Räägime lähemalt autoriõiguse seadusest

Aprilli Hommikukohvil võtsime ette väga olulise ja tõsise teema – rääkisime autoriõigustest. Eriti loomeinimeste jaoks on väga vajalik teada autoriõiguse seadust ning olla kursis paljude nüansidega. Kindlasti tekib aga kõikidel palju küsimusi ja vastuseid oskab anda vaid oma ala professionaal. Selleks kutsusime kohale Elise Vasamäe, kes on vandeadvokaat Aavik & Partnerid Advokaadibüroos ning ühtlasi ka aasta advokaat 2016.

Mida autoriõiguse seadus kaitseb ja millised muud intellektuaalset omandit reguleerivad seadused on olemas?

Autoriõiguse seadusega kaitstakse autorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate õiguseid. Autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate hulka kuuluvad esitajad, fonogrammitootjad, ringhäälinguorganisatsioonid, filmi esmasalvestuse tootjad ja sui generis andmebaasi tegijad. Autoriõigusega kaasnevad õigused on aga ka isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või suunab üldsusele varem avaldamata teose ja isikul, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande, on käesolevas peatükis ettenähtud õigused tema loodud resultaadile.

Millistele teostele tekib autoriõigus?

Autoriõigus tekib kõikidele loometöö resultaatidele kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas. Teos peab olema originaalne, autori enda loomingulise töö tulemus. Teos peab samuti olema mingisuguses objektiivses vormis, mida on võimalik selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida. Näiteks ideed, kujundid, teooriad, mõisted ja printsiibid ei ole autoriõigusega kaitstavad. Samuti ei kaitsta ka näiteks rahvaloominguteoseid, õigusakte ja kohtulahendeid.

Mis on isiklikud ja mis varalised õigused?

Autorile kuuluvad isiklikud õigused (loetelu sisaldub autoriõiguse seaduse §-s 12) ja varalised õigused (loetelu sisaldub autoriõiguse seaduse §-s 13). Autori isiklikeks õigusteks on näiteks teose autorsusele, õigus teose puutumatusele, õigus autorinimele ja õigus teose täiendamisele. Seejuures tuleb silmas pidada, et autorsus on samaaegselt ka autorile antud hüve, mida kaitstakse tähtajatult. See tähendab, et mitte keegi ei tohi võtta näiteks mõnda Shakespeare teost ja seda enda teosena presenteerida. Autori varalisteks õigusteks on näiteks õigus teose reprodutseerimisele, õigus teose tõlkimisele, õigus teose levitamisele, õigus teose avalikule esitamisele, õigus teose edastamisele, õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja õigus teose töötlemisele. Autori isiklikud õigused on Eesti Põhiseaduse järgi autori kui füüsilise isikuga lahutamatult seotud, mistõttu neid õiguseid ei saa teistele isikutele üle anda. Küll saab autor anda oma isiklike õiguste kasutamiseks ainulitsentsi.

Kuidas oma õigusi kaitsta?

Autoril on võimalik kasutada nii tsiviil- kui ka kriminaalõiguslikke kaitsevahendeid. Eesti õiguspoliitika liigub aga järjest rohkem selles suunas, et eelkõige peaksid autorid oma õiguste kaitseks pöörduma tsiviilkohtusse. Kui autor tuvastab, et tema õigusi on rikutud või jätkuvalt rikutakse, siis esimese sammuna on mõistlik saata õigusrikkujale nõudekiri, paludes õiguste rikkumise viivitamatut lõpetamist ning kahju hüvitamist. Kui sellest ei piisa, siis järgmise sammuna peaks pöörduma hagiga kohtusse. Eestis tegutseb ka Justiitsministeeriumi juurde loodud Autoriõiguse Komisjon, kes on asjatundja komisjoni õigustes ja tegeleb sisuliselt poolte lepitamisega.

Mida autoriõigusega seonduvalt tuleks tähele panna, et reklaamikampaania puhul ei rikutaks autoriõigusi?

Kõigepealt tuleb tuvastada, kelle õiguseid kavatsetakse reklaamikampaanias kasutada – kas nii autori, esitaja, fonogrammitootja, filmi esmasalvestuse tootja kui ka ringhäälinguorganisatsiooni või üksnes mõne eelloetletud isiku. Seejuures on oluline tähele panna, et ühe teose autoriks võib olla mitu isikut. Näiteks muusikapala sõnad on kirjutanud üks isik ja viisi teine isik, või siis mitu isikut ühiselt. Sellisel juhul on vaja seega kõikide eelnimetatud isikute luba (ehk litsentsi) teose kasutamiseks.

Mis siis saab, kui eelnevalt autoriõiguse kokkulepet ei ole sõlmitud?

Kui teost kasutatakse ilma autori loata ja tasu maksmata, on reeglina tegemist autoriõiguse rikkumisega. Viimane toob kaasa tsiviilvastutuse ja võimalik, et ka karistusõigusliku vastutuse. Autoriõiguse seaduses on sätestatud erandid, millal on teoste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide (nt esituse salvestus, fonogramm) kasutamine lubatud ilma loata ja mõningatel juhtudel ka ilma tasu maksmata. Igakord tasub hoolikalt kaaluda, kas teose kasutamine langeb mõne seadusega ettenähtud vaba kasutamise erandi alla. Teost on lubatud vabalt kasutada näiteks teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusmõistmise eesmärkidel.

Kuidas on autorõigus Euroopas reguleeritud?

Autoriõigus on tegelikult üks kõige rohkem harmoneeritud õigusvaldkondi Euroopa Liidus. On vastu võetud mitmeid direktiive, et ühtlustada Euroopa Liidu liikmesriikide autoriõigusalast regulatsiooni. Lisaks Euroopa Liidu õigusaktidele on Eesti ühinenud kõikide oluliste rahvusvaheliste konventsioonidega autoriõiguse valdkonnas. Näiteks on Eesti Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni liige. Autoriõigus on küll territoriaalne, kuid rahvusvaheliste konventsioonide osapoolteks olevad riigid kaitsevad vastastikku üksteise autoreid. Seega ka välisriikidest pärit autorite õigused on Eestis saanud kaitse ja neid ei tohi rikkuda.

Kui kaua kehtivad autoriõigused?

Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast autori surma.

Mida saab intellektuaalomandi puhul kaitsta?

Intellektuaalne omand tähendab õiguseid seoses teatud loometegevuse resultaatidega. Intellektuaalne omand jaguneb tegelikult kolmeks alaliigiks. Esiteks autoriõigus. Teiseks autoriõigusega kaasnevad õigused. Ja kolmandaks tööstusomand, mille liikideks on näiteks patendid, kasulikud mudelid, tööstusdisainilahendused, mikrolülituste topoloogiad, kaubamärgid. Kui autoriõigus tekib teose loomise hetkest, siis tööstusomandi puhul on reeglina vajalik registrisse kande tegemine. Teatud juhtudel saavad kaitse ka registrisse kandmata õiguste objektid, näiteks üldtuntud kaubamärgid.

Milline on kohtu kogemus kahjuhüvitise määramisel ja väljanõudmisel?

Kui autori õiguseid on rikutud, siis saab autor pöörduda kohtusse eelkõige kahju (nii varalise kui ka mittevaralise) hüvitamise, õigusrikkumise lõpetamise ja edasisest rikkumisest hoidumise ning rikkumise teel saadud tulu väljaandmise nõuetes. Eesti kohtupraktika on kahjuhüvitisnõuete rahuldamisel, eriti mittevaralise kahju nõuete puhul, olnud pigem tagasihoidlik. Samas lähtub kohus kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel üldreeglina sellest, milline oleks olnud tavapärane litsentsitasu sellisel juhul, kui teose kasutamiseks oleks autorilt litsents võetud. Kui tavapärane litsentsitasu on suur, siis sellises määras kahjuhüvitis ka õigusrikkujalt välja mõistetakse. Samuti on väga oluline silmas pidada, et lisaks on autoril võimalik hagi tagamise korras nõuda teose edasise kasutamise viivitamatut keelamist. See võib tuua kaasa olukorra, kus reklaamikampaania sisuliselt seiskub, kuna ei ole võimalik teost enam kasutada. Õiguste kollektiivse esindamise organisatsioonid, näiteks Eesti Autorite Ühing, on teoste teatud valdkondades kasutamiseks välja töötanud kindlad litsentsitasud, mistõttu kohus üldreeglina lähtub kahjuhüvitise suuruse määratlemisel alati nendest litsentsitasudest. Kuivõrd tsiviilkohtumenetluses kannab menetluskulud, sh õigusabikulud, alati see isik, kes kohtuvaidluse kaotab, siis peab õigusrikkuja arvestama, et lisaks väljamõistetud kahjuhüvitisele peab ta tasuma ka teise poole menetluskulud. Viimased võivad olla mitukümmend korda suuremad kui väljamõistetud kahjuhüvitis.

Jaga ka teistega:

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga