ehitatud, aga see baas, see CVI ankur või vundament peab jääma samaks. Maja vundamendi peal võib loomulikult ümber värvida, mõtlen siis, et teha sotsiaalmeedias pulli või näiteks mänguliste sõnumitega kampaaniaid, aga see vundament peab olema vankumatu. Samas vundament ei pea üldse olema corporate või tõsine. See võib vabalt olla lõbus, naljakas, soe ja pehme. Sõna corporate ei ole üldse oluline, ma võtaks selle üldse mõistest välja, sest see annab mingi veidra raami terminile, mis ei ole hea. Ma nimetaks seda lihtsalt VI-ks ehk Visual Identity’ks. Jah, VI on oluline, see on nö reegliraamat, aga see ei tähenda, et selle sisu on igav ja ametlik.

Loe ka meie blogiartiklit tugevast brändingust!

Kui tunned, et ka Sinu ettevõte vajab abi kogu brändingu kontseptsiooni loomisega või hoopis mõne väiksema tööga, võta meiega julgesti ühendust info@laecwador.ee.