Emakeelepäev tõi Loomeväljale kokku palju põnevaid inimesi, sest leidis aset järjekordne turunduskohv, mis oli seekord pühendatud e-kanalitele. Kaasahaaravasse arutellu astusid Rahva Raamatu e-äri juht Toomas R. Raist, Loverte turundusjuht Kaisa Sakarias ning La Ecwadori sotsiaalmeedia spetsialist Mery-Ly Riis. 

Kevad on vaikselt meie kõigi põue pugemas ning ühtlasi oli aeg ka uueks kosutavaks  Turunduskohviks, mis avas kõigile kuulajatele e-turunduse teema. Veebiturundus on tänapäeva ärimaailma ülioluline ja lahutamatu osa, mis võimaldab ettevõtetel mitte ainult jõuda oma sihtrühmani, vaid luua nendega ka sügavamaid suhteid ja suurendada nende kaasatust brändiga. Eile võeti luubi alla meetodid ja praktilised oskused e-kanalite kasutamiseks ja tulemuste mõõtmiseks Eesti edukate ettevõtete kogemuslugude näitel.

Seekordsed esinejad

Kaisa Sakarias on lisaks oma igapäevasele turundustööle Lovertes tegelenud aastaid e-äride edendamisega ning aitab tänasel päeval konkurentsivõimelises e-kaubanduses full-stack turundajana e-äridel strateegiliste, tehniliste ja loovlahenduste abil kasvada kõikides turunduskanalites.

Toomas R. Raist on e-äri valdkonnas tegutsenud juba alates 2005. aastast ning tänasel päeval on ta Rahva Raamatu e-äri juht. Oma esimese projektina aitas ta luua, arendada ja juhtida Osta.ee keskkonda, kus tegutses juhina 12 aastat. Hilisemalt on ta olnud seotud Zlick.it telefonimakselahendusega, olnud Miros.ai – Al visuaalse otsingu ja merxu.com – B2B 

Marketplace lahenduse loomise juures ning juhtinud K-Rauta e-äri. Lisaks igapäevasele tööle nõustab Toomas hobi korras ka alustavaid startup ettevõtteid ja investeerimisfonde, kes soovivad siia investeerida.

Meie enda La Pere liige Mery-Ly Riis tegeleb agentuuris igapäevaselt analüütilise sotsiaalmeedia halduse ja sisuloomega klientide konkreetsete äritulemuste saavutamiseks. Mery-Ly lõpetab kevadel TalTechi magistriõppes turunduse ja juhtimise eriala. Oma bakalaureusekraadi omandas ta EBS-is, kus leidis kire turunduse vastu ning juba kolmanda õppeaasta lõpus oli Mery-Ly täiskohaga sotsiaalmeedia spetsialist meediaettevõttes Delfi Meedia, kus ta töötas ligi kaks aastat. Seal tegi ta koostööd meediakontserni erinevate väljaannetega nagu Anne&Stiil, Pere ja Kodu, Tervis Pluss ja Eesti Naine. Muidugi ei saa ära unustada ka uudisteportaali Delfi, kus Mery-Ly omandas esimese TikToki konto haldamise ja jälgijate kogumise kogemuse.

Teemasid oli seinast seina

Aruteludes käis läbi palju erinevaid teemasid, alustades sihtrühmadest, lõpetades sotsiaalmeedia turunduse ja suunamudijate tööga. Eraldi tuli jutuks personaliseerimine, mis oli kõnelejate arvates turunduse juures väga oluline toiming. “Iga asi peab olema suunatud kindlale grupile,” ütles Toomas R. Raist.

Põnev arutelu tekkis füüsilise ja veebis loodud ruumi teemal. “Kui on füüsiline ruum ka olemas, siis palun loo kliendile veebis sama ruum,” ütles Kaisa Sakarias.  Sellele vastas Toomas R. Raist oma kogemuse põhjal, et veebi pole mõtet sama ruumi luua, kuna seal tegutseb hoopis teistsugune klient. Ta mainis eraldi ka kujunduse teemat. “Oluline pole mitte veebilehe disain, vaid kasutajakogemus,” ütles ta. 

Sotsiaalmeedia võimalused

Suurema arutelu tekitas ka sotsiaalmeedia sisu loomine turunduslikel eesmärkidel. Populaarseks on muutunud uute ja kaasahaaravate tegelaskujude loomine, kes kliente kõnetavad ning nende meelt lahutavad. Kindlasti ei jäänud arutelus mainimata ka Mamma tegelaskuju, kes kõnetab eriti hästi just nooremat sihtrühma. Lisaks loodud tegelaskujudele suudavad ettevõtteid suurepäraselt turundada suunamudijad, kes poevad tihti oma huumori ja hästi läbimõeldud sõnumiga vaatajate südametesse. Tänasel päeval on juba teada, et näiteks Büroomaailmale on vaimukas sotsiaalmeedia sisu ning Kauboi Kerdi tegelaskuju palju kliente juurde toonud.

Eraldi tuli jutuks ka reklaamide kujundus ning sõnum, mis mängivad olulist rolli. “Mida lihtsam ja erksam on visuaal ning mida kõnetavam on see sõnumi poolest, seda efektiivsem see on,” tõi välja Mery-Ly.

Kokkuvõtteks võib öelda, veebiturundus on aina enam hoogu kogumas ning parimateks tulemusteks tuleb käia ajaga kaasas, õppida tundma oma kliente ning luua neid kõnetavat sisu. Toomas R. Raist soovitas kõigil kontorisse naastes teha TikToki kasutaja. Kaisa Sakarias pidas väga oluliseks turundustegevuste tulemuslikkuse mõõtmist ning Mery-Ly Riis palus kõigil meeles pidada, et sisu luues tuleb keskenduda tarbija kaasatusele mitte jälgijaskonna suurusele või selle kasvatamisele.

5. märtsi pärastlõunal kogunesid viis uut praktikanti Loomeväljal, kus tehti tutvust agentuuriga ning sellega, mis asjaosalisi järgnevad kolm kuud ees ootab. Juba järgmisel hommikul võeti osa agentuuri koosolekust ning asuti üheskoos esimeste ülesannete kallale. Sarnaselt päris loovtiimile, jagatakse ka praktikantide vahel ära erinevad rollid ja töösuunad ning omakorda leitakse kõigile kollektiivi seast mentorid. Kuna praktikaprogramm algab agentuuri jaoks töisel perioodil, siis on oluline kiire töötempoga sammu pidada. Samas tekib sellisel moel palju täpsem arusaam kogu masinavärgi toimimisest ning õpitakse päris tööülesandeid ja briife lahendades.

Uurime veidi, mis tuuled kedagi siia tõid:

Hart Saksniit

Olen 22-aastane Põltsamaalt pärit mitmekülgse taustaga üliõpilane. Noorena tegelenud 4 aastat võistlustantsuga, tinistanud kümmekond aastat kitarri ning mänginud jalg- ja korvpalli. Keskkoolis õppisin küberkaitse-IT suunal ja sain aru, et see valdkond ikka üldse ei köida. Pärast ajateenistust suundusin EBS’i ettevõtlust ja ärijuhtimist õppima, kuna enda äri juhtimine on üks minu unistustest. Kuigi ärijuhtimine on tohutult stressirohke, keeruline ja pühendumist nõudev protsess, usun, et see ei ole võimatu ning üks päev hard work pays off. Samuti saan omandatud oskusi igapäevaselt rakendada vanemate ettevõtetes. Esimene õppeaasta olin praktikal kindlustusmaakleri assistendina ning naastes vahetussemestrilt Kozminski Ülikoolis, sain aru, et La Ecwador on just õige koht, kus sukelduda reklaamimaailma ja end selles valdkonnas arendada.

Henri Vaikre

Reklaamimaailmani jõudsin päris pika ringiga, sest vahepeal olen õppinud ka psühholoogiat ja näitlemist ning elanud 5 aastat Londonis. Kuid kolm on kohtu seadus ja nüüd õpin juba teist aastat BFM’is reklaami ja suhtekorraldust. Praktika õppeaine on meil ette nähtud alles järgmisel õppeaastal, aga suurest uudishimust otsustasin juba praegu selle teekonna ette võtta, et valdkonna köögipoolega tutvust teha. Loodetavasti tulevad varasemad kogemused ja õpingud mulle kasuks tulevaste klientide ja tarbijate mõistmisel ning loovlahenduste väljatöötamisel.

Marcus Õunapuu

Õpin hetkel kolmandat ehk viimast aastat Tallinna Polütehnikumis visuaalmeedia spetsialistiks, mistõttu olen tuttav fotograafia, veebidisaini, kujundamise, trükkimise, filmimise ja helindamisega. Olin juba päris varajases eas kirglik huviline disaini ja kujundamise osas ning soovin La Ecwadoris neid oskuseid veelgi arendada. Et lõpetada enda õppeaastat, pean viimase kohustusliku osana läbima praktika ning olen väga tänulik, et La Ecwador võttis mind Master Of Ad programmi vastu.

Stella Vaus

Olen 21-aastane Tallinna neiu ning õpin BFM-is ajakirjandust. Kirjutamine on väikesest peale olnud minu suurimaks kireks. Kunagi alustasin lihtsate päevikukannetega ning tänasel päeval on mul ka selja taga kaks suvepraktika kogemust Õhtulehest ja Postimehest. Nüüd on elu mind kandnud loomingulise La Ecwadori pereni, kes meid soojalt vastu võttis. Master of Ad praktikaprogramm on hea võimalus siseneda värvikasse reklaamimaailma, kus loodetavasti ootavad mind tulevikus ees põnevad väljakutsed ja ägedad kolleegid.

Victoria Tagliabue

Olen suurest multikulti perest pärit Itaalia tšikk. Põhiharidus sai omandatud eliitkoolis inglise keeles, aga enne gümnaasiumit otsustasin, et tahan muutust oma ellu. Viimased 10 aastat oli mu fookus olnud tennise mängimisel, aga siis läksin Viimsi Gümnaasiumisse ettevõtluse suunaga õppesse. Teisel aastal liitusin rekreatsiooni ja sündmuskorralduse mooduliga, korraldasin loovtöö raames oma grupiga kogu koolile jõulupeo ning nautisin sajaga kogu protsessi. Töövarjupäevade raames käisin erinevates reklaamiagentuurides kogemusi omandamas. 2023. aastal sattusin töövarjuks just siia La Ecwadori ning otseselt ei teagi mis, aga miski mulle siin väga meeldis. Nüüd olen Estonian Business Schoolis mõjuettevõtluse eriala omandamas ja oma kahekümnendal ringil ümber päikese olen jõudnud siia La Ecwadori Master of Ad praktikaprogrammi praktikandiks.

Nüüd on aeg aknakatted üles tõsta ja turvavööd kinnitada, sest Master of Ad praktikaprogrammi juubelilend on valmis õhku tõusma. Soovime kõigile külma närvi ja säravat lendu!

Tere tulemast rohelisse agentuuri! Nii nagu ka mõni aeg tagasi kirjutatud blogipostituses nentisime, on roheline mõttelaad tulnud põhimõtteliselt igasse valdkonda ja ikka selleks, et jääda. Moodsa, oma keskkonnast hooliva ja trendidega kaasas käiva loovbüroona ei saa me La Ecwadoris rohearenguid lihtsalt pealt vaadata, vaid oleme aja jooksul eri viisidel sellesse oma valges majas ka ise panustanud. Täna teemegi väikese ülevaate tegevuste kohta, mida seoses roheteemadega teinud oleme ning mõtiskleme ka tulevikuplaanide peale.

Vähem paberit

Juba ammusest ajast puuduvad meie töötajate laudade all isiklikud prügikastid, sest piisab ka kahest universaalsest agentuuri köögis. Isikliku prügikasti puudumine võib esmalt mõjuda tüütult, kuid tegelikult on see samuti hea viis (lisa)jäätmete tekkimise vältimiseks. Ka uuringud on näidanud, et vähendades prügikastide arvu büroode ruumides väheneb automaatselt tekkiva prügi hulk.

Vähem oluline pole ka erinevate paberjäätmete vältimine. Paratamatult on kätekuivatuspaber üks suuremaid jäätmeallikaid, mille kasutuse hulka saab tegelikult vähendada. Täiesti ära jätta ei saa, kuid oluline on leida asjalikud alternatiivid, mis kõigile sobivad.  Nii ongi igal töötajal oma isiklik rätik ja seeläbi reaalne vajadus igapäevase kuivatuspaberi järele puudub. Peale personaalsuse räägib rätiku kasuks ka fakt, et seda saab korduvalt kasutada, ainuke vaev on vaid rätiku pesemine. Kuid paberjäätmed ei teki vaid käsi pestes.

On selleks oma tööd üle vaatav copywriter, projektijuhi jaoks oluline leping või praktikajuhend, A4 põhjal kirjalikke teateid kuhjub ühe nädala peale samuti. Omakeskis püüame paberjäätmete teket vähendada, printides vähem. See aga on probleemi üks külg, sest ka dokumendid ja failid ei teki vaid füüsiliselt.

Digikeltsast prii

Aina põletavam probleem on massiivne digipürgi tekkimise probleem, mille kaal iga-aastaselt aina kasvab. Agentuurielus nii igapäevase e-maili saatmisega tekitab selle saatja 4g CO₂’te, foto või suurema manusega lausa 50g CO_2. Veel neli aastat tagasi saadeti üle maailma päevas umbes 293 miljardit e-maili, kuid käesolevaks aastaks on selleks numbriks prognoosituid lausa 361 miljardit.

Need on tõsised arvud, millesse „panustamist“ püüame La Ecwadoris vähendada. E-mailide saatmist paraku veel täielikult vältida ei saa, kuid regulaarne digikeltsa vähendamine ja serveri puhastamine on agentuuris pidevalt käimas.

Ka elektri säästmisel oleme La Ecwadori loovmajas väga sirgjoonelised ning jälgime, et selle kasutus jääks mõistlikkuse piiresse. Siin on suureks abiks maja eri osadesse paigutatud liikumisandurid, mis aktiveeruvad siis, kui mõni loovisik või projektijuht nende „radarile“ satub. Teisisõnu ei jää eri ruumide tuled põlema niisama ning see fakt annab ühe kuu lõikes korraliku säästu nii energia kui elektriarve osas.

Vähem oluline pole tõsiasi, et toetame La Ecwadoris kodukontoris töötamist. Tänu sellele säästavad mitmed meie kolleegid nii kütust kui ka sõiduaega ja aitavad omakorda kaasa keskkonnahoidlikumale suhtumisele ja eluviisile.

Astudes Loomevälja digitiimi toast õue, jõuame La Ecwadori aeda. Võime julgelt öelda, et ainsa agentuurina evib meie maja ka mõnusat ja õdusat roheaeda. See on koht, kuhu on kevadsuvel ülimalt hea tulla loovmõtteid mõlgutama või suurtele kontseptsioonidele vahelduseks värsket õhku hingama. Puu otsa paigutatud pesakastis on hüva pelgupaiga leidnud ka arvukad linnuligiid ja kui veab, võib aias lippamas kohata ka tarmukat oravat.

Mõtted tulevikuks

Kuidas edasi? Oleme teinud mõned sammud parema tuleviku ja puhtama agentuuri suunas, kuid teame hästi, et sarnaselt loovtrendidele ei peatu ka roheareng. Kiire hooga tulevikku müdistava keskkonnahoidlikkuse rongile tahame loomulikult kutsuda  ka oma kliente ja koostööpartnereid. Ning kui muutustega ei jõua alustada kohe täna, on hea olulisele teemale vaikselt vähemalt mõelda. Ka see on esimene samm.

Astudes 10 aastat tagasi La Ecwadori uste vahelt sisse, ei osanud Maiken Veskimäe ilmselt unistadagi, et tema juhtimisel all võidetakse Otepää linnale 2027 laskesuusatamise maailmameistrivõistluse korraldusõigused. Kust ja kuidas sattus Maiken reklaamivaldkonda ning kuidas on reklaam kujundanud teda ja vastupidi, võtab kokku Maikeni kolleeg Karl-Lennart.

Kuidas sattusid Sa üleüldse agentuuri?

Õppisin samal ajal EBS-is esimesel semestril rahvusvahelist ärijuhtimist, kui mind agentuuri kutsuti. Toonane projektijuht liikus edasi ning temast jäi tool vabaks. Tulin algselt tema asemel üldse bürooassistendiks. Kuigi olin kõigist oluliselt noorem, võeti mind soojalt vastu.Edasi läks kõik lepase reega?

Tegelikult sain üsna kiiresti enda kätte ka oma esimesed kliendid. Päris esimene klient oli Kaubamajakas, kellele me Pärnus üritusi korraldasime. Ilmselt sain hästi hakkama, sest minu lauale jõudis ka peale nende mitmeid uusi kliente ja projekte. Järgnevalt aitasin produtseerida oma esimesed telereklaamfilmid Nõo Lihatööstusele ja olin tegev ka ERSO projektides. Sealt sain hea kogemuse ja ülevaate brändidest – mida üldse üks bränd teeb.

Sul on alati tähtsal kohal klienditeekond, mugavus ja personaalsus. Kuidas see Sul tekkinud on?

Mulle on alati meeldinud jälgida, kuidas erinevad ettevõtted kasutavad turundust ja reklaami, et jõuda oma sihtgrupini. Meie töös on väga oluline mõista, mis on brändi omadused ja kuidas brändi arendada. Ma jälgisin brände ja nende arengut isegi enne, kui astusin reklaamimaailma, ja see huvi on ainult süvenenud. Ühtlasi on avardanud minu silmi ka reisimine. Tihtipeale piisab väikesest lisasammust, et ettevõte jääks eredalt meelde. Olen neid praktikaid võtnud kasutusse ka meie igapäevatöös.

Sulle läheb väga korda La Ecwadori bränd ja selle kuvand.

La Ecwador on minu kodu. Seega on see mulle loomuomane, et kõik, kes puutuvad meiega kokku, jääksid rahule. See kehtib nii väljaminevate tööde, projektide kvaliteedi kui ka klientide küllatulekul. Üritan alati muude töökohustuste kõrval ka selle eest hoolitseda, et kontor näeks puhas välja ning et klient tunneks end rahulolevalt ja naaseks rõõmuga.

Mis sind brändide juures enim kõnetab?

Mind on alati huvitanud brändide käekäik, nende lähenemismeetodid ja strateegia. Geriljaturundus ja hiljutine hype Prime’i ümber on hea näide sellest, mis minu silmis on põnev ja kaasahaarav. Iga bränd ja nende käekäik on erinev, ent brändi lähenemised, mis murravad interneti, väärivad äramärkimist.

Tähtis on leida oma koht ja tunnetada oma väärtust. Kuidas sul see õnnestus?

Teadsin juba tegelikult enne agentuuriga liitumist, et minust disainerit või copyt ei saa. Keskendusin iseenda tugevustele ja see on aidanud mul hoida fookust terve see aeg.

Statistiliselt oled sa ära käinud 25% maailma riikidest. Kus tõuseb reklaam kõige rohkem esile?

Kindlasti ei saa üle ega ümber New Yorkist ja Times Square’st, kus majasuurused reklaamtahvlid ja väljapanekud võtavad sõna otseses mõttes silme eest kirjuks. Mis väga üllatas, on ka Pariis. Seal on alati rõõm vaadata, kuidas pannakse rõhku ruumilisele reklaamile ja kunstilistele väljapanekutele. Reklaame on vähe, aga need on väga läbi mõeldud ja maitsekad. Mis mulle meeldib, et seal polnud väljapanek paksult asju täis topitud, vaid oli kontseptuaalselt eksponeeritud. Lähtuvalt brändist anti edasi kas vooruslikkust või futuristlikkuma lähenemist, kus toode rääkis ise sama lugu.

Kas Eestis ka nii lähenetakse?

Eestis valitseb rohkem lähenemine, kus info ja valik üritatakse hetkega edasi anda. Minu arust teeb see reklaami segasemaks ja keerulisemaks. Parem on läheneda kindla fookusega ning proovida alguses tekitada inimestes huvi paari-kolme tootega, mis tekitab huvi brändi, nende loo või laiema toodete valiku üle ehk jutustada lugu etapiliselt.

Reklaamiagentuuri argipäev võib olla nagu Ameerika mäed. Kuidas Sa end tasakaalus hoiad?

Minu maandus ja n-ö „stepsel seinast“ on poks. Kui sul on paralleelselt 10 klienti ja iga kliendiga käimas 7 projekti, kes kõik nõuavad samaväärselt tähelepanu, kipub olukord muutuma üsna kiirelt stressirohkeks. Seetõttu näen, et enda maandamine ja endaga tegelemine agentuuris on hädavajalik, et pea tühjaks saada ja aeg-ajalt endale restarti teha. See hoiab ära pikemas perspektiivis ka sisemised pinged.

10 aastat on pikk aeg. Oled mõelnud ka kursimuutusele?

Pigem ei. Eks selliseid päevi tuleb ikka ette, kui vaatan peeglisse ja küsin, kas ma olen enda jaoks ikka õiges kohas. Aga seda esineb igas ametis – pole vahet, kas on pingeline või mis tööd inimene teeb. Tähtis on kitsaskohad kiiresti lahendada ja edasi liikuda.

Aga valdkond ise. Kas see end kuidagi Sinu jaoks ka ammendanud on?

Jaa ja ei. Reklaam on nii mastaapne, et me tihtipeale ei pane ise tähelegi, kui imbunud see kõikjale on. Maailm on pidevas muutuses ja reklaam sellega. Leian, et oluline on käia ajaga kaasas ning mitte vaadata trendidele altkulmu. TikToki tulles ei osanud keegi ennustada, milliseks mammutiks ta saab. Sama oli Facebook’iga. Reklaam leiutab ja leiab endale pidevalt uue väljundi, mille kaudu end esitleda – see ei luba end reklaamil ka ammendada ning hoiab valdkonna minu jaoks põnevana.Mis on Sinu heureka hetked?

Suurprojektid, mis kannavad vilja ja kus kõik võidavad. Eks neid on tulnud ka omajagu aastate vältel. Hea näide on sellest IBU 2027, kus me tiimiga võitlesime Otepääle 2027. aastaks laskesuusatamise MM-i korraldusõiguse. Selle jaoks töötasime välja Otepääd ja Eestit tutvustava kontseptsiooni ja materjalid, mida tuli esitada IBU (Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit) juhatusele ja seejärel kongressile. Lisaks videole ja esitlusele lõime ka Eestit, Otepääd ja Tehvandi Spordikeskust tutvustava postkaartidest koosneva eksklusiivse meeneraamatu, mis kingiti kahekümnele kongressi juhatuse liikmele. Meeneraamatu muutsid eriliseks allkirjastatud pöördumised president Alar Kariselt ja toonaselt kultuuriministrilt Piret Hartmanilt. Lõpphääletusel sai Otepää 44 häält 46-st. See võit jääb eriliselt meelde ning on ehe näide, et tööl, mis me teeme, on ka suurem väärtus ja tagamõte.

Kas klient on püha lehm või inimene nagu iga teine?

Arvan, et nagu igas muus elu olukorras, on kõige aluseks ausus ja austus. Kliendiga ei pea olema südamesõber, aga peab olema mõistmine ja arusaam üksteisest. Tähtis on mõista printsiipi, et tehakse koostööd, mis viib edasi mõlemat. Minu jaoks on väga olulisel kohal olla kliendiga üdini aus ja kui vaja, öelda otse ilma keerutamata: „Stopp! Võtame sammu tagasi, alustame uuesti!“. Läbides protsesse, mis võivad tunduda ebamugavad ja teevad jalgealuse tuliseks, lihvivad tegelikkuses koostööd.

See koostöö on üle kandunud ka igapäevasesse töösse. Võitsid 2 aastat järjest parima kolleegi tiitli. Kuidas see juhtus?

Leian, et olen ennast heas mõttes kehtestanud ja teinud oma tiimi ning kolleegide elu ümberringi võimalikult mugavaks, selgeks ja lihtsaks. Teisalt leian, et meeskonnavaimu saab edendada oluliselt paremini argisest keskkonnast väljas. Seega korraldan agentuuri töötajatele üritusi ka töövälistel aegadel, et tekiks võimalus näha kolleegide erinevaid tahke. Hea näide on sellest Malta reis, kus läksime süstadel avamerele ning jagasin tandemisse agentuuri mehed ja naised. See oli team-building vaatest super, sest olukord, kust me kõik end leidsime, polnud kergemate killast. Küll aga tulime kõik sealt tugevamate ja ühtsematena välja.

Sa surud inimesi nende mugavustsoonist välja – on see teadlik?

Ma arvan, et see võib olla alateadlik, sest nii on mind kasvatatud. Väikesest peale juba väisasin ma vanematega läbi maailma eri nurki, kus iga päev tõi midagi uut ja huvitavat. See ei lubanudki väga mugavustsoonil tekkida. Pidin läbima palju selliseid upu või uju olukordi, mida tuleb tegelikult ka agentuuritöös palju ette. Projekti- ja tiimijuhina soovin, et meeskond areneks ehk mugavustsoonist välja surumine on tegelikult hea, sest see aitab ka loovatel avastada endas rohkemaid külgi.

Kas 10 aasta pärast jälle?

Ma usun küll, jah. Seni kuni ma tunnen tööst väärtust ja näen, et see läheb klientidele korda, olen ma õnnelik. Õnneks on valdkond piisavalt põnev ja konkurentsitihe, mis sunnib sind tippvormis olema.