Miami calling, part 1: Omad „joped“ Floridas

Veebruari alguses külastas La Ecwadori töögrupp USA-d eesmärgiga rikastada oma teadmisi Ameerika turundus- ja agentuurisektori toimimisest. Kas on midagi, milles oleme Eestis juba ees, ning mida tasuks üle võtta Miamis tegutsevate agentuuride, klientide ja spetsialistide praktikast? Muuhulgas kohtus tiim ka Floridas tegutsevate aktiivsete eestlastega, kes on suuremal või väiksemal määral seotud turundusega.

Pagasiks kaalukad küsimused

2024. aasta hilissuvel algas ettevalmistus nn ekspordiprojekti läbiviimiseks. Kui tavapäraselt on ekspordiga seotud tegevuste eesmärk siseneda uutele turgudele, siis selle projekti põhieesmärk oli kaardistada, kuidas erinevad protsessid toimivad pika turundustraditsiooniga piirkonnas.

Agentuuri töögruppi kuulusid meediajuht ja juhtkonna liige Kert, kliendihaldurid Maiken ja Mairi ning loovjuht Taavi. Lisaks juhendas meeskonda EISA esindaja Leila Haugas, kes aitas eesmärgistamisega, koostas selge roadmapi, aitas luua strateegiat kontaktide leidmiseks ning viia meeskonna kokku soovitud inimestega.

Eesmärgistamine, mis andis agentuurile konkreetseid ülesandeid projekti õnnestumiseks, sisaldas erinevaid küsimusi – alustades USA agentuuride struktuurist ja toimimisprotsessidest, loovtööde arendamisest kuni lõpptoodete valmimiseni, kliendisuhte loomisest ja hoidmisest kuni igapäevaküsimusteni. Lisaks oli oluline mõista USA turunduskoostöö traditsioone ja kommunikatsiooniviise.

Sisendi kogumiseks oli eesmärgiks külastada erineva suuruse ja spetsiifikaga agentuure, Miami Ad Schooli, suhelda turundajatega ning saada kliendivaade – mida agentuuride kliendid oma koostööpartneritelt ootavad ja soovivad. Nädalase külastuse jooksul sai töögrupp vastused kõigile küsimustele ning lõi kasulikke kontakte. Selles ja järgmises artiklis avab meeskond saadud tulemusi ning tutvustab põnevaid inimesi, kes igapäevaselt Miami turundussfääris tegutsevad.

Miks Miami?

Sihtkoha valik osutus lihtsaks ning sellel polnud otsest seost mullu kevadel toimunud La Ecwador Vice suvealguspeoga. Kuigi reklaamipealinnaks võib pidada eeskätt New Yorki, sai lõplikuks maandumiskohaks just Florida suurim linn.

Esiteks seetõttu, et Miamis asub tulevasi reklaami- ja turundusspetsialiste koolitav Miami Ad School, mis on oluline network’imise keskkond nii agentuuridele, tudengitele kui ka turundajatele.

Teiseks on Miamis rahulikum tempo ja vabam atmosfäär kui New Yorgis, kus kohtumiste kokkuleppimine on äärmiselt keeruline ning nende mahutamine ühte nädalasse peaaegu võimatu.

Miamit iseloomustab multikultuursus, mis peegeldub ka kohalikus agentuurimaastikus. On agentuure, mis keskenduvad ainult Hispanic sihtgrupile (sh naaberriigid ja -asumid), neid, kes töötavad globaalsete brändidega, ning neid, kes fokusseerivad end just idarannikule.

Lisaks on Miami koduks mitmetele auhinnatud agentuuridele (GUT, David, Republica Havas, Alma jt.), mille loovtöö on pälvinud nii Cannes Lions kui ka Clio Awards auhindu.

Triinu Sepp ja värskendav Õun Agency kliendisuhetest

Esimesena võttis meeskonda vastu Miamis, Coconut Grove’is igapäevaselt tegutsev Triinu Sepp, kes mõni aeg tagasi rajas oma väikese agentuuri Õun Agency. Selle nimi kõlab eestlastele tuttavalt, ent välismaalastele eksootiliselt ning sobitub ideaalselt piirkonda, mis on nime saanud kookospähklite järgi.

Kohtusime Triinuga tema co-working–space’s, kus Õun Agency tegutseb. Coconut Grove on prestiižine piirkond ning kuna paljud Triinu kliendid asuvad samas läheduses, on kontori asukoht neile oluline. “Siinses Industrious keskuses leidsin täpselt Õunale vajalikud ruumid ning lisaks on siin mitmeid common-ruume, mida saab kasutada, kui enda kontoris kitsaks läheb,” selgitab Triinu.

Agentuuri põhitegevusaladeks on PR, influencer marketing, social media, SEO ja LLMO, mis on hetkel turundusmaailma kuum teema. “Kuna Õun on veel väike agentuur, saime teenust kiiresti ja paindlikult pakkuma hakata. Suurematel agentuuridel võtab see protsess oluliselt kauem,” räägib Triinu.

Tema sõnul on Miamis turundusagentuurid tihti kitsalt spetsialiseerunud. “Sul peab olema see miski, milles oled ekspert. See tõstab sind kaardile ning võimaldab vajadusel teha koostööd teiste agentuuridega,” lisab ta.

Triinu läks Miamisse keset pandeemiat ning on tänaseks loonud väärtusliku kliendibaasi. “Siin on rohkem otsekohesust ja usaldust agentuuride ja klientide vahel. Kui suhe on kindel, antakse vabad käed ning välditakse liigset kooskõlastamist, mis hoiab aega ja energiat kokku,” selgitab ta.

Veel tõstab ta esile, et Miamis on vähem pingestavat hinnasurvet ja pidevat kauplemist, mis mujal võib töös lisapinget tekitada. “Siin saab endale kindlaks jääda – kui klient juba alguses pressima hakkab, võin julgelt öelda: sorry, ma ei ole sinu inimene. Ja see on täiesti okei. Jah, hinnaläbirääkimised on siin tavalised, aga need on alati austavad, arutlevad ja ratsionaalsed. Sama teen ka ise näiteks influencer’itega,” jagab Triinu oma kogemust.

Võimsa sabalöögiga Merineitsi Meriväljalt

„See on täiesti tavaline, et kõik eestlased, kes Miamisse jõuavad, leiavad mind üles,“ naerab Merle Liivand, keda maailmas tuntakse eelkõige Merineitsina. „Ma ütlen ikka, et olen Merineitsi Meriväljalt,“ lisab ta, kui avastame, et La Ecwadori jaoks on tegu justkui maailmakuulsa naabritüdrukuga.

Kuigi Merle ei tööta otseselt turunduses ega agentuurimaailmas, on tal selles valdkonnas omajagu kogemusi. Tema persoonibränd on tugev – Merineitsi missiooniks on innustada noori ujuma ja liikuma, hoida ookeane ja keskkonda puhtana ning mõjutada liidreid tegema jätkusuutlikke otsuseid nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil.

Mitmekordse Guinnessi rekordi püstitajana on Merle muuhulgas ujunud 50 kilomeetrit avavees, kasutamata käsi – ainsaks abivahendiks tema enda loodud monouim, mis andis talle ka tema erilise hüüdnime. „Ühelt poolt on see muidugi enese- ja inimvõimete piiride ületamine, aga teisalt on sellised ekstreemsused võimalus juhtida tähelepanu olulistele teemadele,“ selgitab ta. Näiteks kui ta oma rekordi püstitas, korjas ta kätega samal ajal merest prügi. „Lõpetades oli mul käes 15 kilo asju, mis ookeani ei kuulu,“ meenutab Merle. Tema sõnul räägitakse reostusest küll pidevalt, kuid inimesed on muutunud selle teema suhtes immuunseks. Seetõttu on vaja leida uusi, silmapaistvaid viise keskkonnateadlikkuse tõstmiseks.

Merle on olnud seotud paljude brändide, organisatsioonide ja valitsusasutustega, kes on teda kaasanud nii nõuniku kui ka saadikuna ujumist, keskkonda ja kestlikkust puudutavatesse projektidesse. „Tihti võtavad minuga ühendust linnade ja riikide juhid või poliitikud, kes soovivad mind töörühmadesse kaasata või üritustele esinema kutsuda. Mind otseselt poliitika ei huvita, kuid liikumine ja keskkond on mulle olulised. Seega ma ei ole neile konkurent, vaid partner, kellel on teadmised ja kogemused nende jaoks olulistes valdkondades,“ räägib Merle. Oma tegevuse eest on ta pälvinud ka daami tiitli, olles Constantinus Suure ja Püha Helena kuningliku ordu liige.

Kui Merle Ocean Drive’il jalutab – just seal asub ka tema kodu –, tunnevad kohalikud ta kaugelt ära, mis tähendab, et aeg-ajalt tuleb peatuda ja vastastikku komplimente jagada. Kuid lisaks oma missioonile on ta ka edukas ettevõtja. Tema kümne ettevõtte hulka kuuluvad nii signatuurtrikoode bränd kui ka kosmeetikasari. Lisaks annab ta eratrenne lastele ja treenib igapäevaselt nii basseinis kui ookeanis. „Ärkan kell pool viis, teen meditatsiooni ja ujun oma kilomeetrid ära. Seejärel algab päev,“ kirjeldab ta oma rutiini.

Turunduse ja agentuuride maailmaga puutub Merle tihedalt kokku. Tema sõnul eristuvad Miamis tegutsevad agentuurid Eesti omadest peamiselt spetsialiseerumise poolest. „Siin on väga palju agentuure, kuid nad keskenduvad kindlatele valdkondadele – hospitality, sports, fashion jne. Eestis on rohkem levinud, et kõik teevad kõike. Aga siin see ei toimi. Siin loovad usaldust oma ala spetsialistid. Kui oled milleski väga hea ja sul on selge missioon, siis hakatakse sind kaasama – see toob omakorda kaasa võrgustiku, mis muudab edasise suhteäri kordades lihtsamaks,“ selgitab ta.

Õhtusöök ja jalutuskäik Ocean Drive’il venisid tundidepikkuseks, kuid jutte jäi veel palju rääkimata. Kindlasti jätkub vestlus siis, kui tuntud „naabritüdruk“ taas Meriväljale satub.

Kirja pani Taavi Lehari